Obsah (17)

§ 199§ 334§ 349§ 423§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 83§ 4231§ 24§ 16§ 350§ 44§ 56§ 4

1-21-7828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-7828 (19278001869) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistu

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 334

lg 1 – § 25 lg 2,

§ 349

ja

§ 423

1 järgi lühimenetluses Süüdistatav N.P, isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX kodanik; haridus: XXX; emakeel: XXX (XXX); tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 30.09 – 02.10.2019; 11.02 – 13.02.2020 ja 05.09 – 06.09.2020) Karistatus karistusregistri andmetel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 2; Läti Vabariigis kokku 6 kriminaalkaristust (viimati Riias 07.02.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr KL11096337311 röövimise eest 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega karistus täidetud 30.12.2018) vandeadvokaat Marina Valge (määratud korras) Kaitsja Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON
2. N.P süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. N.P süüdi tunnistada

§ 334lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

1-21-7828 3. N.P süüdi tunnistada

§ 349

järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 75 (seitsekümmend viis) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. 1 4. N.P süüdi tunnistada

§ 423kuud vangistust.

järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) 5.

§ 64

lg 1 alusel mõista N.P-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima (

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust) suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust ja rahaline karistus 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, mis viia täide iseseisvalt. 6. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada N.P-le mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust ja rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 500 (viissada) eurot), mis viia täide iseseisvalt. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvata N.P karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 30.09.2019 – 02.10.2019, 11.02.2020 – 13.02.2020 ja 05.09.2020 – 06.09.2020, s.o 8 (kaheksa) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust ja rahaline karistus 500 (viissada) eurot, mis viia täide iseseisvalt. 8.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud vangistus N.P suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. N.P peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või vahetamiseks; õppimiskoha 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada N.P käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 10.

§ 78

p 1 alusel arvestada N.P-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22. veebruarist 2022. a, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Rahuldada kannatanu XXX OÜ tsiviilhagi. Välja mõista N.P-lt XXX OÜ kasuks 1073,84 eurot, mis tuleb kanda XXX OÜ arveldusarvele nr XXX AS-is XXX Pank. 2 1-21-7828
2. Rahuldada kannatanu XXX OÜ tsiviilhagi. Välja mõista N.P-lt XXX OÜ kasuks 2450 eurot, mis tuleb kanda XXX OÜ arveldusarvele nr XXX XXX Pank AS-is.
3. Rahuldada kannatanu E. K. tsiviilhagi. Välja mõista N.P-lt E. K. kasuks 77,90 eurot, mis tuleb kanda E. K. arveldusarvele nr XX XXX AS-is.
4. N.P-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel pool sundrahast, s.o summas 490,50 eurot.
5. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb N.P tasuda menetluskulud kokku 490,50 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 40,88 eurot ja viimasel,
6. kuul tuleb tasuda 40,82 eurot. Menetluskulud ja rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Rahalise karistuse makse tegemisel märkida viitenumber 99922400000469 menetluskulude makse tegemisel märkida viitenumber
7. ja Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. DNA-ekspertiiside (aktid nr XXX ja XXX) teostamise kulud summas 824 eurot, määratud kaitsjatele makstud tasu kogusummas 717 eurot ning sundraha summas 490,50 eurot jätta riigi kanda.
9. Asitõendid: 1) 4 DVD-R plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2) 3 võltsitud 20-eurost kupüüri, mis asuvad kriminaalasja toimikus – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahend ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; 3) 3 konteinerit materjaliga sõiduauto istmetelt (pakendid nr 4, 5, 6), 5 silikaatkivi tükki (pakend nr 1), oksatükk (pakend nr 2), 4 tõmmist jalajälje fragmentidega (pakend nr 7), klaasitükid (pakend nr 8) – mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kui väärtusetud asjad. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 3 1-21-7828 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu 28. mai 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus 1. N.P süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 4, 6, 8 järgi selles, et tema, kes on varasemalt toime pannud röövimise ja varguse: tungis XXX kella 03.00 paiku isikute grupis koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga XXX piirdeaia paneeli kõveraks kangutamise teel sisse XXX OÜ territooriumile, kus tungis ukse klaasi lõhkumise teel sisse XXX OÜ poolt renditavasse boksi nr XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära XXX OÜ-le kuuluva rahakassa XXX väärtusega 30 eurot koos selles olnud sularahaga summas 1043,84 eurot. Oma tegevusega tekitas N.P koos tuvastamata isikuga XXX OÜ-le varalist kahju 1073,84 euro ulatuses; võttis XXX kella 17.15 paiku XXX asuva XXX infoletist laua pealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. K. kuuluva tumesinist värvi mobiiltelefoni XXX (soetamisaasta XXX, IMEI-kood: XXX) väärtusega 316 eurot, telefonis asunud SIMkaarti abonentnumbriga XXX ja mobiiltelefoni ümbrisega väärtusega 15 eurot, mille vahel asusid E. K. ID-kaart, E. K. nimele väljastatud XXX pangakaart ja sularaha summas 15 eurot. Oma tegevusega tekitas N.P E. K. varalist kahju 346 euro ulatuses. 2. N.P süüdistatakse

§ 334

lg 1 - § 25 lg 2 järgi selles, et ta üritas XXX kell 17.28 XXX asuvas AS XXX tasuda kütuse eest 20-eurose võltsitud kupüüriga, olles ise teadlik, et nimetatud raha on võltsitud. Tegu jäi lõpule viimata, kuna rahatäht ei läbinud eurodetektori kontrolli ja tagastati N.P-le. 3. N.P süüdistatakse

§ 349

järgi selles, et tema XXX kella 21.26 ajal XXX juures, juhtides mootorsõidukit XXX, registreerimisnumbriga XXX, esitas teadlikult, eesmärgiga varjata enese juhtimisõiguse puudumist ja pääseda seaduse rikkumisele järgnevast karistusest, politseiametnikule enda juhtimisõiguse tõendamiseks J. B. nimele väljastatud juhiloa nr XXX. 1 4. N.P süüdistatakse

§ 423

järgi selles, et tema, keda on varasemalt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteomenetluses XXX ja XXX otsustega karistatud, juhtis taas, omamata kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust XXX kella 02.13 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX. Sellise käitumisega on N.P rikkunud süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuotsuse põhjendused 5. Esmalt hindab kohus erinevate süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod:

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 (I),

§ 334

lg 1 - § 25 lg 2 (II),

§ 349

(III) ning

§ 4231(IV).

