) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui
-st ei tulene teisiti.
lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. 4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kuna praeguses varalise nõudega tsiviilasjas kostja vastu, (mis algas enne kostja pankroti väljakuulutamist) kuulutati välja kostja pankrot (vt määruse p 2), esineb alus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 3 ja
Seetõttu jätab kohus hagi läbivaatamata. 5. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on enda nõudeõigust kostja suhtes võimalik teostada pankrotimenetluses (
lg 1).
lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel praeguse menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata. 6.
lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude
lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise osas, mis annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.