Obsah (5)

§ 10§ 28§ 85§ 84§ 153

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5986 Tsiviilasi Tallinna

§ 10ja Ts

MS § 3141 alusel.

1. Kohtutäitur koostas 03.04.2023 täitetoimingust (vara enampakkumisest) teatamise akti, millega kuulutas välja enampakkumise võlgniku eelnimetatud vara suhtes. Enampakkumine algab (pakkumiste tegemise algusaeg) 04.05.2023 kl 12.00 ja enampakkumine lõpeb 12.05.2023 kl 13:
2. Kinnisasjaga tutvumiseks on määratud aeg 27.04.2023 kell 14.00 kinnisasja aadressil. Nimetatud tutvumisvõimaluse mittetagamisel hoiatas kohtutäitur võlgnikku kinnisasjale sisenemise kohta kohtumääruse alusel ning kaasnevatest täitekuludest (sh ukseluku avamise ja vahetamise kulu, jmt,

§ 28alusel).

Enampakkumise teade edastati võlgnikule menetlusdokumendina e-posti teel 03.04.2023, epostile xxx, kuivõrd võlgnik suhtles viimasel ajal kohtutäituri bürooga nimetatud aadressi kaudu. Samuti edastati 06.04.2023 enampakkumise teade postkasti postitamise teel

§ 10ja Ts

MS § 326 alusel.

1. Kinnisasja müümiseks on vajalik seda potentsiaalsetele ostuhuvilistele näidata. Kohtutäituriga on ostuhuviline kontakteerutud, kes on avaldanud soovi korteriga tutvuda. Kohtutäitur palus võlgnikul tagada juurdepääs varale ning edastada vara pildistamiseks talle sobiv aeg. 05.04.2023 teavitas võlgnik kohtutäiturit, et ta pole sellega nõus ning vara arestimise raames võlgniku pool juurdepääsu varale ei ole tagatud. Kohtutäitur leiab, et varaga tutvumise mittetagamisest ja sellest keeldumisega takistab võlgnik täitemenetluse läbiviimist.
2. Nimetatud asjaolu (võlgniku keeldub vara näitamisest) takistab kohtutäituril enampakkumisel müüdavat kinnisasja potentsiaalsetele ostuhuvilistele näitamast, mis omakorda vähendab ostuhuvi ja lõpptulemis ka võlgniku vara müügist laekuvat tegelikku rahalist tulemit. Kuna võlgnik on teadlik täitemenetluse läbiviimisest ning puuduvad muud võimalused nõude täitmiseks efektiivselt, siis on sissenõudja võlanõude täitmine võimalik käesoleval juhul vaid nimetatud vara arvelt, mistõttu on võlgniku poolne käitumine täitemenetluse objektiks oleva kinnisvaraga tutvumise mittevõimaldamine käsitletav täitemenetluse põhjendamatu takistamisena. Kohtumääruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
4. Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele.
5. Täitemenetluse seadustiku (

) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 85

lg 1 järgi on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni ja lõike 2 kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindla aja arvestades omanike huve. 12. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 28.06.2018 e-posti xxx kaudu (dtl 16-18). Võlgnik on avaldanud, et soovib maksegraafikut, samuti on nõustunud, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse talle eeltoodud e-posti aadressil (dtl 18), millele edastatud dokumendid loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks

§ 10, Ts

MS § 3141 alusel. Eeltoodust tulenevalt on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud. 13. Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalidega on tõendatud võlgniku nõusoleku puudumine varale juurdepääsu tagamiseks (dtl 58). Kuivõrd võlgnikule on kinnisasjale sisenemine vastumeelne ning ta ei andnud kohtutäiturile nõusolekut kinnisasjale sisenemiseks, samuti ei teatanud, milline kuupäeval talle kinnisasja näitamiseks sobib, tuleb käesoleval juhul tagada kohtutäiturile kinnisasjale sisenemine kohtumääruse alusel. Juhinduvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-140-10 p-is 10, on sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Arvestades võlgniku edastatud e-kirja (dtl 58) selle kohta, et ta ei nõustu kohtuotsusega, võib sellest järeldada, et ta ei soovi kinnisvara müümist. Kohus leiab, et täitetoimingute tegemine võib osutuda võlgniku vastuseisu tõttu võlgnikul kinnistul võimatuks. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine

§ 28lg 2 tähenduses.

1. Juhinduvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-15 p-st 12 võib loa kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Riigikohus on 29.12.2010.a määruse nr 32-1-140-10 p- s 12 leidnud, et ruumidesse sisenemise aeg võib olla määratud ka teatava ajavahemiku täpsusega. Kohtutäitur on põhistanud vajadust võimaldada talle kinnisasjal viibimise õigus 27.04.2023 alates kl 14.00 kuni 17.
2. Kohus nõustub, et see on avalduses toodud põhjendustel põhjendatud.
3. Kohtutäitur on esitanud taotluse lubada võlgniku kinnisasja fotografeerida. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-107-12 punktis 11 selgitanud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et loa võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks.

§ 84

lg 21 esimese lause kohaselt avaldatakse kinnisasja müügi korral kuulutus mh ka Internetis vähemalt ühes enamlevinud müügipakkumiste portaalis. Sama lõike kolmanda lause kohaselt avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Fotode avaldamine on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise). Võlgnikul on võimalik astuda oma privaatsuse kaitseks samme talle kuuluvate vallasasjade suhtes, mille osas täitemenetlust ei toimu, mh need fotografeerimise ajaks eemaldada või keelata nende fotografeerimist. Kolleegium nõustub seega kohtute seisukohtadega, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Selguse huvides tuleks fotografeerimise õigust kohtumääruses eraldi nimetada ja vähemalt lühidalt selle vajalikkust põhjendada, mida kohtud on praegusel juhul ka teinud. 16.

§ 153

lg 2 kohaselt enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise kuulutus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kohtutäitur võib kuulutuse avaldada ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. 17. Kohus leiab, et võlgnikule kuuluvast kinnisasjast piltide tegemine on põhjendatud ja vajalik enampakkumise edukaks läbiviimiseks.

§ 153lg 2 näeb ette, et kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasja.

Fotode avaldamise eelduseks on kinnisasjast piltide tegemine. Kinnisasja fotografeerimine on kohtu hinnangul ka võlgniku huvides, kuivõrd kinnisasjast huvitatud isikud saavad edaspidi ostusoovi väljendada tehtud piltide põhjal ning edaspidine vahetu kinnisasja näitamine ei pruugi olla vajalik. Kinnisasjast piltide avaldamisel on võlgniku vara müümine tõenäolisem, kuivõrd ostjatel on võimalik vara seisukorraga piltide alusel tutvuda. Piltide olemasoluta see võimalus puudub. Eeltoodut põhjustel lubab kohus võlgniku kinnisasja fotografeerida selle müümise eesmärgil. 18. Kohus selgitab, et

§ 28

lg 3 kohaselt peavad käesoleva paragrahvi lõiketes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaasvõi otseses valduses ruum või maatükk on. 19.

§ 28

lg 4 kohaselt enne läbiotsimise algust peab kohtutäitur ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja.

1. TsMS § 478 lg 4 kohaselt määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd ta on põhjustanud kohtutäituri poolt avalduse kohtusse esitamise. Puudutatud isik ei anna nõusolekut enda kinnisasjale sisenemiseks. Vastupidisel juhul ei oles pidanud kohtutäitur kohtu poole pöörduma. Seega leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Toimikust ei nähtu, et kohtutäituril oleks menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik