1-13-3408/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2023 Kohtuasja number 1-13-3408 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Vitali Tarasovski (isikukood 37812310265) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Vitali Tarasovski Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Ain Tali Menetluse vorm Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Vitali Tarasovski määruskaebus Viru Maakohtu
3. mai 2023 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
4. Viru Maakohtu
5. mai 2023 määrusega jäeti Vitali Tarasovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. V. Tarasovski kannab alates
6. augustist 2008 temale Harju Maakohtu
7. aprilli 2013 otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud 20-aastast liitvangistust. See liitvangistus on talle mõistetud mõrva, röövimise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude, varguste ning tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Kokku on V. Tarasovskit kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks ning ka vanglas viibib ta teist korda. On positiivne, et V. Tarasovskil on vabaduses olemas kindel elukoht oma ema ja viimase elukaaslase juures. Lisaks on V. Tarasovskil olemas kindel töökoht. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et varem on ta pannud kuritegusid toime valdavalt majandusliku kasu saamise eesmärgil ning on alust arvata, et peamiselt ongi ta elatunud kuritegelikul teel saadud tulust. Ei saa kindel olla, et V. Tarasovski on valmis elatuma vaid legaalsel teel saadavast miinimumpalgast. Vangla iseloomustuse kohaselt põhinevad V. Tarasovski väärtushinnangud kriminaalse maailma arusaamadel, tema tutvusringkond koosneb valdavalt kriminaalse taustaga isikutest ning ka vanglas on ta jätkanud selliste isikutega kirja teel suhtlemist. Tõsi, vanglas on V. Tarasovski töötanud, õppinud eesti keelt, omandanud põhihariduse ning on läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ja osalenud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ temaatilistel vestlustel psühholoogiga. Selle kõrval ei saa siiski jätta tähelepanuta, et V. Tarasovskil on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuna V. Tarasovski on jätkanud distsipliini rikkumist hoolimata läbitud sotsiaalprogrammidest, tuleb tal veel praktiseerida sotsiaalprogrammides õpitu rakendamist reaalsetes situatsioonides. Individuaalse täitmiskava kohaselt on temaga planeeritud veel viia läbi vestlused seoses suhtumisega kuritegevusse ja kriminaalsesse ringkonda ning talle on ette nähtud osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Praegu tema vabastamist veel põhjendatuks pidada ei saa.
8. Maakohtu määruse peale esitas V. Tarasovski määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Maakohus tegi kaalutlusvea, jättes arvestamata vabastamist toetavad asjaolud ning tuginedes peamiselt V. Tarasovski varasemale elukäigule ja kehtivatele distsiplinaarkaristustele. Kuritegude tähtsus aja jooksul väheneb. V. Tarasovski on olnud vanglas juba 15 aastat. Riik peaks aitama tal tagasi ühiskonda sulanduda. V. Tarasovskil ei ole enam vanglas programme, mida läbida. Maakohtu viidatud vestlused ja sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ saab V. Tarasovski läbida ka vabaduses. Ka mitmed rahvusvahelised institutsioonid ja õigusallikad peavad ennetähtaegset vabanemist väga oluliseks. V. Tarasovski edasist õiguskuulekust saab kinnistada käitumiskontrolliga, sh elektroonilise valvega. V. Tarasovski on vanglas muutunud. Tal on välja kujunenud tööharjumus ning vabaduses teenib ta elatist vaid seaduslikul teel. V. Tarasovski ei ole viimased kolm aastat teistele vangidele kirjutanud ja talle saadetud kirjadele ei ole ta vastanud. Vabaduses V. Tarasovski kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle. V. Tarasovski distsiplinaarkaristused ei ole seotud tema uue kuriteo riskiga. Ta on täitnud individuaalset täitmiskava, on osalenud tööhõives, õppinud eesti keelt, tal puuduvad sõltuvusprobleemid ning tal on vabaduses olemas töökoht ja toetavad lähedased.
9. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige V. Tarasovski korduvad eriliigilised kohati väga rasked kuriteod, varasemate karistuste ebaefektiivsus, korduvad distsiplinaarrikkumised, omaks võetud kriminaalsed tõekspidamised ja kriminaalkorras karistatud isikutega kirjavahetuse pidamine annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis V. Tarasovski ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja V. Tarasovski määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab kohtukolleegium selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2