S § 63 lg 1 ja § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot. Otsuse kohaselt juhtis R.L 30.06.2018 kella 02:00 ajal Tallinnas Ankru 13 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavs õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrveldatud. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime väärteod LS §
S § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 päevamäära või aresti, LS § 224 lg 2 samuti rahatrahvi kuni 300 päevamäära, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kuna ühe teoga on realiseeritud kahe väärteo koosseis, siis õigesti on R.L-ile määratud karistus KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi, s.t määratud on üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Valides karistuseks rahalise karistuse, on sanktsiooni keskmiseks määraks 150 päevamäära. R.L-ile on see määratud oluliselt üle sanktsiooni keskmise ehk 225 päevamäära ning seda eelkõige õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt. R.L-i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et R.L-i väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,25 mg ühes liitris ning see on miinimum määr, mis võimaldab tema käitumise kvalifitseerida LS § 224 lg 2 järgi. Oleks alkoholisisaldus olnud 0,01 mg väiksem, oleks see kaasa toonud vastutuse LS § 224 lg 1 järgi ehk karistuse oluliselt väiksemas määras. Süü suurust arvestades ei oleks siin põhjendatud karistuse määramine üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna aga alkoholi tarvitanuna juhtis R.L mootorsõidukit ka isikuna, kel puudus juhtimisõigus (puudusid seega vajalikud oskused ja kogemused) ning teda on ka varem kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, siis kujutas ta kahtlemata suurt ohtu kõigile kaasliiklejatele. Karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades on põhjendatud R.L-ile karistus mõista üle sanktsiooni keskmise määra, kuid see võib olla mõnevõrra väiksem kui määras kohtuväline menetleja (225 päevamäära). Seega arvestades R.L-i süü suurust ning tema puhtsüdamlikku kahetsust kui kergendavat asjaolu, vähendab kohus talle mõistetava trahvi suurust ja mõistab karistuseks rahatrahvi 200 päevamäära, s.o 800 eurot. 6. Kuna rahatrahvi kohene tasumine käib R.L-ile ilmselt üle jõu, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks rahatrahvi maksmist osade kaupa. Lähtudes R.L-i majanduslikust olukorrast ja juhindudes KarS § 66 lg.test 2 ja 3 kohus määrab, et mõistetavat rahatrahvi on R.L võimalik tasuda ositi ehk 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133, 134. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.