) § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta
Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. 10. Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda TMS § 222 lg 1 alusel laeva aretist vabastamist. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt
Hageja tugines hagiavalduses sellele, et talle kuuluv laev arestiti täiteasjas nr 014/2019/1891 kostja I tsiviilasjas nr 2-19-14952 kostja II vastu esitatud nõude tagamiseks. Ringkonnakohtu 22.02.2023 istungil ilmnes, et vaidlusalune laev müüdi 14.03.2022 täiteasjas nr 027/2021/2369, milles täideti sadamapidaja Vene-Balti Sadam OÜ hageja vastu suunatud sadamatasude nõuet. 08.03.2023 soovis hageja oma käesolevas asjas esitatud nõuet muuta selliselt, et mõista kostjatelt hageja kasuks välja hüvitis laeva arestimisega seoses kantud kulude ja tekkinud kahju eest. Hageja väitis, et sadamapidaja on temalt nõudnud sadamatasusid, sadamatasude võlgnevuse katteks laeva müümise tõttu kaotas ta vara ning lisaks kandis ta kolmanda isikuna õigusabikulusid kohtumenetluses, kus laev hagi tagamise korras arestiti. Kolleegium hindab esmalt, kas hageja taotletu näol on tegemist hagi muutmisega
Seejärel võtab kolleegium seisukoha esialgse hagi eseme suhtes. 11. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja asendanud esialgu nõutud hagi eset asjaolu muutumise (laeva müümine) tõttu
lg 4 p 3 järgi teise eseme või muu hüve nõudmisega, vaid tegu on hagi muutmisega
11.1. Hageja märgib iseenesest õigesti, et kui hagi aluseks olevad asjaolud menetluse kestel muutuvad, võib hageja kohandada oma nõuet muutunud asjaoludega nii, et nõuab esialgu nõutud eseme asemel mingit muud eset või hüve. Seda ei peeta
Õiguskirjanduses on selgitatud samas, et asjaolude kogum, millest esialgne nõue lähtus, peab suures plaanis jääma ka muu eseme või hüve nõudmise aluseks (
komm
komm
lg 4 p 3 tähenduses, mis tooks kaasa nõude kohandamise vajaduse, saaks olla laeva müük 14.03.
Kolleegiumi arvates hageja sisuliselt asendas oma nõude, kuna hagiavalduses ei tuginenud hageja sellele, et tal tuleb kanda laeva sadamas seismisega seoses kulusid ja tekib kahju. Hageja väitis, et laev kui hagejale kuuluv vara ei saa vastutada võlgniku vastu esitatud nõuete eest. Hageja viitab 08.03.2023 avalduses Riigikohtu lahendile asjas nr 2-20-9975, mis ei ole aga võrdlusalusena korrektne. Viidatud asjas esitas hageja algselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, kuid hagejale kuuluv kinnisasi müüdi enampakkumisel ja sissenõudja nõude rahuldamise tõttu täitemenetlus lõpetati. Riigikohus selgitas
lg 4 p 3 kohaldamist ning märkis, et võlgnikul võib olla kahju hüvitamise nõue seetõttu, et ta kaotas täitemenetluses vara. Asjaolud muutusid selles asjas pärast hagi esitamist maakohtus, mitte apellatsioonimenetluse ajal, nagu praegusel juhul. Samuti selgitas Riigikohus kõnealuses asjas hageja võimalikke nõudeid, mis tal võivad olla sissenõudja nõude täitemenetluses ilma õigusliku aluseta täitmise tõttu. Erinevalt ei ole hageja 08.03.2023 avalduses esitanud uut nõuet sel alusel, et kostjal I kui sissenõudjal kostja II kui võlgniku vastu oleva nõude katteks oleks müüdud hagejale kuuluv laev, mis ei kuulu kostjale II, mille vältimiseks hageja TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitas (vt ka TMS § 222 lg 5). Vaidlustamata asjaolude kohaselt müüdi laev hageja vastu esitatud nõude katteks ja mitte kostjate, vaid Vene-Balti Sadam OÜ kasuks muus täitemenetluses kui see, milles arestitud laeva vabastamiseks hageja esitas käesolevas asjas hagi. Seega ei ole hageja viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad vahetult ülekantavad käesolevale vaidlusele ning
11.4. Ülaltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et hageja taotletu näol ei ole tegemist
Kuna tegemist ei ole
lg-s 4 sätestatud erandiga, siis kohalduvad hageja taotletule
12. Taotlus muuta hagi tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostjad on teatanud, et nemad hagi muutmisega ei nõustu (II kd, tld 173 pöördel ja 176 pöördel).
