2-23-5791 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2023. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-5791 Tsiviilasi V K ’i, S K ’i, A

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldus

1. 26.01.2023 tegi tegi Harju Maakohus tagaseljaotsuse, millega mõistis võlgnikult võlausaldaja I kasuks otsuse, millega mõistis võlausaldaja I kasuks välja töötasu 3204,59 eurot (netosumma) ning puhkusetasu hüvitis 729,22 eurot (brutosumma) (lisa nr 1). Võlausaldaja I esitas avalduse kohtutäiturile (lisa nr 2). Kohtutäitur E V esitas 06.04.2023a tõendi (lisa nr 3), et täiteasjas nr xxx on välja selgitatud, et võlgnikule kuuluvad liiklusregistri andmetel sõiduk Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxx (ehitusaasta 2002) ja sõiduk Volkswagen Transporter Kombi registreerimismärgiga xxx (ehitusaasta 2001), kuid vara tegeliku olemasolu ja väärtuse kohta andmed puuduvad. Kuna Volkswagen Transporter Kombi puudub kehtiv liikluskindlustus, siis on alust eeldada, et sõiduk ei ole töökorras.
2. Võlgnikule kuuluv pangakonto AS-s Swedbank on alates 08.03.2023 arestitud, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Teistes krediidiasutustes võlgnikul pangakontod puuduvad. Täitemenetluste käigus ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekumisi toimunud. Võlgniku suhtes on algatatud veel 3 täitemenetlust, mille raames ei ole nõude rahuldamist toimunud ning tasumata nõuete summa moodustab kokku 7800 eurot. Lähtudes ülaltoodust ei ole käesoleval ajal võimalik täita võlgniku kohta tehtud kohtuotsust ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik sissenõudja nõue koheselt rahuldada.
3. 13.04.2023 tegi Harju Maakohus tagaseljaotsuse, millega mõistis võlgnikult võlausaldajate II-IV kasuks välja iga võlausaldaja osas eraldi töötasu netosummas 1284,56 eurot ja hüvitis 600 eurot ja solidaarselt ka menetluskulud (lisa nr 4).Arvestades, et võlgniku varalist seisu, mh et võlgnikul on täitmata rahalised kohustused ka kolmandate isikute ees (lisa nr 5), on ilmne, et tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlgniku vastus
4. Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 6.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. 2

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

1. Töötaja V K algatas võlgniku suhtes täitemenetluse. Võlgnik kohustust ei täitnud. Kohtutäitur on arestinud võlgnikule kuuluvad arveldusarved, kuid arestimise tulemusena laekumisi ei ole toimunud. Võlgnik ei oma registrisse kantavat kinnisvara. Samuti puudub muu materiaalset väärtust omav vallasvara. Võlgnikule kuuluvad kaks sõidukit, kuid vara asukoha ja tegeliku väärtuse kohta täituril andmed puuduvad. Võlgniku suhtes on lisaks veel algatatud 3 täitemenetlust.
2. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puudub igasugune soov oma kohustuste täitmiseks ning töötaja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige L H ja endine juhatuse liige L A on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige ja endine juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Majandusaasta
3. a aruandest nähtub, et äriühing on kahjumis – 21 967 eurot.
4. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötajad on tõendanud nõude olemasolu. Töötajad on esitanud nõude tõendamiseks kohtuotsused. Võlgniku kohustus töötajate ees on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4