lg 2 järgi isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx mnt xxxx, xxxxxxx alevik, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: pensionär; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.06.2021.a, s.o 2 päeva Kaitsja Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 238, 311-313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada N.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. 3.
alusel arvata eelvangistus 2 (kaks) päeva, ajavahemikul 08.06.-09.06.2021, karistusaja hulka, kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.
lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 1-21-8249 5.
lg 1 alusel asendada süüdistatava nõusolekul süüdistatavale mõistetud ja ärakandmisele kuuluv tähtajaline vangistus 9 kuud ja 27 päeva elektroonilise valvega arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet, s.t elektroonilise valve kestuseks on 297 (kakssada üheksakümmend seitse) päeva. Liikumisvabaduse piirang seisneb elukohas kohustusliku viibimise ajas, mis päevase ja kellaajalise täpsusega määratakse elektroonilise valve korraldamisel. 6.
1 lg 4 kohaselt algab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. 7. Elektroonilist valvet ja elektroonilise seadme kinnitamist süüdistatava keha külge korraldab süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond, s.o Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindus: Sauna 5, Rapla, tel: 489 0647, 53436552, e-post: parnukrho.info@just.ee. 8.
lg 2 kohaselt, kui süüdlane ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve nõusoleku tagasi, pöörab kohus asendatud vangistuse täitmisele. 9. Kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra vastavalt
lõikele 2, kusjuures elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. 10.
lg 1 p 1 alusel võtta N.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud, katseajaga 1 a 2 kuud, juhtis 08.06.2021 kella 20:24 ajal Rapla maakonnas Kehtna alevikus Lasteaia 12 asuva kaupluse juures sõiduautot Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxxxx alkoholijoobes olles, mis väljendus selles, et tema väljahingatavas õhus oli etanooli sisaldus 1,12 mg/l. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkus N.A teadvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund LS tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi või rohkem alkoholi. Rikkudes teadvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning olles eelnevalt Pärnu Maakohtu poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud, pani N.A toime korduva mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav
Menetlusosaliste seisukohad Prokurör palus kohtulike vaidluste käigus N.A süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendades kuulub kandmisele kuus kuud vangistust. Moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 11.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva võrra, liitkaristuseks mõista üksteist kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. Kohaldades
, asendada karistus elektroonilise valvega selliselt, et ühele vangistuse päevale vastab üks elektroonilise valve päev. Lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Välja mõista sundraha 981 eurot, mida arvestades tema töövõimetust, vähendada poole võrra. Lisaks välja mõista kaitsja töötasu. Kaitsja palus kohtul mõista N.A-le prokuröri poolt taotletud karistus ja see asendada elektroonilise valvega, arvestades süüdistatava poolset süü tunnistamist, kahetsust ja tema tervislikku seisundit. Menetluskulusid võiks vähendada ja kaitsjatasu jätta riigi kanda. Süüdistatav N.A tunnistas toimepandut ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning oli nõus karistuse asendamisega elektroonilise valvega. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides. Kõik menetlusosalised olid nõus, et kogutud tõendid on kogutud vastavalt seadusele ning võib võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Seega on need tõendid lubatavad ning tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. 3 1-21-8249 Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud järgmiste tõenditega kogumis on tõendatud N.A süü
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.
lg 2 inkrimineerimiseks tuleb esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et N.A juhtis 08.06.2021 kella 20:24 ajal Rapla maakonnas Kehtna alevikus Lasteaia 12 asuva kaupluse juures sõiduautot Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,24 mg/l (laiendmääramatus ± 0,12 mg/l) - lõplik mõõtetulemus 1,12 mg/l). Tunnistaja Liisi Karuoja ütluste kohaselt /tl 9-10/, oli ta 08.06.2021 kella 20:30 paiku Kehtnas Coop kaupluse ees ja nägi möödumas sõiduautot Škoda AOX, mis äratas tähelepanu parkimismanöövri ajal auto poolt kostuva kolksuga. Tunnistaja nägi juhi kohalt väljumas vanemat härrat, kelle pilk oli fokuseeritud ja kes tuikus. Ta sai aru, et juht võib olla joobes ja helistas häirekeskusesse. Juht väljus poest ja jõudis tagasi autoni ning pani piimad ja õlled autosse. Seejärel istus juht poe ette jalgratta hoidjale ja võttis põuest viinapudeli, mis kukkus puruks enne joomist. Saabus politsei. Süüdistatav N.A tunnistas ennast süüdi ning tema ütluste kohaselt oli ta ära joonud pool 0,5 liitrist viina ja otsustas minna poodi. Haigete jalgade tõttu liigub ta ainult autoga. Sõitis poja sõiduautoga Škoda Kehtna Coopi poe juurde ja parkis auto ning läks poodi. Poest ostis suitsu ja viina. Mäletab, et pillas viinapudeli maha ja samuti mäletab politsei tulekut. Edasi pandi ta puhuma ja toimetati arestimajja. Varem on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kahetseb oma käitumist. Võimalusel palub juhtimisõigus alles jätta, sest on tervislikel põhjustel sõltuv autost ja ei saa muul viisil liikuda /tl 12/. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal N.A istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis N.A mootorsõidukit. Isiku õiguste deklaratsiooni /tl 3/, kohaselt N.A-le kui joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule tutvustati KorS §-s 38 sätestatud õigusi ning ta nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuste väljatrükk /tl 4/ tõendab, et N.A oli 08.06.2021 kella 20.4520.50 ajal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,12 mg/l. Alkoholijoove tuvastati väljapuhutavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARDM-0080. Taatlustunnistuse /tl 5/ kohaselt N.A alkoholijoobe tuvastamisel kasutatud tõenduslik alkomeeter oli nõuetekohaselt taadeldud. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Heleri Vesik, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse /tl 2/ kohaselt N.A kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 08.06.2021 kell 20:50 kuni kainenemiseni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tl 6-7/ kohaselt peeti N.A kinni kahtlustatavana
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 08.06.2021 kell 20.55 Kehtna alevikus Lasteaja 12 juures ja vabastati 09.06.2021 kell 16.00. 08.06.2021 Rapla politseijaoskonnas koostatud isiku tuvastamise protokolli /tl 8/ kohaselt tuvastati N.A isik tema enda ütluste ning politsei andmebaasi alusel. 4 1-21-8249 N.A rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 1,12 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt N.A rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii N.A mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et N.A oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Karistusregistri andmed ja koopia kohtuotsusest /tl 20-23/ tõendavad asjaolu, et N.A pani uue kuriteo toime katseajal ja tal on
Pärnu Maakohtu 11.03.2021 otsuse nr 1-21-1618 kohaselt karistati N.A
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti
lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 2 kuulise katseajaga täitmisele pööramata allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile. Süüdistatav pani uue süüks arvatud kuriteo toime katseajal. Seetõttu on süüdistatava puhul tegemist
lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on
lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on
N.A
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et N.A oli teadlik sellest, et ta oli eelnevalt alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Arvestades aga tuvastatud seisundit, siis pidi süüdistatav üheselt ka oma enesetunde pinnalt aru saama, et ta on joobeseisundis, kuivõrd tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 1,12 mg/l. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo iseloomust, selle keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et N.A käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et N.A pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Karistus Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 5 1-21-8249 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,12 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära on ületatud suhteliselt vähesel määral, s.o 0,37 mg/l. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmisest väiksemaks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Kuivõrd süüdistatava süü on alla keskmise ning süüdistataval on ka kehtiv karistus, mis muidu annaks aluse keskmisest rangema karistusega kinnistada süüdlases arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, sest oma olemuselt oli eelmine tegu raskem ning päädis õnnetusega.