Seejärel mõistab kohus karistuse (V) ja edasi lahendab tsiviilhagide (VI), menetluskulude ning asitõenditega seonduvad küsimused (VII). (I) 4 1-21-7828

1. N.P-le heidetakse ette kahte vargusepisoodi. Esimene neist toimus XXX OÜ ruumides, mille kontor asub XXX aadressil XXX, boks XXX. Seda pinda üürib XXX OÜ XXX OÜ-lt, mille juhatuse liige on R. K.. XXX OÜ juhatuse liikme G. P. sõnul murti XXX kella 03.00 paiku ukseklaasi lõhkumise teel sisse nende kontorisse. Teda teavitati sellest kella 04.00 ajal telefoni teel. Sündmuskohal nägi ta kriminalisti, politseid, R. K., XXX XXX S. L. ning XXX-i. Kontorit üle vaadates märkas ta, et ära oli võetud XXX OÜ-le kuuluv rahakassa XXX väärtusega 30 eurot, milles oli sularaha 1043,84 eurot. Kuna ukse lõhkumisega seonduv häire läks tööle 30 sekundilise viivitusega, olid XXX saabumise ajaks vargad juba lahkunud. Turvasalvestiselt nägid nad, kuidas esmalt tulid kella 01.16 paiku kaks maskides meest punase XXXga XXX OÜ kontori juurde ning pildusid ukse pihta kive. Seejärel nad lahkusid, naasid sama autoga kella 03.00 ajal ja kangutasid lahti aia. Üks mees jäi XXX OÜ hoone juurde valvesse, teine aga tuli XXX OÜ ukse juurde, lõhkus kiviga ukseklaasi, tegi liblikaga ukse lahti ja sisenes ruumi, kust väljus hiljem koos kassaga (I kd tl 81-84). XXX OÜ-le tekitati vargusega varaline kahju kogusummas 1073,84 eurot (I kd tl 85-86).
2. XXX OÜ juhatuse liige R. K. kirjeldas, kuidas XXX kella 03.00 paiku tungiti sisse XXX asuvasse XXX OÜ-le kuuluvasse hoonesse. Esmalt pilluti hoone seina kividega, millega kahjustati seinapaneele, siis kangutati piirdeaia paneel kõveraks ning lõhuti ka uks ja ukseklaas. Tegemist oli XXX OÜ kontori ukseklaasiga. Sissemurdmisest sai R. K. teada XXX-i käest, kutsus ise seejärel XXX OÜ juhatuse liikme G. P. ja XXX haldusjuhi S. L.. Koos politseiga turvakaamera salvestist vaadates nägi ta, kuidas kella 01.16 ajal tulid kaks musta riietatud meest punase XXX-ga XXX OÜ kontori juurde ja pildusid ukse vastu kive, millest osad tabasid seinapaneele. Seejärel nad lahkusid ja tulid tagasi sama autoga kella 03.00 ajal. Edasi kangutati lahti aed, üks mees jäeti XXX OÜ trepi juurde valvesse, teine aga läks XXX OÜ ukse juurde, lõhkus kiviga ukseklaasi, tegi sisemise liblikaga ukse lahti ja sisenes ruumi, millest jooksis natuke hiljem välja koos kassaga. Kuna ukseandur oli 30 sekundilise viivitusega, ei läinud ka häire kohe tööle. Seejärel sõitsid mehed autoga XXX suunas (I kd tl 87-92). XXX OÜ-le kuuluvale hoonele tekitati vargusega kokku kahjustusi kogusummas 2450 eurot (I kd tl 90-91, 103-104).
3. XXX kella 04.30 ajal teostatud sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et painutatud aia vastu jäävad kontor-laohoones numbriga XXX tähistatud XXX OÜ lao tõsteuks ja lõhutud klaasiga kontoriuks, mille ees maas erineva suurusega kivid, millest viis suuremat kaasa võetud (pakend nr 1). Kontori sisemises ukseklaasis 10x10 cm auk, uks avatud asendis, lävepaku vahel puuoks (pakend nr 2). XXX OÜ kontoriruumis tulid töölaua ja välisukse vaheliselt põrandaosalt külgvalguses esile jalatsijäljed, mis võetud mustale želatiinalusel tõmmiskilele (pakend nr 7); kontorikapi esiserval nähtusid tolmuvabade piirjoontega puutejäljed, millest võeti DNA-proov (pakend nr 6); välisukse ees klaasitükid (pakend nr 8) (I kd tl 71-80).
4. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, kuidas XXX kell 01.00.16 ilmub XXX asuva XXX turvakaamera vaatevälja punane XXX, mille numbrivalgustitest põleb ainult parempoole tuli. XXX kell 03.07.51 on näha, kuidas kaks meest painutavad üles aia, musta värvi riietuses mees liigub territooriumile ja asub ust lõhkuma. Samal ajal liigub musta värvi nahkjopes, sinistes teksades ja pruunides kingades mees painutatud aia juurest tagasi. Ukse juures lõhkunud mees siseneb kuriteopaika ning jookseb hiljem hoonest välja, vasakus käes must kandiline ese. Nahktagis isik liigub kuriteopaigast eemale. Edasi lahkub sõiduk sündmuskohalt XXX suunas (I kd tl 106-122, salvestis II kd tl 105).
5. Kriminaalasja materjalist nähtub sedagi, et N.P elukohast aadressil XXX ja tema kasutuses olevast sõidukist XXX reg-nr XXX leiti läbiotsimise käigus erinevaid esemeid (I kd tl 41-49, 57-64) mis on tõendite koondskeemiga seotud üheselt XXX. a kella 03.00 ajal XXX 5 1-21-7828 OÜ kontorist toime pandud vargusega (I kd tl 125-129). Näiteks nähtub, et N.P sõidukist leitud müts, tema kinnipidamisel seljas olnud nahktagi ning tema elukohast leitud kingad on kõik äärmiselt sarnased nendele, mida kandis üks vargil käinud isikutest. Samuti on tuvastatud, et just N.P kasutuses oleval sõidukil XXX reg-nr XXX põleb ainult üks parempoolne numbrimärgi valgustus, mis nn erilise tunnusmärgina oli tuvastatud ka juba XXX turvakaamera salvestiselt.
6. Veel heidetakse N.P-le ette XXX kella 17.15 paiku XXX asuva XXX infoleti juures toime pandud vargust. Klienditeenindajana töötav kannatanu E. K. kirjeldas, kuidas XXX kella 17.00 ajal tuli tema juurde üks naisterahvas, kes soovis paljundada lehte, kuhu oli kokku lõigatud ja kleebitud pangaväljavõtteid. Temaga koos oli ka üks meesterahvas. Nad käisid tema juures mitu korda paljundamas ja maksid leti juures raha. Infolett on paigutatud nii, et kassa ja arvuti on ühes ääres ja koopiamasin teises ääres. Koopiamasina juurde saavad kliendid tulla vaatama, kuidas koopia jääb. Kuna koopiad jäid kehvad, pidid nad neid mitu korda tegema. Äkitselt oli naisterahvas aga nii rõõmus ja andis kogu paljunduse eest E. K. 5 eurot, kuigi see oleks tal vähem maksma läinud. Varguse avastas kannatanu kell 18.24, kui hakkas oma telefoni otsima ning seejärel helistas turvaruumi. Videosalvestuselt nähti, kuidas naisterahvaga kaasas olnud mees tema telefoni laua pealt ära võtab. Sel hetkel oli E. K. mehe suunas seljaga ning viimane pidi telefoni kättesaamiseks küünitama. Telefoni vahel oli E. K. sõnul ka tema ID-kaart, XXX pangakaart ja 15 eurot sularaha (I kd tl 9-10). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis E. K. ära fotol nr 2 mehe, kes oli XXX XXX infoleti juures koos selle naisterahvaga, kellele ta paljundusi tegi. Mehe tundis ta ära kiilaka pea, tõmmuma nahatooni ja silmavaate järgi. Äratundmiseks esitamise fotol nr 2 oli kujutatud N.P (I kd tl 11-12). E. K. tekitati vargusega varalist kahju kogusummas 77,90 eurot (I kd tl 13-16).
7. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud XXX infoleti videosalvestiselt on näha, kuidas XXX kell 17.12.00 on leti juures mees (tuvastatud kui N.P) ja naine ning tehakse paljundusi. Naine läheb teisele poole letti teenindajaga (E. K.) suhtlema. Kell 17.14.55 on näha, kuidas N.P võtab mobiiltelefoni hetkel, mil teenindaja on tema poole seljaga. Telefoni võtmise ajal suhtleb naine teenindajaga ja püüab tema tähelepanu. Mees võtab telefoni kaaned lahti, hoiab telefoni mõnda aega enda ja leti vahel, paneb selle siis taskusse ja lahkub leti juurest. Edasi väljub N.P XXX. uksest ja liigub XXX kioski taha suunaga jalakäijate tee suunas. Kell 17.19.26 on näha punast värvi XXX, mille poole liigub kella 17.20.19 ajal ka varem paljundamas käinud naisterahvas (I kd tl 28-37, salvestis II kd tl 104).
8. N.P tunnistas end XXX toimunud ülekuulamisel mõlemas varguse episoodis süüdi. XXX juures liikus ta punase XXX reg-nr XXX ja käis vargil väidetavalt üksinda. Varastatud rahakassa viskas kuskile tee äärde ja kassas olnud raha kulutas ära. E. K. XXX infoletis varastatud telefoni müüs ta enda sõnul XXX kesklinnas 50 euro eest maha, telefoni vahel olnud dokumendid viskas aga minema (I kd tl 171-174). Järelikult oli N.P tegude eesmärgiks ilmselgelt varguse objektide enese kasuks pööramine ehk esimesel juhul sularaha tarvitamine enda tarbeks ning teisel juhul vallasasja omastamine. Kohtuistungil jäi ta varasemalt antud ütluste juurde ega taotlenud enda ülekuulamist.
9. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24lg 1 järgi.

