← Eesti

4-23-995/21

Obsah (6)§ 236§ 16§ 169§ 223§ 46§ 91

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mail 2023.a, Tallinn Väärteoasja number 4-23-995 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekre

) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning

§ 236lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kar

S § 66 lg 2 alusel tuli rahatrahv tasuda kahes võrdses osas igakuiselt 160 eurot korraga. KarS § 82 lg 2 p 3 alusel loeti otsuse täitmise aegumine peatatuks alates 29.03.2022 kuni 13.05.2023. Väärteomenetluse kulud summas 286 eurot jäeti riigi kanda. Vastavalt 15.12.2022 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1619686 juhtis Thea Albin 10.11.2022 kell 17:06 Tallinnas Gonsiori tn, Vesivärava 50 juures, liikudes Laagna tee suunas, mootorsõidukit Subaru XV reg. märgiga XXXXXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teist vara. Ei hoidnud ohutut külgvahet ning vajus otsa kõrval vasakpoolsel sõidurajal pärisuunaliselt liikunud bussile Solaris Urbino 12CNG r/m XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju LHV Pank AS-ile ja Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1, § 46 lg 3,

§ 169

lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kaebuse sisu 27.03.2023 esitas Thea Albin enda kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada otsus väärteoasjas nr 2302,22,016977, lõpetada menetlus liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuses on välja toodud, et Thea Albin oli liiklusõnnetuse päeval väga keerulises emotsionaalses olukorras ning saab aru, et sellises seisundis ei oleks ta pidanud autot juhtima. The Albin on teinud juhtunust väga olulised järeldused ning väldib nüüd sellises olukorras autorooli istumist. Thea Albini organismis tuvastati arsti poolt talle määratud retseptiravimite toimeained, kuid need ei põhjustanud joobeseisundit. On aga ilmne, et sellises emotsionaalses seisundis ei ole mõistlik autot juhtida. Liiklusõnnetus toimus olukorras, kus Thea Albin kaldus veidi kõrvale oma sõidurajalt ning selle käigus riivas kõrvalrajal liikunud liinibussi külge. Loomulikult sai Thea Albin sellest aru ning koheselt ka pööras rooli, et oma autoga bussist eemalduda. Selle kontakti käigus pöördus Thea Albini auto peegel vastu auto külge. Kuna peeglid on elektriliselt kokku klapitavad, siis vajutas Thea Albin nupule ning peegel läks tagasi oma asendisse. Mitte ühtegi vigastust peeglil ei olnud. Vigastusi peeglil ei tuvastanud hiljem ka politsei. Nii Thea Albin kui liinibuss jätkasid liikumist kõrvuti – liinibuss sõitis järgmisse patusesse ja seetõttu ei saanud Thea Albin ka aru, et tegemist võiks olla liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetus on juhtum, kus tekib varaline kahju ning liiklusõnnetuse korral peab sõiduki koheselt peatama (

§ 169lg 1 p 1).

