KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-15725 Tsiviilasi S

§ 101lg-s 1 alusel arvutatud summas, s.o 230,69 eurot.

Elatise summat korrigeeritakse iga aasta 01.aprillil tarbijahinnaindeksi (

§ 101

lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (

§ 101

lg 4) ning peretoetuste muutudes (

§ 101lg 5).

Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga

§ 101lg 6 alusel.

Elatist korrigeeritakse esimest korda 01.04.2023 ja järgmine kord 01.04.

1. 3.Lugeda A T elatise tasumise kohustus S T ülalpidamiseks ajaperioodil november 2022 kuni juuni 2023 2000 euro ulatuses tasutuks. 4.Kohustada A T tasuma väljamõistetud elatis M T arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakuiselt
2. kuupäevaks, selgitusega: „S T elatis”. 5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista: hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku jaanuar 2022 kuni september 2022 2475 eurot (9 x 305), millest tuleb maha võtta eelneval tasutud elatis 550 eurot. Võlgnevus 2195 eurot; hageja kasuks alates 01.10.2022 elatisraha igakuiselt 305 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni; määrata, et välja mõistetud elatis tuleb maksta M T arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakuiselt
3. kuupäevaks, selgitusega: „S T elatis”. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Eestis registreeritud sünni tõendist nr 10-2016/1516 05.07.2016 nähtub, et ST sündis xx.xx.xxxx ning tema ema on M T ja isa A T. 3.Perekonnaseaduse § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 4.Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud teda ülal pidama. 2 5.Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 6.Kohtuistungil hageja täpsustas. et hageja ülalpidamiseks kulub ühes kuus 831,84 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 305 eurot kuus. 7.Kostja nimetatud summa väljamõistmisega ei nõustu. Ta on nõus tasuma elatist hageja ülalpidamiseks miinimummääras ja tagasiulatuvalt ei ole nõus midagi hüvitama. 8.Hageja esindaja sissetulekuks on seoses koondamisega 750 eurot kuus ja peretoetus 60 eurot kuus. Märtsikuust 2023 hakkab hageja esindaja saama vanemahüvitist 650 eurot kuus. 3 9.Kostja sissetulekuks on netopalk 1716,28 eurot kuus. Kostjale kuulub korteriomand reg nr xxxxxx xxxxxx. Kinnistuid välismaal kostja ei oma. Sõiduautot xxxx xx, 2014.a, kostja ei oma. 10.Kohus peab kostjalt elatise hageja kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust varasemalt vabatahtlikult täitnud seaduses ettenähtud ulatuses täitnud. Küll aga tasub kostja 2022.a oktoobrist elatist igakuiselt 250 eurot, s.o vähem kui hageja soovib. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud elatist hagejale 250 eurot 20.10.2022, 25.11.2022 ja 22.12.2022 ning hageja sõnul kuni maikuuni 2023, k.a. 11.Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid (lk 61-85), mille kohaselt hageja igakuised kulud on 831,84 eurot: toit 204,28 eurot, transport 77,52 eurot, kommunaalkulud 100,84 eurot, riided 120,46 eurot, kooli- ja hügieenitarbed 20,49 eurot, ravimid 28,75 eurot, söömine väljaspool kodu 15 eurot, ratsakool 120 eurot, muusikakool 34,50 eurot, lastelaager 110 eurot. 12.Kostja vaidleb hageja toodud kuludele osaliselt vastu. Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab samuti, et ülepaisutatud on hageja kulud toidule, riietele, ravimitele, lastelaagrile. Hageja esindaja on kohtuistungil mitmel korral kinnitanud, et ta ostab lapsele kõik, mida viimane tahab ja seetõttu ongi lapsele tehtavad kulutused 831,84 eurot. Kohus leiab, et kostja on kohustatud hagejale tasuma vajalikud ja põhjendatud kulud, mis tähendab, et kostja ei pea tasuma hageja poolt kogu hagetavat summat, vaid mõistlikud kulud. Hageja on elatise arvutamisel lähtunud kostja palgast 3000 eurot. Kostja on palgateatistega tõendanud, et tema keskmine töötasu on 1716,28 eurot. Hageja oma väite kinnituseks ei ole esitanud ühtegi tõendit. Seega lähtub kohus elatise arvestamisel kostja esitatud palga suurusest. Samuti lähtub kohus elatise arvestamisel hageja esitatud väitest, et hageja veedab aega kostja juures maksimaalselt 2-3 päeva kuus. Kostja igakuised kulutused ei ole aluseks elatise vähendamiseks, kuna kohtu poolt väljamõistetava elatise suuruse määramisel on arvesse võetud kostja sissetulekus suurus 1716,28 eurot. 13.Eeltoodu alusel lähtub kohus 01.04.2022 kuni 31.12.2022 kehtinud elatise baassummast 209,20 eurot ning väljamõistetava elatise suuruseks on 230,69 eurot. Elatise summat korrigeeritakse iga aasta 01.aprillil tarbijahinnaindeksi (

§ 101

lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (

§ 101

lg 4) ning peretoetuste muutudes (

§ 101lg 5).

Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga

§ 101lg 6 alusel.

Indekseerimine toimus 01.04.2023 ja järgmine indekseerimine toimub 01.04.2024. 14.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitise summas 2195 eurot ajavahemiku 01.01.2022 kuni 30.09.2022 eest. 15.Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 16.Hageja esitas kohtule hagi 2022.a oktoobris. Kohus leiab, et hageja nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt on põhjendatud osaliselt, kuna ajavahemikul 01.01.2022 4 kuni september 2022 kostja panus hagejate ülalpidamisse ei vastanud kehtivale seadusele. 17.Kostja väidab, et lapsevanemate vahel oli kokkulepe, et kuni hageja lahkumiseni kostja korterist kostja osaleb lapse elus teisiti, kui elatise täies ulatuses tasumine arveldusarvele. Pooled leppisid kokku, et hageja elab kostja korteris ja korteri kasutamise eest ei tasu üüri. Üüri suurune osa loetakse kostja panuseks hagejale ülalpidamise andmisel. Lisaks oli lubatud tasuta auto kasutamine. Pärast hageja korterist lahkumist tasus kostja raha hagejale vastavalt kokkuleppele arvelduskontole ja tegi ka ettemaksu. Hageja esindaja eitab kostjaga igasuguste kokkulepete sõlmimist. Hageja esindaja kanda oli kostja korteris elamise ajal kõik kommunaalkulud ning auto oli kingitus hageja esindajale, mille kostja hiljem tagasi võttis. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid kokkulepete sõlmimise tõendamiseks hagejaga üüri tasaarveldamiseks elatisega. Kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja otsitud. 18.Kohus ei loe kostja kontoväljavõtet ülekannete 20.01.2022 summas 600 eurot ja 29.03.2022 summas 100 eurot kohta tõendiks elatise tasumiseks, kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et nimetatud summad olid mõeldud hageja ülalpidamiseks – ülekannete selgitus ei kinnitanud, et raha oli mõeldud hageja elatiseks ja teisi tõendeid kostja esitanud ei ole. Samuti ei loe kohus tõenditeks elatise tasumiseks kviitungit 28.07.2022 (tl 91) summas 7,99 eurot, kviitungit (tl 93) summas 41,58 eurot, kuna elatisesumma ei sisalda lapsele ostetud mänguasjade maksumust. Samuti kontoväljavõtet kodulaenu kohta summas 1364,12 eurot (tl 94), autolaenu kohta summas 1842,40 eurot (tl 98), kuna kostja kodu- ja autolaenumaksed ei ole käsitletavad elatise maksmisena. Samuti S J maksekorraldust hagejale toetuse 150 euro tasumise kohta (tl 105), kuna tädi toetus hagejale ei ole käsitletav kostja maksena lapse ülalpidamiseks. 19.Kohus loeb tõenditeks elatise tasumise kohta kviitungi 28.07.2022 summas 11,18 eurot (tl 90), kviitungi 27.07.2022 summas 7,90 eurot (tl 92), kontoväljavõtte maksete kohta Elisa Eesti AS-le summas 46,21 eurot (tl 97), kviitungi 23.07.2022 summas 5,98 eurot (tl 96), kontoväljavõtte Google mängude tasumise kohta summas 263,47 eurot (tl100-102), kontoväljavõtte AS-le STV maksete tegemise kohta summas 259 eurot (tl 99), kontoväljavõtte Telia Eesti AS-i maksete tegemise kohta summas 378,77 eurot (tl106), Svetlana Järvela maksekorralduse kostja poolt elatise tasumise kohta summas 250 eurot (tl 106). AS-le STV tehtud maksetest arvestab kohus 50 % hageja ülalpidamiseks tehtud maksetena, kuna kostja korteris elasid nii hageja kui ka hageja esindaja. Kostja panus lapse ülalpidamisse ajaperioodil 01.01.2022 kuni 30.09.2022 on 1093 eurot 20.Hüvitise arvestus: Ajaperioodi 01.01.2022-31.03.2022 eest kohustus kostja hagejale tasuma elatist 221,49 eurot igakuiselt, kolme kuu eest kokku 664,47 eurot. Ajaperioodi 01.04.2022 kuni 30.09.2022 eest kohustus kostja tasuma hagejale elatist 230,69 eurot igakuiselt, kokku 1384,14 eurot. Saadud summadest 2048,61 eurot tuleb maha arvestada kostja panus lapse ülalpidamisse summas 1093 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 955,61eurot

§ 108alusel. Menetluskulude jaotus 21.Ts

MS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 5 22.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 23.Käesolevas tsiviilasjas väljamõistmiseks. kohus rahuldas osaliselt hageja nõude elatise 24.Kohus leiab, et õiglane on jätta hagejate menetluskulud poolte endi kanda, kuna teisiti jagamiseks alused puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6