← Eesti

1-16-1635/4

Obsah (4)§ 424§ 66§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-16-1635 (15259000620) Kohtunik Kristel Ved

§ 424

järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav N.L, isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 21.01.2016. Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu, määratud korras Prokurör Ain Tali Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 180 lg 1,

§ 66

lg 1,3 RESOLUTSIOON Tunnistada N.L süüdi

§ 424

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o summas 1270 (üks tuhat kakssada seitsekümmend) eurot.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta N.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 kohustada N.L-ist viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates maikuust 2016.a tuleb igas kuus tasuda vähemalt 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 28.02.

  1. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
  2. Maksekorraldusele 1 märkida viitenumber 99916400002156 rahalise karistuse osamakse.“ ning selgitus: „N.L , 1-16-1635, Mõista N.L-ilt riigituludesse menetluskuluna: 645,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ning 48,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud kokku summas 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700021578 ning selgitus: „N.L, 1-16-1635, menetluskulud .“ Kui rahalise karistuse osamakse ja menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N.L-ist kahtlustatakse

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

II Süüdistuse sisu N.L-ist süüdistatakse selles, et tema 16.07.2015 õhtul kella 20.50 paiku juhtis alkoholijoobes olles Lääne-Virumaal Haljala alevikus Võsu mnt 5 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,10 mg/l kohta. Seega N.L , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada N.L süüdi

§ 424

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses arvestades N.L-i päevamääraks 25,40 eurot s.o summas 1270 eurot. Lisaks teeb prokurör ettepaneku võtta N.L-ilt sõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. 2 Ka teeb prokurör

§ 66

alusel ettepaneku määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alustades tasumist kohtuotsusele järgnevast kuust. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt N.L-i süüdistuses saabus kohtusse 29.02.

  1. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud samuti 29.02.
  2. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki, mõõtevahendi taatlustunnistuse ning tunnistaja T L ja kahtlustatava N.L-i ütlustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus N.L-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

§ 424

näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 56lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava N.L karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav N.L-i kui varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isiku puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega põhikaristusena ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õigusest ilmajätmisega viieks kuuks. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb N.L süüdi tunnistada

§ 424

järgi ning põhikaristuseks mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses ehk 1270 eurot arvestades keskmise päevasissetuleku alusel arvutatud päevamääraks 25,40 eurot ja lisakaristusena jätta N.L ilma sõiduki juhtimise õigusest viieks kuuks. 3 Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt

§ 66

lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 10 osamaksena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o. 645 eurot ja määratud kaitsja tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kokku summas 693 eurot kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.