Kui bussijuht oleks käitunud

§ 169

lg 1 p 1 nõudeid järgides ja jäänud kohe seisma, siis oleks Thea Albin saanud aru, et toimunud sündmus vajab lahendamist. Bussijuht aga sõitis kiirust vähendamata edasi ning peatus alles järgmises ühistranspordi peatuses. Hiljem selgus, et sama kontakti ajal on bussiga kontakteerunud ka Thea Albini juhitud auto esiratas ning sellest kontaktist jäi bussile kaarjas rehvijälg. Seda Thea Albin ei tajunud, kuna nägi ja tundis üksnes tema vaatevälja jäänud peegli liikumist. Thea Albini keeruline emotsionaalne seisund oli tingitud kahest pikaajalisest ning palju üleelamisi tekitanud sündmuste jadast. Esiteks on Thea Albini perekonnas väga rasked aastad olnud seoses tema xxx xxx tervisliku seisundiga. Teiseks diagnoositi 10.06.2022 Thea Albini 12-aastasel koeral geneetiline neuroloogiline haigus, millega koera seisund alguses aeglaselt ja lõpuks eksponentsiaalselt halveneb ning vähemalt korra kuus peab koeraga käima füsioteraapias. Thea Albini xxxl ei ole auto juhtimisõigust. Lisaks haigusele kardab koer autoga sõitmist ja sellega seoses ei ole võimalik ilma koera traumeerimata teda puuris taksoga sõidutada. Autoga arsti juurde minnes istub xxx koeraga tagaistmel ja üritab teda rahustada. Elukoht on maal ning ühistransport ei võimalda alati hakkama saada. Juhtimisõigus on vajalik ka seoses Thea Albini tööga. Töökohaks on xxxettevõte XXX AS, kus põhilised tööülesanded on seotud xxxga. Töökoht on kodust 7 km kaugusel, kuid bussid liiguvad harva. Lisaks xxxle, mis on ettevõtte profiilist tulenevalt võimalik suures osas vaid töökohal, tuleb täita ka muid ülesandeid. Thea Albin on ettevõttes xxx xxx xxx, mistõttu tuleb igapäevaselt sõita xxx ja xxx vahet, viia xxx erinevatesse xxx ja xxx, käia xxx xxx ostmas jne. Tööülesannete täitmine autota on sisuliselt võimatu. Thea Albin on kinnitanud, et sai aru auto ja bussi kontaktist. Selle põhjustas Thea Albin, mistõttu etteheide liiklusõnnetuse põhjustamises on õige. Puutuvalt sündmuskohalt lahkumisse palub kohtul 2 veelkord hinnata lisaks objektiivsetele tunnustele ka süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste olemasolu liiklusõnnetusest teatamise nõuete osas. Kui Thea Albin oleks olnud teadlik enda osalemisest liiklusõnnetuses, siis oleks ta koheselt peatunud ja sellest politseid teavitanud. Tal ei olnud põhjust lahkuda sündmuskohalt, eriti olukorras, kus bussil oli juht, kes sai näha juhtunut ja auto numbrit. Ta tõesti ei saanud aru, et juhtus liiklusõnnetus ning see on selgitatav ka tema emotsionaalse seisundiga. Thea Albin kahetseb juhtunut ning on valmis hüvitama tekkinud kahju. Thea Albin on juhiloa omanik alates 2017. aastast, so 6 aastat. Tal ei ole varem olnud mitte ühtegi õiguserikkumist ning ka pärast 10.11.2022 sündmust ei ole nüüdseks peaaegu 5 kuu jooksul ühtegi õiguserikkumist. Kohtuvälise menetleja otsuses viidatud karistus

§ 223

lg 1 alusel summas 120 eurot on määratud parklas manööverdamisel juhtunud sündmuse eest, kus sai vähesel määral vigastada teine pargitud sõiduk. Ta on teinud oma järeldused ning on liikluses nüüd eriliselt tähelepanelik. Kohtumenetlus 27.04.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, samuti kuulas üle tunnistaja X (bussijuht) ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid ja videosalvestisel talletatut. Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ning avaldab, et ka temal ei ole mingisugust kahtlust selles, et Thea Albin ei oleks tollel päeval pidanud autot juhtima. Thea Albin on oma järeldused teinud, ta on seda öelnud ja kahetsenud. Auto juhtimise eest määratud karistust nad ei vaidlusta. On kohtus selle paragrahvi pärast, mis on seotud sündmuskohalt lahkumisega. Mitte iga kokkupuude kahe sõiduki vahel ei tähenda seda, et on tekkinud varaline kahju. Thea Albini veendumine oli selles, et see peegel, mis on autost kõige väljaulatuvam osa, ei olnud katki ning bussijuht jätkas samamoodi sõitmist, andmata mitte ühtegi märguannet. Bussijuht ei vilgutanud tulesid, ta ei andnud signaali ja mis veelgi olulisem, bussijuht ei jäänud ka seisma. Kui buss oleks jäänud avariikohale seisma nii nagu

§ 169ette näeb, siis oleks Thea Albin saanud aru, et midagi juhtus.

Thea Albin ei saanud aru, et selle kontakti tagajärjel juhtus liiklusõnnetus ehk tekkis varaline kahju. Keskmine mõistlik inimene, kes sellesse olukorda oleks sattunud, oleks teinud samasuguse järelduse, et oli riivakas, aga tegelikult selle tagajärjel midagi ei juhtunud. Taotleb

§ 236lg 1 järgi väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumisel.