lg 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega, kui see on asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik. Ka ringkonnakohus keeldub lubamast hagejal hagi muuta. 12.1. Hageja soov menetlust jätkata on küll mõistetav, kuid arvestada tuleb sellega, et menetlus ei ole enam esimese astme kohtus, kus uute asjaolude esitamine ei ole piiratud. Apellatsioonimenetluse esmane eesmärk on kontrollida seda, kas maakohus tegi vaidlustatud asjas seadusliku otsuse. Erandlikes olukordades võib kohus lubada
Samas tuleb arvestada
Õiguskirjanduses on leitud, et lähtuda tuleb sellest, kas hagi on pärast muutmist võimalik läbi vaadata ja lahendada apellatsioonimenetluse reeglite kohaselt, sest hagi muutmise kaudu ei tohiks hagejal olla võimalik algatada ringkonnakohtus 5 2-20-15955 täiesti uute asjaolude väljaselgitamise protsessi või midagi maakohtus toimuva eelmenetluse laadset (
komm
Apellatsioonimenetluses on õigus esitada uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada. Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse 03.09.2021. Hageja soovib muudetud nõude alusena tugineda VeneBalti Sadam OÜ esitatud sadamatasude arvetele ja tsiviilasjas nr 2-19-14952 kantud õigusabikuludele. Hageja märkis, et Vene-Balti Sadam OÜ esitas talle sadamatasude arveid alates 31.10.2019 (II kd, tl 126 jj) ning täiteasjas nr 027/2021/2369, milles laev müüdi, esitas Vene-Balti Sadam OÜ hageja suhtes täitmiseks nõude, mis kujunes alates 30.04.2020 kuni 31.07.2021 esitatud sadamatasude arvetest. Kulud tsiviilasjas nr 2-19-14952 tekkisid hageja esile toodu kohaselt alates 01.11.2019 (II kd, tl-d 166–167). Tegemist ei ole seega asjaoludega, mis oleks tekkinud või saanud hagejale teatavaks pärast maakohtu otsust. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks ta esitab uued asjaolud alles apellatsiooniastmes. Samuti ei andnud kostjad nõusolekut uute asjaolude ja tõendite vastuvõtmiseks. Seega ei saa hageja
12.3. Samuti tuleks hagi muutmise lubamise korral täita olulisel määral
Hagejal tuleks täpsustada enda kahju hüvitamise nõude kujunemist, välja tuleks selgitada kostjate vastuväited hageja nõude suhtes ning arutada suhete õigusliku kvalifitseerimisega seonduvat, sh milliste kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel on kostjate käitumine kvalifitseeritav, kohaldatavat õigust, tähendust omavaid asjaolusid ja tõendamiskoormist. Pooltel tuleks esitada nõude ja vastuväidete aluseks olevad asjaolud ning tõendid nimetatud asjaolude tõendamiseks. Asja tuleks arutada nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest muu hulgas kahju tekkimise ja ulatuse ning kostjate käitumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose osas. Seega tuleks sisuliselt korraldada uus eelmenetlus, mis ei ole ka Riigikohtu praktika järgi apellatsioonimenetluse eesmärk (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 19). 12.4. Kolleegium märgib täiendavalt, et vaidluse eseme muutmise taotlust ei ole esitatud õigeaegselt.
lg-st 1 tuleneb menetlusosalise üldine kohustus esitada menetluses oma taotlused ja tõendid nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Hageja märkis 08.03.2023 hagi muutmise avalduses, et ta esitab uue nõude laeva müügi tõttu. Samas müüdi laev täiteasjas nr 027/2021/2369 enampakkumisel juba 14.03.2022 (II kd, tl 158), s.o ligi aasta enne vaidluse eseme muutmist. Hageja ei selgitanud, miks ta ei esitanud hagi muutmise avaldust varem ega põhistanud, et tal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik seda varem esitada. Kolleegiumi hinnangul on hageja avaldus seega esitatud samuti hilinenult ning kohus ei pea põhjendatuks seda ka
12.
6 2-20-15955 13.1.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu praktika järgi võib hagi eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 11). Vastavalt
lg-le 3, kui hagi jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. 13.2. Ringkonnakohus arutas 22.02.2023 istungil pooltega hageja õiguskaitsevajadust olukorras, kus laev on müüdud, ja selgitas, et senisel kujul pole hagi rahuldamine enam võimalik (protokolli ajamärked 00:14:39 kuni 00:35:04). Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et laeva arestist vabastamist saab taotleda seni, kuni laev on alles. Vaidlustamata asjaolude kohaselt müüdi laev teises täiteasjas Vene-Balti Sadam OÜ nõude täitmiseks (II kd, tl 158). Olukorras, kus laev on pärast laeva arestist vabastamiseks hagi esitamist müüdud, ei ole hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus jätta see läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, vaatamata sellele, et asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hageja ei muutnud kohtu määratud tähtaja jooksul
Eeltoodud põhjendustel jätab kolleegium hagi läbi vaatamata. 14.
lg 1 I lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
15. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maaja ringkonnakohtus jätta
Menetluskulude rahalise suuruse määrab
lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest. 16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
(allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.