KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 23. mail 2022. a Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-1194 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teid

) § 50 lg 5 p 3 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja määras O.V-le karistuseks

§ 227lg 2 alusel rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

O.V esitas 08.04.2022 kaebuse PPA Lääne prefektuuri 24.03.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,22,000836 ja palub kiirmenetluse otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kiirmenetluse otsus on koostatud ebaõigesti ning kaebaja kiiruse ületamine ei olnud 125 km/h. Samuti on kaebaja seisukohal, et kaebajale määratud trahvisumma

§ 227lg 2 alusel ei ole põhjendatud.

O.V täpsustab, et ei ole nõustunud asjaoluga, nagu ta oleks ületanud kiirust 21 km/h alas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 100 km/h. Enne väidetava suurima lubatud sõidukiiruse 100 km/h maanteele sisenedes sõitis kaebaja vahetult enne XXX kiirtee algust liiklusmärkidega reguleeritud maanteealal piirkiirusega 70 km/h, seejärel 50km/h (mahasõit ja pealesõit), seejärel jätkas vahetult liikumist teise sõiduki järel piirkiirusega 70 km/h ning alustas vahetult möödasõitu maanteeala jaotises, kus algas XXX kaherealine kiirtee, kus sõiduteed jagunesid kaheks. Kaebaja sooritas möödasõitu enda ees olevast sõidukist ning reastas enda poolt juhitud sõiduki tagasi kaherealisse parempoolsesse sõiduritta. Patrullpolitseinikud ongi fikseerinud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise just vahetult menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kaherealisele kiirteele suundumisel paremast sõidureast vasakusse sõiduritta, seejärel manöövri lõpetamise paremasse sõiduritta, mille järel kiirus ka vähenes. O.V kasutab igapäevaselt oma sõidukiiruse mõõtmisel lisaks auto spidomeetrile nn üldkasutatavat mobiiliäppi Waze, mille järgi sõiduki kiirus manöövri tegemise hetkel ei olnud 125 km/h, vaid võis jääda vahemikku 114 - 118 km/h. Kuna O.V on nimetatud äppi kasutanud igal sõidukorral ning ei ole kuni 24.03.2022 ületanud kiirust või sõitnud liikluskaamerasse, siis on kaebajal alust arvata, et 24.03.2022 patrullpolitseiniku poolt sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud seade ei olnud töökorras ning seadmega kaasas olev dokumentatsioon oli puudulik. Kaebaja leiab, et kohapeal kiiruskaamera kohta tehtud fotode pinnalt on alust arvata, et kiiruskaamera seadme hoidmisel, ladustamisel ning kasutamisel ei ole täidetud hoolsuskohustust ning seadme kasutus- ja hooldustingimusi. Kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0991 märgistused on kulunud, katkised ja kohati mitteloetavad. Seadme ülemisel vasakus nurgas on muljumise jäljed, mis võivad olla tekkinud kukkumise või mingi muu seadme/eseme pealekukkumise tagajärjel. Seadme taatlustunnistuselt ei ole võimalik kaebajal tuvastada, millisele asutusele taatlustunnistus on välja antud ning ei ole võimalik välja selgitada, kas ja kellele on üle antud seadme kasutamise, hoidmise ja korrasoleku tagamise õigused ja kohustused. Pole võimalik tuvastada ka seadme taatluskehtivusaega, sh ei vasta taatluskehtivusaeg määruse nr 56 p 7.2 sätestatud tingimustele, mille järgi kohustuslik on riigisisest tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine, sh taatluskehtivusaja märkimine. O.V leiab, et taatlustunnistus ei vasta Majandus- ja taristuministri 18.12.

