← Eesti

4-23-1207/12

Obsah (5)§ 66§ 16§ 56§ 57§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2023. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-1207 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Rei

§ 66

lg 2 alusel võimaldada Rein Meusil tasuda rahatrahv 180 (ükssada kaheksakümmend) trahviühikut, s.o 720 (seitsesada kakskümmend) eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu vältel, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 60 (kuuskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

  1. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.03.
  2. a otsuses nr 2780,23,002239 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik 04.03.
  3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik O.P. väärteoprotokolli selle kohta, et Rein Meus juhtis 04.03.
  4. a kella 09.29 paiku Tartu maakonnas XXX vallas XXX
  5. kilomeetril liikudes XXX suunas mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellega rikkus Rein Meus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.03.
  6. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,002239 karistati Rein Meusi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut ehk 900 eurot. 17.04.
  7. a esitas Rein Meusi kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles taotleb kohtuvälise menetleja 29.03.
  8. a otsuse nr 2780,23,002239 tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kergendada mõistetud karistust, vähendades oluliselt rahatrahvi ning võimaldada seda teha ositi. Kaebuse esitaja on ennast toimepandud teos täielikult süüdi tunnistanud ja kahetseb juhtunut, aga kohtuväline menetleja pole seda kergendava asjaoluna arvestanud. Kaebuse esitaja leiab, et karistus on liiga range. Kriminaalmenetlust arvestada ei saa, sest jõustunud kohtulahend puudub. Eelmine taoline rikkumine oli aastaid tagasi. Rein Meusil puuduvad vahendid sellise trahvi tasumiseks. Kõigi oma võlgadega sh trahvidega R. Meus tegeleb. Enamik on aegunud, aga tasuda tuleb kohtutäituri kulud, mida ta teeb jaokaupa. Tasuda tuleb ka elatist. R. Meus on oma teost järeldused teinud. Kaebuse esitaja lubab, et enam ta rikkumisi toime ei pane. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku põhjendused ei ole piisavad, et muuta kohtuvälise menetleja lahendit. Olulisena tuleb välja tuua, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud nii samalaadsete kui ka muude liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, kuid suur osa rahalistest karistustest on tasumata. Lisaks on tal kehtiv kriminaalkaristus samalaadse süüteo toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja on oma otsuses kirjeldanud menetlusaluse isiku eelnevaid karistusi ning ka seda, et ka veebruaris on ta juhtinud mootorsõidukit joobetunnustega. Antud juhtumi puhul tuvastati menetlusalusel isikul joove 0,91 mg/l kohta, mis on väga ilmekas isiku käitumist iseloomustava materjalina. Küll ei saa seda juhtumit arvestada karistuse suuruse määramisel, mida ei ole ka selle otsuse puhul tehtud. Arvesse on võetud seda, et menetlusalusel isikul on mitmeid kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ning seda, milline on tema käitumise mõju kaaskodanike elule ja tervisele. Kuna karistus peakski olema ebamugav, kuid tõhus, siis on määratud suurem rahatrahv oluline isiku liikluskäitumise mõjutamiseks. Iga tavaline korralik liikleja eeldab, et ka teised järgivad seadust ja peavad lugu kaasliiklejate turvalisusest, seega ei saa karistus olla selline, millega rikkuja nõus peaks olema. Rikutud terviseid ja kaotatud elusid ei ole võimalik enam tagasi pöörata, vaid neid saab hoida ainult konkreetselt sekkudes ja õnnetusi ennetades. See on ka 2