See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seega kätkeb uus tegu esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvusest saab rääkida vähemalt kahe eraldiseisva teo korral. See võib olla nii õiguslik (isik on varem süüdi tunnistatud) või faktiline (rikkumised tuvastatakse ühes menetluses). Seega ei ole oluline, kas isik on konkreetse süüteo eest varem süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (õiguslik retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks süütegu, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse 6 1-21-7828 ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt RKKKo 1-19-5146, p 8; RKKKo 3-1-1-7216, p 9 koos edasiste viidetega, RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). N.P pani toime kaks eraldiseisvat vargust – ühe XXX kella 03.00 ajal öösel, mil varguse objektiks langes rahakassa ühes sularahaga ning teise XXX kella 17.14 ajal, mil võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. K. kuuluva mobiiltelefoni koos dokumentide ja sularahaga. Seega on N.P tegu nendes episoodides kvalifitseeritud õigesti

§ 199lg 2 p 4 järgi, s.o korduvalt toime pandud vargusena.

Kuivõrd kvalifitseeriv tunnus on täidetud ka ilma XXX saadud karistusandmeteta, kohus Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS päringust tulenevat teavet siinkohal ei analüüsi. 15. Kuigi N.P ise on väitnud, et käis XXX OÜ kontoriruumis vargil üksinda, näitavad kriminaalasjas kogutud tõendid vastupidist. Turvakaamera salvestiselt nähtub selgelt, kuidas N.P tegutseb ühiselt ja kooskõlastatult ühe teise kriminaalmenetluses tuvastamata isikuga: esmalt tullakse koos nn objekti üle vaatama, seejärel aga mõned tunnid hiljem juba vargust toime panema. Seejuures on selge, et nad olid omavahel varguses kokku leppinud ja jaganud rollid. Üks isikutest jäi valvesse, samas kui teine lõhkus ukse ja võttis ära rahakassa. Järelikult oli mõlema isiku teopanus oluline. N.P poolt XXX kella 03.00 paiku toime pandud tegu on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 7 järgi grupis toimepandud vargusena.

16. Arvestades, et XXX kella 03.00 paiku XXX asuva XXX OÜ kontoriruumi rahakassa vargus pandi toime suletud territooriumilt, oli tegu ka sissetungimisega

§ 199lg 2 p 8 tähenduses.

Selleks, et vargust toime panna, pidi N.P ühes kaasosalisega ületama koguni kaks tõket – esmalt painutati kõveraks XXX OÜ-le kuuluv aed ning seejärel lõhuti ukseklaas. 17. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena on tuvastav kavatsetus.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mõlemat vargusepisoodi tõendavalt turvakaamera salvestiselt nähtub, et tegemist on äärmiselt läbimõeldud tegevusega – ühel juhul käis süüdistatav juba mõned tunnid varem ust kividega loopimas ja naasis hiljem nn tegu lõpule viima, teisel juhul kasutati paljundamist võimaliku ettekäändena teenindaja tähelepanu kõrvale juhtimiseks, et letilt telefon kaasa haarata. Kohtu hinnangul on N.P kavatsus tuvastatav ka kvalifitseerivate asjaolude osas: kriminaalasja materjalidest nähtub selgelt, et N.P oli XXX OÜ episoodis kaasosaline; sissetungimise eesmärgil painutati aga teadlikult ära territooriumi aed ning lõhuti kiviga kontori klaasuks. XXX infoletist telefoni varastades oli N.P teada, et ta oli eelneval ööl XXX OÜ kontorist varastanud rahakassa ühes seal oleva sularahaga, s.t et tema näol on tegemist isikuga, kes on juba varem toime pannud varguse. (II) 18.

§ 334

lg 1 kohaselt on karistatav võltsitud raha kasutamine, vahetamine, edasiandmine, muul viisil käibelelaskmine, omandamine, hoidmine, sisse- ja väljavedu või muul viisil käitlemine käibele laskmise eesmärgil, samuti võltsitud pangakaardi või muu maksevahendi või väärtpaberi kasutamine. N.P süüdistatakse võltsitud raha kasutamise katses.

1. XXX võeti N.P kinnipidamisel tema rahakoti vahelt ära kolm 20-eurost rahakupüüri, mille kätte võtmisel oli tunda teistsugust materjali. N.P ise kinnitas, et tegemist on mängurahaga (I kd tl 166-169). Ülekuulamisel selgitas ta, et XXX kell 17.28 XXX 7 1-21-7828 tanklas võltsitud kupüüridega tasudes võttis ta ilmselt rahakotist kogemata välja vale kupüüri. Seda, miks ta hiljem hoopis müntides maksis, ei osanud ta aga veenvalt selgitada, tuues põhjenduseks selle, et võib-olla oli tal lihtsalt kupüür, mida ta ei tahtnud lahti vahetada ja sellepärast maksiski müntidega (I kd tl 171-174).
2. Eeltoodust nähtuvalt seisnes N.P teoplaan selles, et ta tahtis XXX kella 17.28 ajal XXX asuvas AS XXX tanklas tasuda kütuse eest 20-eurose võltsitud kupüüriga, olles ise teadlik, et tegemist on mängurahaga. Kohus ei pea usutavaks, et N.P rahakotis olevad kupüürid segamini ajas, kuivõrd õiget kupüüri ta otsima ei asunudki, vaid tasus hoopis müntides. Kohtu hinnangul kõneleb N.P taoline teguviis kavatsetusest

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

1. Tunnistaja K.-O. Õ. sõnul oli ta XXX XXX XXX tanklas tööl. Kella 17.30 paiku üritas üks temale tundmatu kiilaspäine, laiaõlgne ja vene keelt kõnelev meesterahvas tasuda kütuse eest 20-eurose võltsrahaga, mis ei läbinud kassas eurodetektori kontrolli. Tunnistaja kirjelduste kohaselt tundus raha ka käes hoides võlts, nagu oleks prinditud. Selle peale võttis mees raha tagasi ja tasus kütuse eest müntidega. Võltsraha kohta väitis ta, et see on lapse raha. Tanklasse tuli see mees punast värvi XXX, millel XXX registreerimisnumber (I kd tl 164-165). Tunnistaja ütlusi kinnitab XXX asuva XXX XXX turvakaamera salvestis, millelt nähtub, kuidas kell 17.26.48 sõidab tankla tankimisalale punast värvi XXX reg-nr XXX, sõidukist väljub kiilaspäine tõmmu meesterahvas ning hakkab autot tankima. Kell 17.27.43 siseneb kõnealune mees XXX tankla poodi, liigub otse kassa juurde ning kell 17.28.14 ulatab klienditeenindajale püksitaskust rahatähe. Klienditeenindaja laseb rahatähe kaks korda läbi eurodetektori, kummalgi korral ei läbi rahatäht aga kontrolli, mistõttu vaatleb klienditeenindaja rahatähte visuaalselt. Kell 17.28.21 annab teenindaja rahatähe mehele tagasi, mille peale võtab viimane püksitaskust mündid ning maksab kütuse eest nendega, lahkudes tankla poest kell 17.28.51 (I kd tl 159-163). N.P-lt kinnipidamisel ära võetud raha, s.o kolme 20-eurose kupüüri kui asitõendi vaatlusel on tuvastatud raha esiküljel vasakul kiri „XXX“ ning Euroopa Liidu lipp, mille all kiri „ “ (I kd tl 162-163, rahatähed II kd tl 106 asuvas ümbrikus).
2. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et N.P üritas XXX kella 17.28 ajal tasuda XXX asuvas XXX AS tanklas 20-eurose võltsitud rahatähega, olles ise teadlik, et tegemist on võltsinguga. Sellega, et N.P andis nimetatud rahatähe üle teenindajale eesmärgiga kasutada seda ostu eest tasumisel, asus ta vahetult süütegu toime panema. Kohtu hinnangul tegi N.P kõik endast oleneva, et saabuks koosseisupärane tagajärg. Kõrvaliste asjaolude mitteilmnemisel, milleks käesoleval juhul oli eurodetektori kontrolli mitteläbimine ja võltsitud rahatähe kui maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine teenindaja poolt, oleks N.P tasunud kütuse eest võltsitud rahaga. Seega jäi N.P tegu lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel ning tema tegu tuleb kvalifitseerida süüteokatsena

§ 334lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

(III) 23.

