Obsah (8)

§ 1132§ 416§ 4034§ 164§ 170§ 13§ 406§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-134359

§ 1132

lg 2 p 3 alusel, siis arvestas hageja kostja maksest 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja ülejäänud 769 eurot põhisumma katteks. 4. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja andis 31.08.2021 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust ka läbirääkimisteks vastavalt

§ 416

lg-le 1, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 21.09.2021 krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. 5. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja 2 tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 468,05 eurot, intressi 209,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 355,95 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
2. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Asjas puudub vaidlus, et kostja ja laenuandja Q OÜ sõlmisid 08.03.2018 laenulepingu ning 07.09.2018 ja 18.02.2020 lepingu muudatused, mille tulemusel jäi kehtivaks lepingu numbriks 4758449, krediidilimiidiks 1 250 eurot ja intressimääraks 45,96% aastas (dtl 41-48). Tagastatava kuumakse suurus oli muutumises ja kujunes vastavalt sellele, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, mistõttu saatis krediidiandja kliendile igakuised arve minimaalse kuumakse summa kohta. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat makset, ütles Q OÜ laenulepingu kooskõlas

§ 416

alates 21.09.2021 üles ja loovutas nõude OK Incure OÜ-le, edastades kostjale 31.08.2021 vastava teatise (dtl 51).

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 468,05 eurot, intress 209,89 eurot ning 17.10.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 355,95 eurot.
2. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Q OÜ sõlmisid 08.03.2018 tarbijakrediidilepingu ning 07.09.2018 lepingu muudatuse ja 18.02.2020 lepingu muudatuse nr 4758449. Krediidiandja on kostjale kokku väljastanud krediiti 1 397,56 eurot. 13.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 3 Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Q OÜ kostjale 31.08.2021 teate (dtl 51), millega andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks kuni 20.09.2021 ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb Q OÜ krediidilepingu automaatselt üles alates täiendava tähtaja möödumise päevast. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 21.09.2021 üles ning lepingust tulenevad kohustused muutusid alates 22.09.2021 sissenõutavaks. Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid summas 1 839,70 eurot, millest 1 630,90 eurot arvestas hageja intressi katteks ja 160,51 eurot põhivõlgnevuse katteks. Pärast lepingu lõppemist tasus kostja hagejale 819 eurot, millest 50 eurot arvestas hageja sissenõudmiskulude katteks ja 769 eurot põhivõlgnevuse katteks. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga põhivõlgnevus 468,05 eurot (1397,56-160,51-769). 14.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Q OÜ loovutas oma nõude 21.09.2021 hagejale ning saatis kostjale 31.08.2021 teatise nõude loovutamise kohta (dtl 51). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 15.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 13

lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude 4 täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. 16. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas selgitanud lahendi nr 3‑2‑1‑169‑13 p-s 21, et KAS § 83 lg-s 3 (ja praegusel ajal tarbijakrediidi puhul ka

§-s 4032) sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks.

1. Kohus kohustas hagejat 07.11.2022 määrusega esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus märkis 07.11.2022 määruses, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et hageja ei ole seaduses nõutud kohustusi täitnud.
2. Hageja on 14.11.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul on laenuandja täitnud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
3. Kohus leiab, et kohtul ei ole hageja poolt 14.11.2022 esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole 5 võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

§ 4034lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Hageja selgituste kohaselt võttis laenuandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja tausta, maksehäireid ja kostja esitatud andmete tõesust, kuid hageja ei ole välja toonud, milliseid olid laenuandja poolt esitatud päringute vastuseid või milliseid andmeid esitas kostja, kas kosjal esines maksehäireid või milliseid asjaolusid kostja taustast arvesse võeti. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid eelnimetatud asjaolude kohta, kuigi kohus on hagejale 07.11.2022 määruses selgitanud, et see on hageja kohustus. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid kontrollinud, näiteks nõudes pangakonto väljavõtete esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hageja ei ole suutnud

§ 4034

lg 13 alusel tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ning hageja väited kostja krediidivõimelisuse kontrollimise osas on jäänud üksnes deklaratiivseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on eiranud

§ 4034

lg-s 2 ning KAVS § 50 lgs 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud

§ 406

lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. 20.

§ 4034

lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub

§ 4034

lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on 08.03.2018 sõlmitud ja 07.09.2018 ja 18.02.2020 muudetud krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär. 21.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
3. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja raha kasutusele kokku 1 397,56 eurot ning tegi tagasimakseid summas 1 839,70 eurot, millest 1 630,90 eurot arvestas laenuandja intressi katteks ja 160,51 eurot põhiosa katteks. Pärast lepingu lõppemist tasus kostja täiendavalt 819 eurot, millest 50 eurot arvestas hageja sissenõudmiskulude katteks ja 769 eurot põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostja lepingu kehtivuse ajal intressi tasuma ei pidanud ja kostja on teinud tagasimakseid kokku põhivõlgnevust ületavas summas, leiab kohus, et kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud ja hagejal puudub kostja vastu laenulepingust nr 4758449 tulenev põhinõue. Seega jätab kohus rahuldamata 6 hageja põhinõude summas 468,05 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka hageja intressi ja viivisenõuded.
4. TsMS § 124 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1 033,89 eurot.
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 7