lg 4 kohaselt ei jäeta
lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega tuleks kaaluda seda, kas mõistetav karistus pööratakse täitmisele täies ulatuses või ainult osaliselt. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval on käesoleval hetkel kehtiv varasem kriminaalkaristus, leiab kohus, et mõistetava karistuse täies ulatuses ärakandmine ei ole põhjendatud arvestades tema vanust ning terviseseisundit. Kohtu arvates oleks kriminaaltoimikus leiduvatest meditsiinidokumentidest nähtuvalt süüdistataval esinevate terviseprobleemide kogumi /tl 29/ tõttu reaalse vangistuse mõistmine põhjendamatu. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub sedagi, et süüdistatav ei ole oma tervisesiundi tõttu võimeline tegema ka kergemat üldkasulikku tööd, mis on seotud füüsilise tööga ja milline eeldab pikaajalist püsti seismist ja mõõdukat füüsilist 6 1-21-8249 koormust /tl 26/. Seega ei saa süüdistatavale mõistetavat vangistust süüdistatava tervisesisundi tõttu asendada ka üldkasuliku tööga. Seega tõusetub küsimus kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada
Pärnu kriminaalhooldusosakonna vastusest nähtuvalt vastab süüdistatava elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas saab elektroonilist valvet kohaldada vaid süüdistatava nõusolekul. Kohtuistungil andis süüdistatav oma nõusoleku vangistuse asendamiseks elektroonilise valvega. Selles tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb
lg 1 alusel asendada elektroonilise valvega, mis tegelikkuses ongi süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest tulenevalt ainus võimalik karistuse asendamise viis. Seetõttu asendab kohus süüdistatavale mõistetava karistuse elektroonilise valvega arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet ja asenduskaristuse tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdistatava keha külge ning asenduskaristus lõpeb elektroonilise valve seadme eemaldamisega süüdistatava keha küljest. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et juhul, kui süüdistatav ei allu elektroonilisele valvele või võtab elektroonilise valve nõusoleku enne tähtaja lõppu tagasi, pööratakse asendatud karistus täies ulatuses täitmisele ja elektroonilise valve all oldud aega kantud karistuse hulka ei arvestata. Eelnevat silmas pidades leiab kohus, et N.A suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada, kui mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et
MS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistab karistuseks neli kuud vangistust.
alusel arvata eelvangistus 2 päeva, ajavahemikul 08.06.-09.06.2021, karistusaja hulka, kandmisele kuulub 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.03.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendab kohus süüdistatava nõusolekul vangistuse elektroonilise valvega arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet, s.t elektroonilise valve kestuseks on 297 päeva.
lg 4 p 2 kohaselt kuulub kohustuslikult kohaldatavaks ka lisakaristus.
lg 1 p 1 alusel võib kohus käesoleva liikluskuriteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 9). N.A on tarvitanud regulaarselt alkoholi ja enda sõnul ei suuda olles alkoholijoobes oma tegevust kontrollida ning ta osales korduvalt lühikese perioodi jooksul liikluses, andmata endale aru, et lisaks esinevatele terviseprobleemidele muudab alkohol tarvitamine inimese 7 1-21-8249 kehalisi ja psüühilisi funktsioone/reaktsioone selliselt, et alkoholi joobes olles mootorsõidukit juhtides võib ohtu sattuda tema enda, kaasreisijate ja teiste liikluses osalevate inimeste tervis, elu ja vara. Seega on N.A oma liikluskäitumiselt ühiskonnale ohtlik ning tema ajutine, s.o liikluskuriteo eest mõistetud karistusega sama pikk liiklusest eemaldamine, tagab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisuse ning õiguskorra kaitsmise huvid. Selline lisakaristus on kohtu hinnangul proportsionaalne määratud põhikaristusega ja vastab isiku süü suurusele ning kohus võtab
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ning sundraha. Kohus leiab, et kuigi süüdistatavale inkrimineeritud süütegu ei ole esmakordne, tuleb pidada oluliseks asjaoluks seda, et süüdistatava ainsaks sissetulekuks on vanaduspension ning terviseseisundist tulenevalt on süüdistataval ilmsed suured väljaminekud seoses ravimitega. Seetõttu peab kohus siiski võimalikuks välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada, vähendades sundraha kui suurimat menetluskulu poole võrra. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ja süüdistatava sissetulekut, milleks on vaid vanaduspension, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Seega tuleb N.A-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista määratud kaitsjale määratud tasu 318,60 eurot ja ½ sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 490,50 eurot, kokku 809,10 eurot. Kohus võimaldab menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuiselt kuulub tasumisele 67,42 eurot (v.a viimasel kuul 67,48 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.