§ 349

kohaselt on karistatav teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

§ 350

kohaselt loetakse tähtsaks isiklikuks dokumendiks muu hulgas ka mootorsõidukijuhi juhiluba.

1. Tunnistaja V. P. ütluste kohaselt täitis ta XXX teenistusülesandeid, kui märkas kell 21.25 sõidukit XXX reg-nr XXX, millel ei põlenud üks tagumine numbrituli. Kuna politsei 8 1-21-7828 andmebaasi kohaselt oli varasemalt seda sõidukit juhtinud juhtimisõiguseta juht, otsustati sõiduk kontrolliks peatada XXX juures. Juhti läks kontrollima XXX L. L., kellele juht esitas J. B. (isikukoodiga XXX) nimele väljastatud juhiloa nr XXX. Kuna tunnistaja V. P. on enda sõnul J. B. tööalaselt kokku puutunud, sai ta kohe aru, et juht oli neile esitanud vale dokumendi. Sõidukijuht kinnitas ka temale korduvalt, et tema on J. B.. Kuna suhtlus toimus vene keeles, ei ole tunnistaja hinnangul võimalik, et isik võis tema küsimusest valesti aru saada. Turvakontrolli tegemise käigus leidsid nad isiku rahakoti vahelt EV isikutunnistuse, mille järgi oli tegemist XXX kodanik N.P-ga (isikukood XXX). Selle leiu järel tunnistas isik ka ise, et ta on N.P (I kd tl 191-192). N.P kõrvaldati sõiduki juhtimiselt XXX kell 21.26 (I kd tl 193) ning peeti kahtlustatavana kinni (II kd tl 11-13).
2. Ka tunnistaja L. L. kirjeldas, kuidas XXX kella 21.25 paiku peatasid nad patrullteenistuses olles XXX juures sõiduki XXX reg-nr XXX, mille juht ulatas talle sõiduki dokumendid ühes passiga. Antud juhiluba XXX kuulus J. B.. Tunnistaja asus juhiluba politsei andmebaasist kontrollima, sest talle tundus, et juhiloa pildil olev isik ei olnud sõidukijuht. Sõiduki juurde tagasi minnes küsis ta juhi isikukoodi, mille peale hakkas isik lugema J. B. isikukoodi algust vene keeles numbritega „XXX..“. Kuna isik ei tundunud tunnistajale nii vana, kutsus ta viimase sõidukist välja. Turvakontrolli käigus leidis kiirreageerija V. P. isiku enda dokumendi, mille kohaselt oli tegemist hoopis N.P-ga. Pärast tunnistas isik ka ise, et ta ei ole J. B., vaid N.P (I kd tl 194-195).
3. N.P enda sõnul oli tegemist lihtsalt arusaamatusega, sest ta esitas kontrollimiseks sõiduki tehnilise passi, mille sees oli J. B. nimeline juhiluba ega saanud aru, mida mõeldi küsimusega J. B. kohta (II kd tl 21-23).
4. N.P esitatud versioon ei kattu kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. L. L. vormikaamera salvestiselt nähtub muu hulgas see, kuidas sõidukijuht ulatab politseiametnikule dokumendid ja kinnitab, et seal on kõik vajalik olemas ning kuidas politseiametnik leiab tehnilise passi vahelt J. B. nimele välja antud juhiloa, mille viib kontrollimiseks kolleegile. Samuti on vormikaamera salvestise juurde koostatud stenogramm videost, mis tõendab, kuidas N.P väidab end olevat J. B. ning asub küsimisel tema isikukoodi algust ette lugema (II kd tl 1-10, salvestis ümbrikus II kd tl 102). Samuti kinnitab tunnistajate ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud N.P-lt XXX sõiduki juhi kontrolli käigus XXX politseile antud juhiluba nr XXX J. B. nimele (II kd tl 17). J. B. ütluste kohaselt oli ta unustanud oma juhilubade asukoha ega teadnud, kuhu need pani. Samuti kinnitas ta, et teab N.P ja asjaolu, et viimane kasutas seda. Politseile oli ta teatanud, et kaotas juhiload ära (II kd tl 1820).
5. Tunnistajate ütluste, vormikaamera salvestise ning asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et N.P esitas XXX tema juhitud sõidukil teostatud kontrolli käigus politseiametnikele J. B. kuuluvad juhiload ning politseiametnike täiendavate küsimuste peale kinnitas end korduvalt olevat J. B.. Kohtul puudub tõendikogumist tulenevalt igasugune kahtlus, et J. B. juhilubade esitamisel oleks N.P jaoks olnud tegemist arusaamatusega. Seega vastab N.P tegu

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsetele tunnustele.

29. Kohtu hinnangul kasutas N.P teise isiku tähtsat isiklikku dokumenti selles episoodis kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes, kuivõrd esitas politseiametnikele teadlikult ja tahtlikult J.

