← Eesti

1-22-6850/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-6850 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus Indrek Jeereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Indrek Jeereti (ik 37210312765) kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta süüdimõistetu Indrek Jeereti kaitsja advokaat Andres Veski määruskaebus läbi vaatamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Andres Veski poolt Indrek Jeeretile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
  6. Mõista Indrek Jeeretilt menetluskuluna välja 86,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  7. Indrek Jeeretil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Viru Maakohtu
  9. juuni
  10. a määrusega jäeti Indrek Jeeret vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I. Jeeretil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa arhiveeritud karistust. Vangistuses viibib ta üheksandat korda. Kahel viimasel korral on ta süüdi mõistetud varguste toime panemises, mis näitab, et I. Jeeret ei ole seaduskuulekas ja jätkab samaliigiliste kuritegude toime panemist. Tema käitumist ei ole mõjutanud ei vangistuses viibimine ega kriminaalhooldusele allutamine. Tal on üks distsiplinaarkaristus. Suure osa tema tutvusringkonnast moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud. Vabaduses puudub tal töökoht, samas on tal suured võlgnevused. Kuna teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, näitab see, et süüdimõistetu eelistab sissetulekut hankida kuritegelikul teel. Kohtu hinnangul on I. Jeeretist lähtuv kuritegude oht tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur ja seda ei ole võimalik elektroonilise järelevalve abil maandada.
  11. Määruskaebuse esitas süüdimõistetu I. Jeereti kaitsja advokaat A. Veski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. I. Jeereti iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset, mida maakohus ei ole arvesse võtnud. Tal on vabaduses võimalik tööle asuda, mis vähendab kuritegude toime panemise ohtu. I. Jeeret ei soovi endist eluviisi jätkata ja edaspidi vanglasse sattuda. Tema võlgnevuste hulk ei väheneks, kui I. Jeeret kannaks vangistuse tähtaegselt lõpuni. Vanglast vabanenud isikute majanduslik olukord ongi keeruline, kuid sel põhjusel ei saa jätta kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastamata. Vangla ja prokuratuur toetavad I. Jeereti ennetähtaegset vabastamist. Ei saa nõustuda sellega, et I. Jeeret ei ole võimeline olema õiguskuulekas ja ei suuda nõuetekohaselt täita kriminaalhooldusnõudeid. Ringkonnakohtu järeldused
  12. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige I. Jeereti korduv kriminaalkorras karistatus, sealhulgas korduvalt vangistuses viibimine ja ebaõnnestunud kriminaalhooldused, määratud distsiplinaarkaristus, tema isikuga seotud asjaolud nagu suured võlgnevused ja varasem puudulik töökogemus, annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et I. Jeeretist tuleneb suur uute kuritegude oht, mida ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolliga maandada. Seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud. Seda kõike arvesse võttes leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja I. Jeereti kaitsja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
  14. I. Jeereti kaitsja advokaat A. Veski taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 86,40 eurot (sealhulgas käibemaks 14,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 86,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel I. Jeereti kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.