järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav N.L, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 21.01.2016. Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu, määratud korras Prokurör Ain Tali Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 180 lg 1,
lg 1,3 RESOLUTSIOON Tunnistada N.L süüdi
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o summas 1270 (üks tuhat kakssada seitsekümmend) eurot.
lg 1 p 1 alusel võtta N.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 kohustada N.L-ist viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates maikuust 2016.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 28.02.
II Süüdistuse sisu N.L-ist süüdistatakse selles, et tema 16.07.2015 õhtul kella 20.50 paiku juhtis alkoholijoobes olles Lääne-Virumaal Haljala alevikus Võsu mnt 5 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,10 mg/l kohta. Seega N.L , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada N.L süüdi
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses arvestades N.L-i päevamääraks 25,40 eurot s.o summas 1270 eurot. Lisaks teeb prokurör ettepaneku võtta N.L-ilt sõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. 2 Ka teeb prokurör
alusel ettepaneku määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alustades tasumist kohtuotsusele järgnevast kuust. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt N.L-i süüdistuses saabus kohtusse 29.02.
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava N.L karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav N.L-i kui varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isiku puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega põhikaristusena ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õigusest ilmajätmisega viieks kuuks. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb N.L süüdi tunnistada
järgi ning põhikaristuseks mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses ehk 1270 eurot arvestades keskmise päevasissetuleku alusel arvutatud päevamääraks 25,40 eurot ja lisakaristusena jätta N.L ilma sõiduki juhtimise õigusest viieks kuuks. 3 Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 10 osamaksena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o. 645 eurot ja määratud kaitsja tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kokku summas 693 eurot kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.