B. kuuluva mootorsõidukijuhi juhiloa, et varjata seeläbi enda juhtimisõiguse puudumist ja pääseda ka võimalikust karistusest. Politseiametnike korduvale küsimisele vaatamata jätkas ta enda nimetamist J. B.. N.P pidi võimalikuks pidama, et kellegi teise 9 1-21-7828 isikut, sh konkreetselt veel juhtimisõiguse olemasolu tõendava dokumendi politseiametnikele enda omana esitlemisega paneb ta toime õigusvastase teo. (IV)

1. Veel heidetakse N.P-le ette mootorsõiduki süstemaatilist juhtimist ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Tunnistaja I. M. ütluste kohaselt märkas ta XXX kella 02.13 paiku XXX linnas XXX juures liiklusjärelevalve teostamise käigus politseibussi ees sõitmas beeži värvi sõiduautot XXX reg-nr XXX, mille juht paistis silma ebakindla sõidumaneeriga: kord kiirendas ja siis jälle aeglustas. Sõiduk peatati kontrolliks punase-sinise vilkuriga ning juht kutsuti isiku tuvastamiseks politseibussi. Sõiduautot juhtinud isik ütles, et on E. S. (ik XXX, elukoht XXX). Kuna koha peal olnud isik ja andmebaasi foto ei läinud kokku, siis tekkis ametnikel kahtlus, et autot juhtiv isik ei ole tegelikult E. S. ning isiku tuvastamiseks kutsusid nad kohale piiripatrulli. Tegelikuks juhiks osutuski N.P , kes oli küll kaine, kuid kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (II kd tl 40-41). N.P kõrvaldati juhtimiselt XXX kell 02.13 ning peeti seejärel kahtlustatavana kinni (II kd tl 31, 44-46), sõiduk XXX reg-nr XXX teisaldati tasulisse parklasse XXX (II kd tl 32).
2. N.P tunnistas mootorsõiduki juhtimist. Ta selgitas, et käis XXX kalal ja sõitis koju, kui politsei teda peatas. Sõidukit juhtis ta, kuna kedagi teist polnud rooli paluda. Juhtimisõigust tal ei ole ning ta teab, et sõidukit ta juhtida ei tohi (II kd tl 49-52).
3. Transpordiameti teatise kohaselt ei oma N.P mootorsõiduki juhtimisõigust (II kd tl 43).
4. Sarnaselt korduvusele on ka süstemaatilisuse näol tegemist erilise isikutunnusega

§ 24

lg 1 tähenduses, mis

§ 4231

koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKm 3-1-1-75-15 p 8).

1. N.P on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 20.01.
2. a otsusega liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust (II kd tl 33-35). Teist korda karistati N.P juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, s.o LS § 201 lg 2 järgi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi 19.05.
3. a otsusega (II kd tl 36-39). Käesoleva kriminaalasja raames arutluse all oleva teo pani N.P toime XXX. Seega jäi
4. aastal N.P poolt ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimiste vahele järjepidevalt ligikaudu 4 kuud ning sellega on tuvastatud, et N.P on samalaadsed teod pannud toime süstemaatiliselt.
5. Kohus on seisukohal, et ka selle teo pani N.P pani teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Nimelt oli ta teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus ning et ilma sellise õiguse olemasoluta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Neid asjaolusid on ta ka ise tunnistanud. Samuti oli N.P-le teada, et teda on varasemalt

1. aasta jaanuaris ja mais juba selliste tegude eest väärteokorras karistatud. Kõik need teadmised aga ei takistanud N.P õigusvastast 10 1-21-7828 käitumist, mistõttu sai ta kohtu hinnangul selles episoodis tegutseda üksnes teadlikult ja eesmärgipäraselt.
2. Eelnevast tulenevalt on leidnud tõendamist, et N.P juhtis XXX kella 02.13 paiku XXX juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti on tõendatud, et N.P on varasemalt kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteokorras vastavalt LS § 201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi, mistõttu on tema tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 4231järgi kui sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt.

37. Kohus ei tuvastanud N.P tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (V) 38.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 334

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 349

näeb karistusena ette rahalise karistuse.

§ 4231

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümmend kuni viissada päevamäära. Kuna N.P sissetulekud puuduvad (II kd lk 61-62), on rahalise karistuse päevamäär

§ 44lg 2 kohaselt 10 eurot.

39. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 40. Kohus nõustub prokuröri hinnangu ja põhjendustega selles, et teosüü on kõikide episoodide puhul keskmisest väiksem.

199 lg 2 p 4, 7, 8 kvalifitseeritava teo puhul oli tegemist kahe episoodiga. Varastatu väärtus ei olnud ülemäära suur, arvestades, et kuriteona on võimalik käsitada tegu alles siis, kui väärtus ületab 200 eurot.

§ 334

lg 1 puhul jäi tegu katse staadiumisse.

§ 349

ning

§ 4231puhul oli tegemist esmakordselt toime pandud teoga .

1. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtueelses uurimises on N.P avaldanud kahetsust (II kd lk 50). Kohtumenetluses ta sõnaselget kahetsust ei avaldanud, kuid võttis kõik talle ette heidetavad teod omaks, tsiviilhagid õigeks ning palus korduvalt end vangistusse mitte saata.
2. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt puuduvad N.P Eesti Vabariigis kehtivad karistused, küll aga on teda korduvalt karistatud Läti Vabariigis. Menetleja kirjavahetusest (II kd lk 74) tulenevalt 11 1-21-7828 tõlgendati saabunud infot selliselt, et kehtivad karistused puuduvad, prokurör selle käsitlusega ei nõustunud, esitades

§ 199

järgi N.P-le süüdistuse kui isikule, kes on varem toime pannud röövimise ja varguse.

