MS § 426, § 432 määras: Jätta Indrek Jeeret vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Indrek Jeeretile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 108,00 (ükssada kaheksa) eurot, sh käibemaks 18,00 eurot. Mõista Indrek Jeeretilt Eesti Vabariigi kasuks välja 108,00 (ükssada kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700044578 ning selgitus „Indrek Jeeret, 1-22-6850, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1-22-6850 Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tartu Maakohtu 22.12.2022 otsusega tunnistati Indrek Jeeret süüdi
Lisaks tunnistati Indrek Jeeret süüdi
lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.-21.07.2022, so 3 päeva karistuse hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks Indrek Jeereti kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 15.08.
lg 5 alusel Indrek Jeereti käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 11.11.2024, millest esimesed 10 kuud allutatuna käitumiskontrollile ning ülejäänud karistusaeg iseseisvaks täitmiseks. Lisaks tuleks Indrek Jeeret 2 kuuks allutada 1-22-6850 elektroonilise järelevalve alla, juhul kui kõik elektroonilise valve määruse tingimused saavad täidetud. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Indrek Jeeretit kohustada järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes
lg 2 p 7, 8, 9 ja
lg 2 p 2 järgi, mis on teise astme kuriteod.
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus möönab, et Indrek Jeeret on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Indrek Jeereti poolt avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet. Samuti on elukoha omanikud andnud nõustumuse elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Indrek Jeeretil on elukoht vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Seega tuleb nentida Indrek Jeereti puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Indrek Jeereti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist elektroonilise valve alla. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus 1-22-6850 võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Indrek Jeereti puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Indrek Jeereti on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise hindamisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Indrek Jeeretil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Indrek Jeeret on Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2017 otsusega süüdi mõistetud
lg 2 p 8, 9 järgi ning vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud Tartu Maakohtu 11.10.2017 määrusega. Lisaks on Indrek Jeeret Tartu Maakohtu 31.10.2018 otsusega süüdi mõistetud
lg 2 p 7, 8, 9 ja
lg 2 p 2 järgi ning muuhulgas suurendati
lg 2 alusel karistust Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra. Käesoleval ajal kannab Indrek Jeeret Tartu Maakohtu 22.12.2022 otsuse alusel karistust
lg 2 p 7, 8, 9 ja
Kohus märgib, et Indrek Jeereti eelnevad karistused viitavad, et isik ei suuda vabaduses käituda seaduskuulekalt ja nimetatud seisukohta kinnitab muuhulgas asjaolu, et süüdimõistetu jätkab samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kohtul on alust arvata, et karistused viitavad väljakujunenud kriminaalseid hoiakuid pooldavale elustiilile. Seejuures ei ole isiku käitumist mõjutanud eelnev vangistuses viibimise kogemus ega käitumiskontrollile allutamine. Oma varasema käitumisega on Indrek Jeereti väljendanud, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul mõjuvaks õiguskuuleka elu tagamise vahendiks. Samuti on asja materjalidest tuvastatav, et isegi vangistuses viibimise ajal ei suuda Indrek Jeeret jälgida kinnipidamisasutuses kehtivat korda jälgida ja tema käitumisaktid on viinud distsiplinaarkaristuse määramiseni. Nimelt 15.12.2022 karistati teda noomitusega keelatud eseme valdamise eest. Kuigi Indrek Jeereti käitumine vabaduses ei ole olnud seaduskuulekas, siis on isiku käitumises ka positiivselt hinnatavaid külgi. Kohus hindab positiivsena, et alates 05.04.2023 osaleb Indrek Jeeret majandustöödel. Kohtu hinnangul on oluline, et isikul oleks võimalik luua vangistuses positiivseid tööharjumusi, mis aitaksid vabaduses kaasa töökoha hoidmisele. Nimelt on iseloomustuse kohaselt isik vabaduses teinud juhutöid ja pannud toime varavastaseid süütegusid. Positiivse aspektina toob kohus välja, et vangistuse jooksul on isik läbinud struktureeritud vestlused sõltuvusainete kahjulikkusest. Vestluste käigus rääkis isik enda tarvitamistest ja suhtlusringkonnast avatult. Programmi läbiviija