(6)põhjuseks, miks on määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem. Kui seaduseandja on ette näinud nii ranged karistusmäärad, siis on ilmne, et tegemist ei ole kerge rikkumisega. Kuna R. Meus on väljendanud kahetsust, siis on ka antud rahatrahv proportsionaalne ja korrektne. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on karistuse suurus 900 eurot põhjendatud. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii kaitsja kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlus puudub asjaolus, et Rein Meus juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Nimetatu on tuvastatav nii sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kui ka tunnistaja ütlustega. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et 04.03.2023. a kella 09.41-09.46 vahel XXX vallas XXX tegi Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik O.P. alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE kindlaks, et Rein Meusi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,35 mg alkoholi. Eelnevast tulenevalt ning arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05 mg/l, tuleb lugeda tõendatuks, et Rein Meusi välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,30 mg/l, mis on enam kui LS § 69 lg-s 3 sätestatud piirmäär. 25.04.2023. a teatis kinnitab, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna uurija O.P. on läbinud 11.09.2018. a ja 19.03.2019. a Mõõtealased koolitused ning Metrosert taatlustunnistus kinnitab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE ehk mõõtevahendi kordustaatluse läbimist ning nõuetele vastamist. 3
(6)04.03.
  1. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Lõuna prefektuuri politseiametnik L.L. otsustas 04.03.
  2. a kell 09.29 kõrvaldada Rein Meusi sõiduki Škoda Superb registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Tunnistaja L.L. ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 04.03.
  3. a tööl Tartu linnas patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku O.P-ga. Nad teostasid kella 09.29 ajal XXX
  4. kilomeetril liiklusjärelevalvet. Tunnistaja L.L. andis käega peatumismärguande sõidukile Škoda Superb registreerimismärgiga XXX. Sõiduk peatus XXX
  5. kilomeetril kell 09.
  6. Indikaatorvahendiga kontrollides tuvastati juhil alkoholijoove. Indikaatorvahendi esialgne näit oli 0,35 mg/l. Juhiks osutus Rein Meus. Tunnistaja L.L. palus Rein Meusil tulla patrullsõidukisse. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE kontrollides jäi lõplikuks lugemiks 0,30 mg/l. Tunnistaja kinnitas, et Rein Meusi kinnipidamisest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni puudus menetlusalusel isikul võimalus tarbida alkoholi ja tubakatooteid. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Rein Meus juhtis 04.03.
  7. a kella 09.29 paiku Tartu maakonnas XXX vallas XXX
  8. kilomeetril liikudes XXX suunas mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l kohta. Kuivõrd laiendmääramatuseks on 0,05 mg/l kohta, siis loeti lõplikuks tulemiks alkoholisisaldus 0,30 mg/l kohta. Järelikult on Rein Meusi tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.

Seejuures

§ 16

lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Alkoholijoobe kontrollimise hetkel mõõdeti Rein Meusi alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,30 mg/l kohta, mistõttu sellises joobes isik saab aru, et ta on alkoholijoobes ning ta ei tohi sõidukit juhtida. Seega oli R. Meus 04.03.2023. a sõidukit juhtides teadlik asjaolust, et tal esineb joove. Kui menetlusalune isik asus sellele vaatamata sõidukit juhtima, siis järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Rein Meusi tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 4

(6)samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Rein Meusi tegevuses

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik on tehtut kahetsenud ning oma teost järeldused teinud. Seega arvestab kohus isiku süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsusust (

§ 57lg 1 p 3).

Karistusregistrist nähtuvalt on Rein Meusil kolm kehtivat kriminaalkaristust ja viis kehtivat väärteokaristust, sh on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklussüütegude eest. Tartu Maakohtu 26.09.2019. a otsusega nr 1-19-7641 tunnistati Rein Meus süüdi

§ 424lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

Kõik väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata. Rein Meusi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi tunnistamisest on möödunud enam kui kolm aastat. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades enamohtlik rikkumine. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning seoses sellega väheneb juhi reaktsioonikiirus. Juhtides mootorsõidukit seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Joobes juhtimise näol on tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et Rein Meus on varem joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud, seega ei ole tegemist esmakordse rikkumisega. Menetlusaluse isiku süüd vähendab asjaolu, et rikkumine toimus laupäeval hommikusel ajal, mil liiklustihedus üldteadaolevalt ei ole suur ning seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning võimaliku kahju suurus väiksem. Samuti tuleb menetlusaluse isiku süü hindamisel arvesse võtta asjaolu, et Rein Meus ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning rikkumisega ei kaasnenud varalist kahju. Süü suurusel arvestab kohus ka sellega, et Rein Meusi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,30 milligrammi, seega LS § 224 lg 2 sätestatud vahemiku (0,25– 0,74 milligrammi) alammäärale lähedases määras. Arvestades väärteo toimepanemise ja Rein Meusi isikust tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada Rein Meusi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab R. Meusi karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine. Kuigi LS § 224 lg 2 järgi saab menetlusalusele isikule karistuseks mõista ka aresti või juhtimisõiguse äravõtmise, ei saa kohus raskendada menetlusaluse isiku olukorda ning mõista rangemat karistust kui seda on teinud kohtuväline menetleja. Kohtu arvates on põhjendatud Rein Meusile mõista rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas määras. Nimetatud asjaolu tingib eelkõige Rein Meusi isik, sest teda on olnud alus karistada ka varasemalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Samas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 225 trahviühikut, s.o karistus tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määra, ei vasta käesoleval juhul ei teo raskusele ega ole põhjendatud ka isikust tulenevate asjaolude ega ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on

§ 56lg-te 1, 2 mõtte kohaselt põhjendatud Rein Meusi karistada rahatrahviga 180 trahviühikut. 5

(6)Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et Rein Meusile tuleb liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest mõista karistuseks rahatrahv 180 trahviühikut, s.o 720 eurot. Tulenevalt Rein Meusi väitest, et trahvi tasumine ühekordse maksena käib talle üle jõu, peab kohus põhjendatuks anda menetlusalusele isikule

§ 66

lg 2-st tuleneva võimaluse tasuda trahvi ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 60 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.