1. Euroopa Liidu Nõukogu võttis
2. juulil 2008 vastu raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvesse võtmist uutes kriminaalmenetlustes. [---] Raamotsuse artikkel 3 lg 1 näeb ette, et kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse kohaselt võetakse arvesse riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Eeltoodut tuleb kohaldada ka karistuse liigi ja raskusastme määramisel (artikkel 3 lg 2) (RKKKo 1-17-10162/351 p 30).
3. Süüdistatava karistusandmete saamiseks on Läti Vabariiki tehtud päring (II kd lk 7778). Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS päringu vastuse kohaselt on N.P 6 karistust (II kd lk 79-84). Toimikus on ka Läti ametivõimude selgitus (II kd lk 73-75). Selle kohaselt oli N.P aadress kuni XXX XXX XXX. Läti Vabariigis ta tagaotsitav ei ole, kuid teda on varasemalt karistatud. Kirja saatja viitab
4. ja
5. aasta otsustele. Registriandmetest võib järeldada, et N.P-le on mõistetud (tõenäoliselt liit-)karistusena 8 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes 30.12.
7. Riigikohus on asunud seisukohale, et raamotsus paneb Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuse arvestada kriminaalmenetluses teistes liikmesriikides tehtud otsuseid, mis on saadud kas vastastikuse õigusabi reeglite alusel või karistusregistrite andmete vahetamise teel. Raamotsuse kohaselt peab liikmesriikide otsustel olema samaväärne õiguslik toime võrreldes riigisiseste varasemate süüdimõistvate otsustega. [---] (KarRS § 1 (karistusregister), § 5 lg 1 ja § 6 (registri sisu) koosmõjus tõlgendades asub kolleegium seisukohale, et karistusregistri seadus ei seo õiguslikku tähendust üksnes Eesti karistusregistris sisalduvate karistatuse andmetega RKKKo 1-17-10162 p 31, 35).
8. Nagu eelnevalt nimetatud, kandis N.P Läti Vabariigis ära 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. KarRS § 24 lg 1 seob ära kantud reaalse vangistuse karistusandmete arhiivi kandmise karistuse pikkusega. Karistuse kustumiseks peab vangistuse ära kandmisest mööduma minimaalselt 5 aastat. See tähtaeg ei ole möödunud. Eesti seaduste kohaselt on tegemist kehtiva karistusega, mida saab ja tuleb uue karistuse mõistmisel arvestada.
9. N.P karistusandmed ei võimalda prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist heaks. Õiguskorra kaitsmise huvid süü suurusele vastava karistuse korrigeerimist ei tingi.
10. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus N.P süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust;

§ 334

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 349

järgi ja mõistab talle karistuseks rahalise karistuse 75 miinimumpäevamäära ehk 750 eurot;

§ 4231järgi ja mõistab talle karistuseks 3 kuud vangistust.

49.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks 12 1-21-7828 raskeima karistusega. Erandlike asjaolude puudumisel suurendatakse üksikkaristustest raskeimat poole võrra. Kohus mõistab N.P-le

§ 64

lg 1 aluselt lõplikuks liitkaristuseks 1 aastat ja 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 2 sätestab, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. Seega kuulub N.P-le määratud rahaline karistus summas 750 eurot täitmisele iseseisvalt. 50. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, s.o vastavalt 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuseni ning 500 eurose rahalise karistuseni. 51.

§ 68lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. N.P oli kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2019 – 02.10.2019, 11.02.2020 – 13.02.2020 ja 05.09.2020 – 06.09.2020 (I kd tl 169, II kd tl 24, 46) ning on seega eelvangistuses kokku viibinud 8 päeva. Järelikult kuulub N.P lõplikule ärakandmisele 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistust ja rahaline karistus 500 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt.

1. Järgnevalt tuleb otsustada karistuse individualiseerimise viis. Prokurör taotleb isikule reaalset vangistust, viidates asjaolule, et tegemist on Läti Vabariigis korduvalt karistatud ja pikka aega vangistuses viibinud isikuga.
2. Senises kohtupraktikas on maksvusele pääsenud seisukoht, mille kohaselt üldjuhul individualiseeritakse karistust esialgu leebelt ning kuritegude toimepanemise jätkamise korral süüdistatavale üha enam kitsendusi kaasa tooval viisil. Selliselt toimides on reaalsete vangistuste kandmise järel uue kuriteo toimepanemisel karistuseks võimalik mõista vaid vangistust. Oludes, kus kuritegude toimepanemisele ei ole lõppu ette näha, ongi selline lähenemine täielikult põhjendatud.
3. Samas ei ole tegemist absoluutse reegliga. Reaalne vangistus on riigile kulukaim karistuse liik. Oludes, kus tegemist ei ole raskete kuritegudega ning on olemas arvestatav võimalus, et isik mingil põhjusel kuritegevusega ei jätka, tuleb kaaluda alternatiive.
4. N.P kandis Läti Vabariigis ära pikaajalise vangistuse ning Lätist saabunud andmete kohaselt peale vabanemist teda uute kuritegude toime panemises ei kahtlustata. Süüdistatav saabus Eesti Vabariiki ning valdkonnas kogenud inimesena asus testima siinsete õiguskaitseorganite võimekust. Kolm talle ette heidetavat tegu on toime pandud XXX. aasta septembris. Lubamatut mootorsõiduki juhtimist ja selle tegevuse varjata püüdmist jätkas ta ka XXX. aasta septembrini. Vähemalt kriminaaltoimiku andmetel on ta suutnud ligikaudu poolteist aastat elada õiguskuulekalt.
5. Kohtuistungil tajutu pinnalt jäi mulje, et jätkuv vabaduses viibimine on N.P-le oluline. Seetõttu annab kohus talle võimaluse kanda mõistetud vangistust kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtu hinnangul võivad regulaarsed kohtumised kriminaalhooldajaga ning viimase poolt valitud sotsiaalprogrammis osalemine N.P toetada nii õiguskuulekal teel püsimisel kui ka siinsesse ühiskonda paremini integreerimisel. See omakorda võiks anda talle paremad võimalused end elatada ilma kuritegevuseta.
6. Eeltoodud põhjustel jätab kohus N.P-le mõistetud vangistuse

74 lg-te 1 ja 3 kohaselt täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja 13 1-21-7828 kohustusi. Lisaks määrab kohus N.P-le

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustuse käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalprogrammis.

