) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas: 1) kostja on sõlminud lepingu Tele2 Eesti AS-iga; 2) kui jah, kas leping on kehtiv ja kas kostjal on tekkinud lepingust tulenevad kohustused; 3) kas kostja vastuväited välistavad tema vastu esitatud nõuete rahuldamist.
lg 1 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla ka menetlusosalise vande all antud seletus. Kohus on vastavalt
Ülekuulamise käigus on kostja kinnitanud, et kostja oma poja S.K. palvel avanud kostja nimele SmartID-d ja on andnud SmartID-d koos PIN-koodidega pojale kasutamiseks. Ise kostja ei ole SmartID-d vajanud ega selle PIN-koodi enda käes hoidnud. Kostja ei mäletanud, millal ta poja jaoks SmartID teenuse avas, samas kostja on ärakuulamisel kinnitanud, et on avanud pojale SmartID-d mitmel korral. Kostja pani SmartID teenuse kinni, kuna kostjal tekkisid kahtlused, et poeg kasutab kostja isikuandmeid ebaseaduslikult, kuid sellegi vaatamata avas kostja oma pojale 2 kuu pärast SmartID teenuse uuesti (dtl 118-122). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja on korduvalt avanud SmartID teenust, mida ta ise ei ole vajanud, kuid millega on andnud pojale õiguse kostja nimel teenuste kasutamiseks. Kostja on küll teatanud, et ta tegelikult soovis, et kostja poeg saaks kasutada kostja pangakontot, kuid menetluses ei ole tõendatud, et kostja poeg tegelikult kostja pangakontot kasutas. Kostja pangakontole ülekannete tegemiseks ei vajanud tema poeg SmartID-d teenuse kasutamist. Kostja kontole oli võimalik rahalised vahendid ka ilma selleta üle kanda ja üle kantud rahalised vahendeid oli võimalik ka kostjal endal opereerida, sh üle kanda rahalised vahendid edasi teistele kontodele või võtta poja jaoks raha sularahas välja. 34.Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et … Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine… TsÜS 115 lg 1järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Õiged ei ole kostja vastuses toodud väited kostja isikuandmete tema teadmata ja tema tahtevastaselt kasutamise kohta. Kostja on vähemalt kahel korral avanud oma poja jaoks SmartID, millega on võimaldanud pojal kostja nimel esineda. Seega isegi eeldades, et kostja ise ei ole 06.10.2021 Tele2 Eesti AS-iga tehingu sõlmiseks tahet avaldanud, on tahteavalduse kostja nimel teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks volituse andis. 35. Kostja väited, et digitaalallkirja lehele on ilmunud teade, et allkiri ei ole kehtiv, ei tee käesoleval juhul tehinguid, millede sõlmimiseks tahteavaldused said tehtud, kehtetuks. Esiteks, vaidluse all ei ole asjaolu, et mobiiltelefon Apple iPhone 13 Pro Max 128GB, mida liitumislepingu nr. xxxx alusel kohustus teenuse pakkuja müüma, on tegelikult kostja esindaja (poja) valduses. Kostja on 8
lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 38. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi hagiavalduses toodud ulatuses ima hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivist põhinõudelt 1 055.80 eurolt alates 01.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni hageja poolt hagis nõutud ulatuses 8% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 1 055.80 eurot. MENETLUSKULUD 39.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 40. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulud 720 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja ei ole täiendavate (hageja seisukoha esitamise ja kohtuistungiga seoses tekkinud seotud menetluskulude) nimekirja esitanud, kuigi kohus on kohtuistungil selle esitamiseks tähtja määranud. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3-l leheküljel.
lg-st 2 ja
41. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 42.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 43. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.