XXX; kodakondsus Eesti, keskeriharidusega, emakeel eesti keel; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata (kriminaalja väärteokaristused kustunud); tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 21.01.2016. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, määratud korras Prokurör Ain Tali Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 180 lg 3,
lg 1,3 RESOLUTSIOON E.S süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o summas 590 (viissada üheksakümmend) eurot.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka E.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.01.2016, s.o. 1 päev, millele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ja määrata E.S-ile lõplikuks karistuseks rahaline karistus 47 päevamäära ulatuses. s.o. summas 554 (viissada viiskümmend neli) eurot ja 60 senti.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates aprillikuust 2016.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot ja 46 senti lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.01.
lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 693 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates aprillikuust 2016 igakuiselt vähemalt 69 (kuuskümmend üheksa) eurot ja 30 senti, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.01.
II Süüdistuse sisu E.S süüdistatakse selles, et tema 20.01.2016 õhtul kella 22.00 paiku oma kodus asukohaga xxxx tungis omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele A P, keda tiris juustest, kägistas kõrist, lõi peaga vastu põrandat ning lõi püksirihmaga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - muhk otsmikul, kaelal mõlemal pool kriimustused ja marrastused, paremal pool kaenla all muljumisjälg ja vasakul pool kaenla all verevalum Seega E.S, kahjustades lähisuhtes teise inimese tervist ja tekitades valu, pani toime
III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja E.S on varem kriminaalkorras karistamata peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist 2 karistust ning taotleb asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada E.S süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära (
päevamäär 11,80 eurot) ulatuses s.o summas 590 eurot.
lg 1 alusel teeb prokurör ettepaneku arvestada karistusaja hulka E.S kahtlustatavana kinnipidamine 21.01.2016, s.o. 1 päev, millele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ning määrata lõplikuks karistuseks rahalin e karistus 47 päevamäära ulatuses arvestades päevamäära suuruseks 11,80 eurot, seega summas 554,60 eurot. Ka teeb prokurör
alusel ettepaneku määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alustades tasumist aprillist 2016.a. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt E.S süüdistuses saabus kohtusse 17.02.
lg 2 p 2 näeb teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes, karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav E.S puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise 3 karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb E.S süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses ehk 590 eurot arvestusega, et päevamäära suurus on 11,80 eurot.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis - ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega arvestab kohus karistusaja hulka E.S kahtlustatavana kinnipidamise aja 21.01.2016, s.o. 1 päeva, millele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ning mõistab E.S-ile lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 47 päevamäära ulatuses, s.o. summas 554,60 eurot. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 10 osamaksena perioodi 30.04.2016-31.01.2017 jooksul. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1 ja 3 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 10 osamaksena perioodi 30.04.2016-31.01.2017 jooksul. Kristel Vedro kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.