(VI)

1. Kriminaalasjas on N.P vastu esitatud kolm tsiviilhagi. XXX OÜ (I kd tl 84) esitas XXX N.P vastu tsiviilhagi summas 1073,84 eurot. Nimelt varastas N.P XXX OÜ kontoriruumist ära rahakassa XXX väärtusega 30 eurot, mille sees oli sularaha summas 1043,84 eurot (I kd tl 85-86).
2. XXX OÜ juhatuse liige R. K. (I kd tl 92) esitas XXX N.P vastu tsiviilhagi XXX OÜ-le kuuluvasse hoonesse tungimisega tekitatud kahju hüvitamiseks järgmiselt: hoone seina pilluti kividega, millega tekitati kahju 6120 eurot, piirdeaia kõveraks kangutamisega tekitati kahju 114 eurot, ukse ja ukseklaasi lõhkumisega tekitati kahju 2232 eurot, luku ja käepideme ümbertõstmine katkiselt ukselt uuele läks maksma 72 eurot, ukse lahti ühendamine ja tagasi seadistamine (nõrkvoolusüsteem) läks maksma 432 eurot. Tekitatud kahju kokku on hagiavaldusse märgitud summas 8790 eurot, millest kindlustusandja hüvitas omavastutuse mahaarvamisel kannatanule 6520 eurot (omavastutus 955 eurot). XXX OÜ nõuab N.P-lt tema tekitatud varalise kahju summas 2450 eurot hüvitamist (I kd tl 103-104). Kaitsja juhtis kohtuistungil tähelepanu sellele, et hagiavalduse arvutuskäigus on ilmne viga. Hageja hinnangul tekkis talle kahju summas 8790 eurot, millest kindlustus hüvitas 6520 eurot. Hageja nimetab nende summade vaheks 2450 eurot, tegelik vahe oleks aga 2270 eurot. Kohus nõustub, et selliste andmete põhjal oleks tõepoolest justkui hagiavalduses tekkinud arvutusviga. Küll aga paistab hagejal tekkinud arvutusviga hoopis kogukahju summas. Nimelt on hagiavalduses välja toodud kahjusummad eraldi kokku 8970 eurot, mitte 8790 nagu märgitud ekslikult hagiavalduses (6120 + 114 + 2232 + 72 + 432 = 8970). Seega korrigeerib kohus hageja tehtud ilmse arvutusvea selliselt, et tekkinud kogukahju on 8790 euro asemel 8970 eurot, millest kindlustushüvitise 6520 euro mahaarvamisel jääb varalise kahju hüvitiseks 2450 eurot täpselt nii nagu hageja on hagiavalduses süüdistatavalt väljamõistetavaks summaks märkinud.
3. Kannatanu E. K. esitas XXX N.P vastu tsiviilhagi summas 77,90 eurot, mis koosneb ID-kaardi taastamisväärtusest (25 eurot), pangakaardi taastamisväärtusest (2 eurot), telefonikaante hüvitamisest (15 eurot) ning mobiiltelefoni kindlustuse omavastutusest (39,90 eurot) (I kd tl 15-16).
4. KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
5. 14.02.2022 toimunud kohtuistungil tunnistas N.P kõiki kolme tsiviilhagi ja võttis need õigeks. Seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanute XXXX OÜ, XXX OÜ ning E. K. poolt esitatud tsiviilhagid nendes märgitud summades täielikult rahuldada ning N.P-lt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagisid sisuliselt. (VII)
6. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi 14 1-21-7828 tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
7. Kriminaalasjas on läbi viidud kaks DNA-ekspertiisi: akt nr XXX maksumusega 684 eurot (I kd tl 141-142) ning akt nr XXX maksumusega 140 eurot (I kd tl 148-149).
8. N.P kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile on kohtueelses menetluses välja mõistetud tasu kogusummas 144,60 eurot (II kd tl 60) ning vandeadvokaat Marina Valgele kogusummas 386,40 eurot (I kd tl 185, 188, II kd 86-87, 90-91). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja tasutaotlus ja mõisteti see välja 186 euro ulatuses. Seega on N.P kaitsjatele makstud tasud tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 717 eurot.
9. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. Kõik N.P poolt toime pandud kuriteod on tulenevalt

§ 4lg-st 3 teise astme kuriteod. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses.

1. aastal ehk N.P süüasja kohtusse saatmise ajal oli sundraha suurus 876 eurot, kuid alates
2. jaanuarist
3. a tõusis see 981 euroni seoses Vabariigi Valitsuse poolt töötasu alammäära tõstmisega (Vabariigi Valitsuse 09.12.
4. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot, mis tähendab, et sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral on kohtuotsuse aja tegemise seisuga (1,5 x 654) 981 eurot).
5. Riigile hüvitatavad menetluskulud kokku on 2522 (684 + 140 + 531 + 186 + 981) eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. N.P on XXX, ta saabus Eestisse suhteliselt hiljuti ning koolis on ta käinud XXX. Sellistel asjaoludel on töö leidmine keskmisest tunduvalt keerukam. Eluasemekulude katmiseks saab N.P XXX (II kd tl 61-69). Seega on N.P majanduslik seisund halb ning selle lähiajal oluline paranemine küsitav. Käesolevast otsusest tuleb kohustust hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Kohus peab nende asjaolude valguses põhjendatuks N.P-lt menetluskuludena välja mõista pool sundrahast, s.o 490,50 eurot. Sellisel juhul võib juhtuda, et süüdistatav suudab mingi aja möödudes kohustused täita ning oma kasinatele võimalustele vaatamata resotsialiseeruda.
7. Ülejäänud menetluskulud, s.o ekspertiiside teostamise kulud, määratud kaitsjatele makstud tasud ning ülejäänud osa sundrahast jätab kohus riigi kanda. Samuti peab kohus põhjendatuks anda N.P-le võimalus tasuda temalt väljamõistetavad menetluskulud ositi ühe aasta jooksul igakuiste maksetena.
8. Kriminaalasjas asitõendina kriminaaltoimiku juurde jäetud DVD-R plaadid videosalvestistega (II kd tl 102-105) jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. N.P-lt XXX. a kinnipidamise käigus ära võetud valeraha, s.o kolm võltsitud 20-eurost rahatähte, mis asuvad kriminaaltoimikus (II kd tl 106) kohus konfiskeerib

§ 83lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahendi ning määrab Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel need hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Samuti kuuluvad pärast kohtuotsuse jõustumist väärtusetute esemetena hävitamisele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad 3 konteinerit materjaliga sõiduauto istmetelt (pakendid nr 4, 5, 6), 5 silikaatkivi tükki (pakend nr 1), oksatükk (pakend nr 2), 4 tõmmist jalajälje fragmentidega (pakend nr 7) ning klaasitükid (pakend nr 8). 15 1-21-7828 ( ) 16