hinnangul on eneseusk ja motivatsioon kõrged muutusteks. Vangla iseloomustuse kohaselt on vangistusse saabudes Indrek Jeeret meditsiinitöötajatele avaldanud, et tarvitas amfetamiini umbes 1 kord nädalas kuu aja jooksul, 1-22-6850 kokku 4-5 korda. Kuigi puuduvad andmed isik oleks toime pannud kuritegusid seoses narkootikumide tarvitamisega, siis on kohtu hinnangul riskide vähendamiseks oluline teadvustada erinevaid võimalikke ohte narkootikumide tarbimise riskide kohta. Kohus hindab kõrgelt, et Indrek Jeeret on endale seadnud seaduskuulekad eesmärgid, mille saavutamise suunas teha samme. Hinnates Indrek Jeereti elutingimusi tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral, leiab kohus positiivsena, et isikul on olemas elukoht, kus on olemas kõik eluks vajalik ja on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadmed. Vabaduses on isiku lähedaseks ema, kellega suhted on säilinud ja suhtlemine rahuldav. Tutvusringkond on lai, hõlmates erinevaid inimesi, suure osa moodustavad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Isik kinnitas, et suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega ka vangistuses olles. Kohtu hinnangul soodustab suhtlusringkonna kriminaalne taust täiendavalt uute süütegude toimepanemise riski. Indrek Jeereti puhul suurendab uute kuritegude toimepanemise riski samuti tema vabanemisjärgne majanduslik olukord. Kohtule edastatud iseloomustuse kohaselt puudub Indrek Jeeretil garanteeritud töökoht ning tal on märkimisväärsed võlgnevused, suuruses 20 699,43 eurot. Mõningal määral vähendab majanduslikust olukorrast tulenevat riski invaliidsus pensioni saamine osalise töövõime tõttu. Kuid kohus märgib, et isikut on varasemalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Isikust tulenevad asjaolud viitavad väljakujunenud käitumisviisile sissetulekute hankimisel. Lisaks tuleb möönda, et isiku väljendatust ei järeldu, et isik võtaks võlgnevusi tõsiselt ja oleks suunatud nende tasumisele. Kohus märgib, et kui isik ei ole endale teadvustanud keerulist majanduslikku olukorda võlgnevuste tõttu, siis võib võlgnevuste hulk viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Kohtu seisukoha järgi ei ole piisavaks garantiiks ka elektroonilise valve kohaldamine. Teada on, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Piisavaks garantiiks ei pea kohus allumist kriminaalhooldaja kontrollile. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Tuleb taas nentida, et edulootus seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin. Kohtul on võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Indrek Jeereti suhtes kohtul usaldus puudub. Sellise prognoosotsustuse vastu räägivad Indrek Jeereti varasemalt avaldunud objektiivsed käitumisaktid. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Indrek Jeereti naasta tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta kehtivaid seadusi. Kohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse jooksul isik väljendanud selliseid muutusi, et kohtul tekiks usaldus toimunud muutuste püsivuses. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus kinnipeetava varasemat käitumismustrit. Selliseks piisavaks motivaatoriks ei pea kohus ka elektroonilise valve kohaldamist. Nagu kohus eespool viitas, on tõsi, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kas isik viibib elektroonilise valveseadme asukohas. Kuid puudub teadmine, millega isik tegeleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektroonilise valve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo 1-22-6850 toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Indrek Veereti Tartu Maakohtu 22.12.2022 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Indrek Jeereti kaitsja Andres Veski taotles kohtult riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist 108,00 euro suuruses summas, sh käibemaks summas 18,00 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil asja materjalidega tutvumisele 45 minutit, mis on võrdeline 54,00 euroga. Kohtuistungi kuluks on 30 minutit ehk 36,00 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust toimingute osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse summas 90,00 eurot (lisandub käibemaks). Kõnealune menetluskulu kogusummas 108,00 eurot kuulub Indrek Jeeretilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe aluseid menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Selliseid asjaolusid ei toonud kohtuistungil välja ka süüdimõistetu ja tema kaitsja. Menetluskulu kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.