← Eesti

1-19-3832/2

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-19-3832 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 14. mai 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi L.D süüdistuses

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses Süüdistatav L.D, IK XXX; sünniaeg:

  1. oktoober
  2. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada L.D

§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista viis

(5)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.D kahtlustatavana kinnipidamine 11.–13. mai 2019. a, s.o kolm

(3)päeva ning lõplikuks karistuseks lugeda neli
(4)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui L.D ei pane ühe

(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on L.D katseajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata L.D-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata L.D-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata L.D-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast alates kohtuotsuse jõustumisest ühe

(1)kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7319100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata L.D katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata L.D katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista L.D-lt sundraha kolmsada

(300)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700025005. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. vormistatuna Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.D süüdistatakse selles, et tema juhtis
  1. mail
  2. a kella 17:41 paiku Tartu linnas Ringtee tn 75 juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,14 mg/l kohta. Lisaks puudus L.D vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. L.D rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani L.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 1 j ärgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale L.D-le karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.–

  1. mai
  2. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks lugeda 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui L.D ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on L.D käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata L.D-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis (soovitavalt liiklusohutusalane sotsiaalprogramm).

§ 75

lg 4 alusel kohustada L.D registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. L.D on kasvanud XXX, tal puudub lähedaste toetus. Ta küll tunneb oma ema, kes elab samuti XXX, kuid vajadusel toetab hoopis tema rahaliselt ema ja mitte vastupidi. L.D elab üürikorteris, mille eest tasub XXX eurot kuus koos kommunaalmaksetega. Ta teeb juhutöid metsandusvallas, mille eest teenib kuus umbes XXX eurot kätte. Tegemist ei ole ametliku tööga. L.D on erinevaid võlgnevusi suuruses umbes XXX eurot, mida temalt nõuavad sisse erinevad kohtutäiturid. Tal puuduvad vara ja säästud. On ilmne, et L.D puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja nende väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist. Seetõttu taotleb prokurör jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 105 eurot sundrahast ja kaitsjatasu 60 eurot riigi kanda ning mõista L.D-lt menetluskuludena välja vaid 300 eurot sundrahast. Samuti taotleb prokurör määrata L.D-le menetluskulude tasumiseks tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.D tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.D menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 jättes osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.