KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18816 Tsiviilasi XX (X) hagi YY

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Jätta menetluskulud YY kanda.
2. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista YYlt XX kasuks välja menetluskulud summas 2 026 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 2-22-18816 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Hageja nõude aluseks olevad asjaolud
4. XX (hageja) esitas 15.12.2022 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel seoses hageja kohta au teotavate kommentaaride avaldamisega.
5. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes artikli „VIDEO JA FOTOD | xxxxxxxx“ kommenteerimise alal xx.xx.xxxx kell xx:xx pseudonüümi „Cccccc“ alt kommentaari: „xxxxxxxxx.“.
6. Hageja esitas kohtusse avalduse kostja isikuandmete tuvastamiseks. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr xxx välja nõutud andmetega, et eelkirjeldatud kommentaari kirjutas kostja.
7. Hageja peab avaldatud kommentaari ebakohaseks, sest kostja on avaldanud väärtushinnangu, et on hageja xxxxxxx; hageja valetab ja valetab sealjuures xxxxxx kohta. Kostja avaldatud väärtushinnang on põhjendamatu eelkõige selletõttu, et kostjal puudus mõistlik õigustus hagejat avalikkuse ees halvustada ja jätta hagejast muljet kui valetajast. Sealjuures on piltlike väljendite kasutamine nagu „xxxxxx“ ja „xxxxxx“ selgelt liialdatud, sest kostja avalduse tegemise hetkel puudusid hageja valetamise kohta tõendid ning seega ei saanud kostja kindlas kõneviisis väita, et hageja valetab. Kuna kostja hinnang põhineb ebaõigetel asjaoludel, on hinnang ebakohane. Kostja kommentaari alandav ja solvav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
8. Kostjal ei saanud olla teadmisi asjaoludest hageja kohta. Kostja ei tunne hagejat isiklikult ja seega ei olnud kostjal teadmisi hageja xxxxx kohta, kostja ei ole teo toime panemisel tuginenud objektiivsetele tõenditele ja tegeliku elu faktidele.
9. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü asjas on suur. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus sektoris kõrgel kohal töötav inimene, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega.
10. Hageja osundab, et on oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine kahjustamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast temaga kontakteerumist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Samuti avaldas hageja, et hageja ei ole vastu, kui kohus arvestab kostja majanduslikku olukorda. Kostja vastuväited
11. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõuet.
12. Kostja ei vaidle vastu faktile, et tema kirjutas vaidlusaluse kommentaari, kuid selgitab, et ta ei ole kedagi laimanud, vaid on avaldanud isiklikku arvamust. Kostja on ühtlasi seisukohal, et rikutakse tema kui Eesti Vabariigi kodaniku põhiõigusi avaldada vabalt oma isiklikku arvamust. Kostja on seisukohal, et tema arvamuskommentaar oli väga leebe (dtl 102).
13. Oma 18.04.2023 kirjas kohtule kinnitab kostja, et tema arvamus hageja kohta on jätkuvalt endine, kostja avaldas oma isiklikku arvamust ega kavatse maksta kahjunõudeid. Hageja tegevust nimetab kostja väljapressimiseks. 2

§ 1047mõttes.

Avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

1. Kommentaar on hinnatav osaliselt faktiväidetena. Nii on kostja esitanud väite, et hageja on valetab ja et hageja on xxxxxx. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 1011). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.
2. Viidatud faktiväidete puhul tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja xxxxx ja et hageja valetab, et ta xxxxx.
3. Kostja küll väidab, et ta on üksnes avaldanud oma arvamust ega ole hagejat laimanud (dtl 80), kuid kostja ei ole tõendanud, et nimetatud väited tõele vastaks. Kostja väidab ka, et ta oli kogu protsessi pealtvaataja ning et tegemist oli xxxxxxx, mida kohtus ei suudetud tõendada. 17.

§ 1047

lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud väidete tegelikkusele vastavust.

1. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist ebaõigete faktiväidete avaldamise tõttu, kontrollib kohus järgnevalt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd.
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel.

Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse

§ 1047

lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada

§ 1045lg-t 2.

20. Kostja ei ole väitnud, veel vähem tõendanud faktiväidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus

§ 1047lg 2 järgi.

Samuti puudub õigusvastasust välistav asjaolu

§ 1046järgi, sest väited on ebakohased.

21. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad

§ 1047lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

Kostja väide, et kostja oli protsessi pealtvaataja võib olla mõistetav väitena, et kostja taasavaldas varem meedias avaldatut. Nimetatu ei välista samuti kostja teo õigusvastasust. Riigikohus on lahendis 2-20-12495 selgitanud, et enne teise isiku varem avaldatud pressiteate avaldamist pidi kostja hindama selles pressiteates sisalduvate väärtushinnangute kohasust, mh seda, kas sellise hinnangu andmise aluseks esinesid kohased faktilised asjaolud. Seega ei muuda kostja tegu õiguspäraseks see, et ta võis faktiväiteid ja/või väärtushinnangut esitades tugineda muult isikult saadud infole. 22. Kostja ei ole näidanud, milles seisnes tema õigustatud huvi vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega puuduvad

§ 1047lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

23. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka

§-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud 3

§ 1046lg 1 alusel.

Andmete avaldamisega on kostja realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele. Sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja õigus avaldada oma arvamust kaalus üle hageja õiguse maine kaitsele. 24. Asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja on avaliku elu tegelane. Kuigi

§ 1046

lg 1 teise lause järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem, ei pea ka avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, veel enam olukorras, kus avaldatu ei seondu isiku avaliku tegevusega. 25. Kostja ei ole tõendanud

§ 1045

lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu ning kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolusid saanuksid ka objektiivselt esineda. 26. Järgnevalt hindab kohus kostja süüd

§ 1050alusel.

Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei tekitanud kostja hagejale kahju tahtlikult (

§ 104lg 5).

Kohtu hinnangul ei tegutsenud kostja kahju tekitamisel ka kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (

§ 104lg 3).

Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (

§ 1047lg 3).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et

§ 1047

lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata

§ 1050lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud

§ 1047

lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust

§ 1050lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu

§ 1050lg 2 järgi.

Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis välistaksid kostja süü

§ 1052alusel.

1. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2. Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited. Kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale õigusvastase kahju

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 4 alusel.

Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (

§ 127lg 2).

Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (

§ 127lg 4).

Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist

§ 128ja § 134 alusel.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
2. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 366 alusel kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglasel äranägemisel.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib 4

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). 32. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse

§ 127lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).

1. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi asjaolusid: − kostja on tekitanud hagejale kahju kahe faktiväite avaldamisega xx.xx.xxxx ühes kommentaaris; − kostja avaldas andmeid üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaande Delfi veebiväljaande kommentaariumis. Seega jõudis avaldatu piiramatu isikute hulgani; − kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, alandavad ja ebakohased; − kostja on pannud toime hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest; − kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust. Kostja jätkas nii kohtumenetluse ajal oma tegevuse õigustamist põhjendustega „kus suitsu, seal tuld“ ning oma õigusega sõnavabadusele. Kostja on menetluse kestel olnud jätkuvalt seisukohal, et tema poolt ebakohaste ja tõele mittevastavate andmete avaldamine hageja kohta on õigustatud ning et hageja toimingud oma õiguste kaitsel on väljapressimine. Oma teo ebakohasust ei ole kostja kohtumenetluse kestel mõistnud.
2. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 750 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (15.12.2022) kuni põhinõude täitmiseni kooskõlas

§ 113lg 1 teises lauses sätestatuga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 490 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 42. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 6