1. a määruses nr 65 kehtestatud nõuetele ning kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0991 osas ei ole tagatud seadme töökorras hoidmise/toimimise kasutus- ja hooldustingimused. Tavapäraselt peab sisetöös olema tagatud seadmete nn töövahendite kasutamise õiguste üleandmine ja vastuvõtmine protseduuriiliste reeglitega, kuid kaebaja ei ole seda seadme ülevaatusel tuvastanud. Kaebaja leiab, et kui ta võetakse vastutusele kiirusemõõtjaga fikseeritud andmete alusel, siis peab seade vastama seadme kasutus- ja hooldustingimustele ning seaduses sätestatud nõuetele, millest tulenevalt ei ole kiirmenetluse otsus tõendatud ja põhjendatud. Kaebaja taotleb asja arutamist kirjalikus menetluses. Samuti taotleb O.V kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0991 kasutus- ja hooldustingimuste osas täiendavate materjalide (sise-, käskkirja jms dokumendid) esitamist, selgitamaks välja seadme kasutusõigused ning seadme kasutus- ja hooldustingimused. Kaebusele on lisatud ka fotod kiirusmõõturist ja seadme taatlustunnistusest. PPA Lääne prefektuur 11.05.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks alused puuduvad. Kohtuväline menetleja kontrollis kiiruse mõõtmise protseduuri ning koostatud dokumente, mille tulemusena ei tuvastanud 2 mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite rikkumisi. Kiirus on mõõdetud pädeva mõõtja poolt, kasutades selleks töökorras ja taadeldud kiirusmõõturit. Kiirusmõõtur taadeldi 30.09.2021 ning taatlus kehtib
2. aasta septembri lõpuni (vt „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ § 5 lg 3). Kaebaja poolt kiirusmõõturist tehtud fotol on tõesti näha kulumisjälgi, kuid kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiirusmõõtur, millega politseiametnikud igapäevaselt tööd teevad, ei saagi olla kasutus- ja kulumisjälgedeta. Märgiste olemasolu ning kulumisastet kontrollitakse iga-aastasel seadme taatlusel. Juhul, kui seadet kontrollides tuvastatakse kiirusmõõturi mõne märgistuse puudus või liigne kulumine (ei ole enam piisavalt selgelt loetav), siis see uuendatakse koostöös seadme tootjaga seadme maaletooja abil. Kui märgistus on taatlusel piisavalt korrektne, siis seade taadeldakse ning mõõtja ülesandeks on veenduda seadme taatluskohustuse täidetuses. Käesoleval juhul ei ole märgiste kulumisaste selline, et midagi peaks välja vahetama. Samuti ei näita märgiste kulumine seadme korrasolekut, vaid seda, et seadet kasutatakse ning et see kulub. Kiirusmõõturiga võib mõõtmisi teostada, kui seadme töökorrasolek on enne mõõtetööle asumist ametniku poolt kontrollitud. Kui seade ei oleks töökorras (tulenevalt nt seadme kukkumisest vms) siis seadme testid, mida enne mõõtetööle asumist tehakse, ei oleks korras. Kiirusmõõturi kasutamise ja kontrollimise nõuded on sätestatud õigusaktidega ning täiendavaid protseduurireegleid vms, mida kaebaja oma kaebuses küsib, ei ole sätestatud. Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki reaalse kiiruse ja lubatud suurima sõidukiiruse vahe pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ega saanud temale märkamatuks jääda. Liiklusseadus ei näe ette erandeid, mille puhul on tavaliiklejal õigus kehtestatud kiiruspiiranguid ületada. Nii ei ole ka möödasõidule tehtud erandit sõidukiiruse ületamiseks. Möödasõit ei ole kohustuslik manööver, kuid kui juht on vastu võtnud otsuse möödasõitu teostada, peab see olema ohutu ning lubatud piirkiiruse piires. Juhul, kui see ei ole võimalik, peab juht möödasõidust loobuma. Ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 21 km/h, lõi juht olukorra, kus tema sõidukist sai oht nii temale endale kui ka teistele teel liikuvatele sõidukitele. Kaebajal puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused ning menetleja on sellega karistuse määramisel ka arvestanud. Puhtsüdamlikku kahetsust isik avaldanud ei ole, pigem on ta püüdnud oma tegu õigustada. See näitab tema teo toimepanemise tahtlikkust ning tahtmatust oma teoga seoses vastutust võtta. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et O.V karistamine rahatrahviga

§ 227lg 2 alusel 40 trahviühiku ulatuses on õiglane ja proportsionaalne.

Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lääne prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et O.V-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse otsuses on O.V allkirjaga fikseeritud ka menetlusalune isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1 p 1-3). Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtueelses ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et O.V juhtis 24.03.2022 kella 15.49 ajal Järva maakonnas XXX linnas XXXX

1. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf reg-nr-ga XXX suunaga Tartu, teostades ka piirkiirust ületades möödasõitu. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul on 100 km/h. Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka O.V kohtueelses ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Küll aga on vaidlus selles, kui palju menetlusalune isik möödasõidul kiirust ületas ning kas talle on määratud selle eest õiguspärane karistus. Kohus on seisukohal, et O.V ületas kiirust just kiirmenetluse otsuses märgitud ulatuses ning temale mõistetud karistus on õiguspärane ja seda järgmistel põhjendustel. Rikkumist tõendavad eelkõige kiirusmõõturi videosalvestis ja menetlusaluse isiku ütlused. Kohus on tutvunud kiirusmõõturi videosalvestisega ning ka sellest nähtub üheselt, et 24.03.2022 kell 15.49.14 mõõteti Volkswageni reg-nr-ga XXX, millele kiirusmõõtur LE0991 oli suunatud, kiiruseks 125 km/h. Videost on ka tuvastatav, et nimetatud sõiduk sujuvalt aeglustab kiirust. Kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid videosalvestiselt kohus ei tuvasta (kiirusmõõtur oli kogu mõõtmise aja suunatud sõidukile Volkswagen reg-nr-ga XXX, kusjuures videolt on tuvastatav ka sõiduki registreerimisnumber ning kiiruse mõõtmisel takistusi ei esinenud). Kiirmenetluse otsusest tuleneb, et kiirust mõõtis patrullpolitseinik M. W. Madjar seadmega LaserCam s/n LE0991, salvestise number on REC: XXX Kiiruse mõõtmiseks kasutatava seadme number ja salvestise number nähtuvad ka kiirusmõõturi videosalvestisest ning need ühtivad kiirmenetluse otsusesse kantud andmetega. Kohtu hinnangul kiirusmõõturiga LaserCam 4 LE0991 salvestatud video kogumis kiirmenetluse otsusega täidab VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatav iseseisva tõendina. Taatlustunnistusest nr TTRS-21/00191 nähtub, et kiirusemõõturit LaserCam 4 nr LE0991 on taadeldud 30.09.
2. Majandus- ja taristuministri 18.12.
3. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki liikumiskiirus mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal. Mõõtmise viis PPA tõendi kohaselt läbi patrullpolitseinik M. W. M. kes on muuhulgas läbinud Sisekaitseakadeemias õpingute ajal 11.06.2019 kiirusmõõturite kasutamise koolituse. Seega viis mõõtmise läbi ka vastava pädevusega politseiametnik. Sõiduki Volkswagen Golf reg-nr-ga XXX peatamisel tuvastati juhina O.V , kes on kiirmenetluse otsusesse kirja pannud enda ütlused. Ütluste kohaselt O.V sooritas teisest sõidukist möödasõitu, sest tema taga soovis auto samuti möödasõitu teha, mille tõttu möödus menetlusalune isik ise enda ees olevast sõidukist, mille tõttu kiirus tõusis üle lubatud piirmäära. Kohus siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse otsuses väärteo 4 toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt RKKKo 3-1-1-100-03, p 8). Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et O.V poolt juhitud sõiduki Volkswagen Golf reg-nr-ga XXX sõidukiiruseks mõõdeti 24.03.2022 kella 15.49 ajal Järva maakonnas XXX linnas XXXXX
4. kilomeetril suunaga Tartu taadeldud kiirusmõõturiga pädeva ametniku poolt lubatud 100 km/h alas oleval teelõigul lõplikuks kiiruseks 121 km/h. Seega ületas O.V lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Menetlusalune isik on ka ise otsuses märgitud ajal, kohas ja sõidukiga kiiruse ületamist tunnistanud. Seega on täidetud

§ 227lg 2 objektiivne koosseis.

Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et politseiametnike igapäevases töös kasutatavad seadmed tavapäraselt kuluvadki. Selleks, et seadmed oleksid kehtivate õigusaktide kohaselt töökorras, teostatakse neile regulaarsete intervallide möödudes taatluskontrolle. Iseenesest asjaolud, et seadmel on mõned kleepsud kulunud või seadmel on minimaalsed vigastused, ei tähenda, et seadmega ei saaks kehtestatud õigusaktide kohaselt tööd teha. 24.03.2022 kasutatud kiirusmõõtur oli vähem kui aasta tagasi taadeldud ja kontrollitud ning ka menetlusaluse isiku poolt kohtule edastatud fotodelt nähtub, et seadmel on minimaalsed kulumisjäljed, kuid kleepsud on siiski enamuses loetavad ja seadme üldine seisukord ei ole selline, millega ei saaks ilmselgelt tööd teha või mis annaks kohtule aluse kahelda saadud mõõtetulemuste õiguspärasuses. Kohtule on varasema töökogemuse pinnalt teada, et kiirusmõõturite töölepanemisel kontrollitakse ka automaatselt seadmesiseselt selle tehnilist korrasolekut ja töövalmidust. Samuti hindab seadme korrasolekut sellega tööle hakkav ametnik. Kohus on seisukohal, et kiirusmõõturiga LaserCam 4 LE0991 mõõdetud kiirusenäit on õiguspärane ja käesolevas väärteoasjas kasutatav tõendina. Kohus rõhutab samuti, et mõõdetud kiirusel on õiguslik tähendus ainult pädeva ametniku poolt taadeldud seadmega mõõtes – seega asjaolu, et menetlusalune isik kasutab igapäevaselt mobiiliäppi, mille kohaselt ta kunagi kiiruse ületamistega vahele jäänud ei ole (kuigi 24.03.2022 O.V ka enda mobiiliäpi kohaselt ületas möödasõidul piirkiirust, mida ta ka on oma kaebuses tunnistanud), ei oma menetluses tähendust, sest nimetatud äpi tööpõhimõtted, usaldusväärsus ja vastavus Eesti õigusaktidele on kohtule teadmata ja kindlakstegemata. Seega ei saa nimetatud äpi näitu ka väärteomenetluses tõendina kasutada. Samuti kantakse taadeldud kiirusemõõteseadme dokumentidesse seadme taatlemise kuupäev ning taadeldud seadmeid võivad kasutada kõik vastavat pädevust omavad politseiametnikud. Kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0991 taatlustunnistus vastab ka kehtivate õigusaktide nõuetele, sh sellele, et taatlustunnistus väljastatakse seadmele, mitte ametiasutusele (vt Majandus- ja taristuministri 05.02.2019. a määrus nr 14 „Taatlusmärgisele esitatavad nõuded, taatlusmärgise tellimise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed“). Eelnevale tuginedes ei pea kohus vajalikuks Politsei- ja Piirivalveametilt lisaks juba esitatud dokumentidele välja nõuda kiirusmõõturi LaserCam 4 LE0991 seadme kasutus- ja hooldustingimuste osas täiendavaid materjale, sest selliseid dokumente kas lihtsalt ei eksisteeri või need ei oma käesoleva asja otsustamisel tähtsust - kohtu käsutuses on juba kiirusemõõteseadme taatlustunnistus, mõõtja pädevust tõendav dokument ja ka menetlusaluse isiku poolt tehtud foto seadmest. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks hakata eraldi analüüsima, kuidas seadet enne kiiruse mõõtmist hoitud on, sest eelduslikult hoiavad ja käitlevad politseiametnikud enda käsutuses olevaid seadmeid nõuetekohaselt ning kohtul ei ole alust selles aprioorselt kahelda. Ainuüksi menetlusaluse isiku väited, mille puudub ka tõsikindel tõenduslik alus, ei anna alust politseiamentike professionaalsetes oskustes kahelda. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks 5 tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et O.V õigusvastane tegu on toime pandud kavatsetult, kuna ta tahtlikult ületas asulavälisel teel möödasõidu sooritamisel kiirust ning sisimas ka nõustus sellega. Ka oma ütlustes on menetlusalune isik kinnitanud, et kuna tema taga asuv sõiduk tahtis möödasõidule minna, siis hoopis tema ise hakkas enda ees olevast sõidukist möödasõitu tegema. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust välistavat asjaolu. Kohus selgitab, et õigusvastasust välistavaks asjaoluks ei saa lugeda olukorda, kus menetlusaluse isiku juhitava sõiduki taga asuv sõiduk soovib teha möödasõitu – möödasõit ei ole liiklusseaduse kohaselt kohustuslik manööver ning ka käesolevas väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks olnud KarS § 29 kohaselt hädaseisundis. Seda pole ka O.V ise oma ütlustes ja kaebuses esile toonud. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka O.V süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut O.V toimepandud väärteo eest karistada. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ei menetlusaluse isiku ütlustest ega ka kaebusest nähtu, et ta oleks enda poolt sooritatud rikkumist kuidagi kahetsenud.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi. Vaidlus on ka selles, kas kohtuväline menetleja on O.V-le määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud O.V-le rikkumise eest proportsionaalse karistuse.

§ 227

lg 2 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või võtta juhtimisõiguse ära kuni 6 kuuks.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul määrati O.V-le rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Mõistetud karistuse määrast ka nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud seda, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata. Ka kohtu hinnangul on O.V süü seetõttu keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).

§ 227lg 2 rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. 6 Arvestades O.V süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kohtu hinnangul kaebusest nähtub, et menetlusalune isik oma rikkumist täielikult ei tunnista ja seega ka ei saa oma õigusvastasest käitmisest ilmselt lõpuni aru ning ei soovi ka võtta selle eest vastutust. Möödasõit ei ole liiklusseaduse kohaselt kohustuslik manööver. Samuti ei võimalda liiklusseadus möödasõidul kiiruse ületamist. O.V ütlustest ka nähtub, et ta tajus, et tema taga olev sõiduk soovis teha möödasõitu, kuid menetlusalune isik alustas vahetult samal ajal ka ise enda ees asuvast sõidukist möödumist, mis oleks aga ilmselt halvimal juhul kaasa toonud liiklusõnnetuse. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lääne prefektuuri 24.03.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2630,22,000836 muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult kiirendas asulavälisel teel enda poolt juhitavat sõidukit, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. Isegi kui O.V teostas möödasõitu, siis see ei ole kohustuslik manööver ning selle sooritamisega nõustub juht tegelikult mis tahes tagajärgedega, sh kiiruseületamisega. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 7