Obsah (7)

§ 657§ 654§ 449§ 436§ 173§ 171§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja n

) § 449 lg-le 3 ja jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et vaidlustatud otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Samuti ei ole maakohus arvestanud otsust tehes kõikide asjaolude ja tõenditega ning ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste väidete osas, mistõttu on maakohus otsust tehes jõudnud valedele järeldustele. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt
2. juunil 2016 ja lõppes
3. juunil
4. Hageja leiab, et nõude aegumistähtaeg algas tsiviilasjas nr 2-16-8219 tehtud otsuse 3 jõustumisest, s.o
5. mail
6. Maakohus ei ole arvestanud hageja seisukohtade ja tõenditega. Ka ei ole vaidlustatud otsusest võimalik aru saada, kuidas kohus jõudis otsuses tehtud järelduseni. Tulenevalt NotS § 14 lg-st 2 puudus hagejal õigus esitada nõue notari vastu ilma, et oleks eelnevalt esitatud nõue kahju tekitanud muude isikute vastu. Ka ei olnud hagejale hiljemalt juunis 2016 teada asjaolu, et notari poolt tõestatud tehingu p 2.2.5 on tühine. Vastustaja seisukoht
7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (

§ 654lg 6). 6. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hageja Not

S § 14 lg 1 alusel kostja vastu esitatud nõue on aegunud. Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kolleegium nõustub maakohtuga.

1. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses: - - -
2. oktoobril 2013 tõestas kostja C OÜ osa müügilepingu, mis sõlmiti müüjate hageja ja hageja abikaasa ning ostja Y OÜ vahel.
3. mail 2016 esitas hageja C OÜ ja Z vastu hagi solidaarselt kahju 89 550,99 euro hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-8219). Hageja kahju hüvitamise nõue tulenes sellest, et Z ei täitnud lepingu p-s 2.2.5 nimetatud kohustust ning hageja pidi käendajana täitma liisingulepingutest tulenevad kohustused 89 550,99 euro ulatuses.
4. juunil 2016 esitas Z tsiviilasjas nr 2-16-8219 kirjaliku vastuse, mille p-s 2.5 tugines ta asjaolule, et müügilepingu p 2.2.5 on tühine, kuna puudub kokkulepe käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Ringkonnakohus jättis
5. veebruaril 2019 tsiviilasjas nr 2-16-8219 tehtud otsusega hageja hagi Z vastu rahuldamata, kuivõrd lepingu p 2.2.5 on tühine, sest selles pole sätestatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Kohtuotsus jõustus 08.05.
7. Kolleegium ei nõustu hageja etteheidetega maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumise kohta. 8.
8. Praegusel juhul on tegemist

§ 449lg-s 3 kirjeldatud juhtumiga.

Maakohus tegi vaheotsuse kostja taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Maakohus on sellele ka otsuse p-s 21 viidanud, märkides, et kuna hagi on aegunud, siis ei analüüsita muid poolte esitatud väited. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus

§ 436lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamiskohustust rikkunud.

4 8.2. Riigikohus on leidnud, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on

§ 449

lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel (vt RKTKo 27.05.2015 3-2-1-4415, p 14). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on kvalifitseeritav NotS § 14 lg 1 alusel. NotS § 14 lg 3 järgi aegub notari ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõue kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. 8.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaheotsuse tegemiseks vajalikud asjaolud tuvastanud ja õigesti aegumist kohaldanud. Maakohus ei ole vaheotsuse tegemisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja esile toonud, millise väite või tõendi on maakohus jätnud arvestamata, mis on viinud ebaõigesti nõude aegumise tuvastamiseni. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning maakohus on neid nõude aegumise hindamisel arvestanud. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et käesoleva nõude aegumine algas tsiviilasjas nr 2-16-8219 kohtuotsuse jõustumisest. Hageja seisukohaga ei nõustu ka ringkonnakohus. 8.
2. Kuigi notari vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete aegumise kohta kehtib NotS § 14 lg 3, on see sisult sarnane TsÜS §-s 150 sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajaga. Õiguskirjanduses on viidatud sätte osas leitud, et teadmise ulatuse hindamisel ei ole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Kannatanul peab olema üksnes küllalt infot, et ta saaks koostada piisava edulootusega hagi, kusjuures oluline on asjaoludest teadmine, eksimus õiguslikus hinnangus neile ei ole oluline (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2023, koost. P. Varul jt, § 150, komm 3.2.2.3). TsÜS § 150 lg-t 1 kohaldamisel on Riigikohus leidnud, et nõude aluseks olevad asjaolud ei pea olema eelnevalt tuvastatud mõne kohtulahendiga (vt RKTKo 3-2-1-88-12, p 10). Maakohus on õigesti leidnud, et aegumist tuleb arvestada alates ajast, mil hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, mitte alates kohtuotsuse jõustumisest, millega tuvastati kostja poolt tõestatud käenduslepingut puudutava osa tühisus. Hageja sai kostja võimaliku vastutuse aluseks olevast asjaolust teada siis, kui tsiviilasjas nr 2-16-8219 esitas Z
3. juunil 2016 vastuse hagiavaldusele. Sellest ajast alates oli hagejal piisavalt andmeid nii võimalikust kahjust kui ka selle tekitajast. Väär on hageja arusaam, et müügilepingu osa, millega Z võttis endale kohustuse sõlmida tulevikus tarbijakäendusleping, muutus tühiseks kohtuotsuse tagajärjel. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et lepingu p 2.2.5 tühisus tuvastati alles ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsusega, ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikusust. 8.
6. Samuti ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et NotS § 14 lg 2 tõttu tuleb aegumist arvestada tsiviilasjas nr 2-16-8219 tehtud otsuse jõustumisest. NotS § 14 lg 2 järgi, kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. Viidatud sätte kohaselt on notari vastutus üksnes täiendav vastutus ning notar vastutab süüliselt tekitatud kahju eest juhul, kui muudelt isikutelt ei õnnestu hüvitist saada. See aga ei mõjuta kuidagi NotS § 14 lg-s 3 sätestatud nõude aegumistähtaja alguse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid – nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust. Kostja vastu nõude aegumine oleks peatunud, kui kostja oleks tsiviilasja nr 2-16-8219 menetlusse kaasatud kolmanda isikuna (TsÜS § 160 5 lg 1, lg 2 p 6).
7. Seoses hageja apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada maakohtu otsus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtul ei ole õigust maakohtu aegumise kohta tehtud otsust kontrollides asuda hindama aegumata nõude aluseks olevaid asjaolusid ega lahendada vaidlust ise esimesena lõpuni. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on aegumise kohaldamisel eksinud ja nõue ei ole aegunud, peab ta maakohtu otsuse tühistama ja saatma asja menetluse jätkamiseks maakohtule (vt RKTKo 18.04.2018 215-3686/83, p 13). Kuid praegusel juhul seda olukorda ei esine, sest maakohus on õigesti leidnud, et hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Menetluskulude jaotus
8. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis hagi rahuldamata.
9. Tulenevalt

§ 173

lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

§ 171lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6