← Eesti

2-22-13125/15

Obsah (10)§ 164§ 158§ 146§ 162§ 168§ 165§ 29§ 65§ 651§ 66

2-22-13125 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-13125 Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Menetlustoiming I. M. (pankrotis) maksejõuetusav

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 10.11.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13125 kuulutati välja I. M. pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Eve Selberg. 20.05.2023 esitas I. M. (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palub kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 22.05.2023.a määrusega. 23.06.2023 esitas pankrotihaldur kohtule aruande ja taotluse, milles palus lõpetada I. M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158lg 3 alusel.

Esitatud aruande kohaselt:

  1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Võlgniku pangakontol oli rahalised vahendeid pankroti väljakuulutamisel puudusid. Pankroti väljakuulutamisel kandis võlgnik kandis X Vanglas karistust. Olles X Vanglas tegi võlgnik tööd xxxna, pankrotimenetluse käigus on pankrotivarasse laekunud Rahandusministeeriumilt 591,11 eurot pankrotimenetluse katteks kogunenud raha. Peale vabanemist asus võlgnik tööle XXX OÜ-sse (registrikood xxxxx). I. M. on saanud XXX OÜ-st tasu kuni 700 eurot kuus, seega on tema igakuine sissetulek väiksem kui Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 ette nähtud mittearestitav summa. Võlgniku töötasust laekumised pankrotivarasse puuduvad. Pankrotivarasse on kokku arvatud 591,11 eurot.
  2. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 2.1.

Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. 2.2. Massikohustused vastavalt

§ 146lg 1.

Viru Maakohtu 10.11.2022.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-13125 määrati ajutise pankrotihalduri tasu 514,80 eurot (sh käibemaks), mis on täies ulatuses hüvitatud riigi vahenditest. Panga teenustasud kokku 0,38 eurot (1 x 0,38 eurot). 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. 3 Jrk. nr. 1 2 3 Nõude Nõudeavalduse esitaja summa Tervisekassa

(74000091)5 122,18 Intrum Debt Finance AG (CHE-100.023.266) 577,82 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3 378,40
(70000349)KOKKU 9 078,40 Väljamakstud summa 0 0 0 0
  1. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.
  2. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara puudub.
  3. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast pankrotiseadusest ning I. M. võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Võlgniku Swedbank AS pangakonto oli suletud panga algatusel 16.05.
  4. Pankrotihaldur on suhelnud kohtutäituritega, võlausaldajatega, pangaga, võlgnikuga, mh käinud koos võlgnikuga Jõhvis asuvas Swedbank AS pangakontoris võlgnikule uut pangakontot avamas, kontrollinud nõuded ja koostanud võlausaldajate nimekirjad.
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Jrk. nr. 1 2 3 Nõudeavalduse esitaja Tervisekassa
(74000091)Intrum Debt Finance AG (CHE-100.023.266) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
(70000349)KOKKU Nõude summa 5 122,18 577,82 Nõude osa, mille ulatuses raha ei ole saanud 5 122,18 577,82 3 378,40 9 078,40 3 378,40 9 078,40
  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.
  2. . Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Viru Maakohtu 10.11.2022.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-13125 määratud ajutise pankrotihalduri tasu 514,80 eurot (sh käibemaks) on täies ulatuses hüvitatud riigi vahenditest.
  3. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 4 10.1 Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega Käesolevas pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks täies ulatuses, mistõttu tuleks pankrotimenetlus vastavalt

§ 158lõpetada raugemise tõttu.

10.2 Maksejõuetuse põhjused Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja erinevad kohustused, mis on tekkinud võlgniku pikaajalise vabaduskaotuse tõttu. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

Käesoleval ajal on võlgnik vanglast vabanenud ja asunud tööle, tal on perekond ning ta soovib vabaneda võlgadest. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada I. M. pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. - Määrata I. M. pankrotihalduri tasu 528,00 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 633,60 eurot, sellest 590,73 eurot pankrotivarast ja 42,87 eurot menetlusabina riigi vahenditest, mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb Advokaadibüroole CLARUS (registrikood 11221454, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank). - Kinnitada pankrotimenetluse kulud 0,38 eurot. - Vabastada pankrotihaldur Eve Selberg. - Nimetada I. M. usaldusisikuks võlanõustaja X. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et I. M. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse 5 põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. I. M. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud KÜ Tervisekassa nõue summas 5 122,18 eurot; Intrum Debt Finance AG nõue summas 577,82 eurot ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 3378,40 eurot.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 14.02.2023.a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.11.2023, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks X, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks X. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 6
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  1. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  2. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 10.11.
  3. Halduri tasu kinnitamine

§ 65lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Haldur taotleb tasu määramist

§ 65

lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu 7 alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

§ 65

lg 11 ja 113 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Kokku on haldur kulutanud pankrotimenetluses 8 tundi arvestusega 66 eurot tunnis, seega tasu kokku 528 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 633,60 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 651lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat määrata I.

M. pankrotihalduri tasuks 528,00 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 633,60 eurot, sellest kuulub 590,73 eurot hüvitamisele pankrotivarast ja 42,87 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb - Advokaadibüroole CLARUS (registrikood 11221454, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank).

§ 66

lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palus kinnitada halduri kulud summas 0,38 eurot. Kohus, tutvudes kuludega, leiab, et kulud summas 0,38 eurot on põhjendatud ja kohus kinnitab halduri kulud summas 0,38 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.