Puuduvad subjektiivsed tunnused, isik ei teadnud, et selle kokkupuute tagajärjel tekkis varaline kahju. Alternatiivselt taotleb väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuna isikul ei olnud mitte mingisugust põhjust, soovi ega eesmärki seda sündmust varjata. Kuna kaitsja esimene taotlus on seotud väärteomenetluse lõpetamisega, siis esitab ka menetluskulude nimekirja. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Peab oluliseks seda, milline oli isiku käitumine liiklusõnnetuse toimepanemise hetkel ning milline selle hetkeni, kuni politseipatrull ta kinni pidas. Ilmselgelt on tegemist isikuga, kes on olnud liikluses äärmiselt ohtlik. Isik, kes häirekeskust teavitas, rääkis sellest, kuidas jalakäijatega oleks võinud õnnetus juhtuda ja kuidas isik oli äärmiselt ettearvamatu käitumisega liikluses. Täiesti ilmselge on see, et Thea Albin pidi aru saama kokkupõrkest bussiga. Tegemist ei ole mingi pisikese riivamisega, vaid ikkagi tugeva külgkokkupõrkega, kus kohas on rehvi jälg jäänud bussi külje peale ja samamoodi on kokku klappinud ka peegel. Jääb arusaamatuks kaitsja retoorika, et Thea Albin sai aru, et peegel kokku klappis, aga ei saanud aru varalise kahju põhjustamisest. Väita veel seda, et tegelikult on bussijuht selles üldse süüdi, et Thea Albin ei saanud aru, siis selline bussijuhi süüdistamine on äärmiselt ebaõige. Buss ei saanud paigalseisuni pidurdada, kuna inimesed oleksid sellest kukkunud. Bussijuht tegi kõik endast oleneva, et ohutult peatuda, jätta meelde sõiduki number ja teavitada sellest häirekeskust. Bussijuhil ei olnud võimalik jääda seisma keset teed. Thea Albin on täna on mitu korda seletanud, et tegelikult ei oska ta põhjendada, miks ta niimoodi käitus. Jääb ka täiesti arusaamatuks, mismoodi sattus Thea Albin üldse Lasnamäele sõitma, kui ta oli juba kanalis, mis viib ringteeni ja Jürisse. See näitab seda, et isik ei olnud kuidagi pädev sellel hetkel autoga sõitma ja oli väga ohtlik teistele liiklejatele. Arvestada tuleb ka seda, et Thea 3 Albin on varasemalt juba ühe liiklusõnnetuse põhjustanud. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest on määratud rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus. Tema isiklikult oleks määranud palju suurema karistuse. Puudub igasugune alus karistuse kergendamiseks. Seda, et Thea Albinil on haige koer või tal on elu- ja töökoht üksteisest eemal, ei saa karistuse määramisel arvesse võtta. Arvestada tuleb ikkagi seda, milline oli rikkumine ja kuidas tagada ühiskonna turvalisus. Thea Albini puhul aitab ainult tema ajutine liiklusest kõrvaldamine. Thea Albin võtab tänase päevani ravimeid, ei saa mitte mingil moel garanteerida, et homme või ülehomme ta ei sattu samasugusesse vaimsesse seisukorda ja ei lähe jälle sõitma. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Thea Albinit on karistatud

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Thea Albin

§ 16

lg 1,

§ 46

lg 3,

§ 169lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid.

Vaidlust ei ole Thea Albini poolt

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu täitmises ning seega

§ 16lg 1 ja § 46 lg 3 rikkumises.

Järelikult puudub vaidlus selles, et Thea Albin juhtis 10.11.2022 kella 17:06 ajal Tallinnas Gonsiori tn, Vesivärava 50 juures, liikudes Laagna tee suunas, mootorsõidukit Subaru XV reg. märgiga XXXXXX, ei hoidnud ohutut külgvahet ning vajus otsa kõrval vasakpoolsel sõidurajal pärisuunaliselt liikunud bussile Solaris Urbino 12CNG r/m XXXXXX, põhjustades oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju LHV Pank AS-ile ja Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Nimetatule ei ole vastuväiteid esitanud Thea Albin, tema kaitsja ega tunnistajana ütlusi andnud Solaris Urbino 12CNG r/m XXXXXX juhtinud X. Samuti kinnitavad seda väärteotoimikus olevad tõendid. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile olid liiklusõnnetuses osalejateks Subaru XV reg. märgiga XXXXXX (omanik AS LHV Pank) ning Solaris Urbino 12CNG r/m XXXXXX (omanik TLT AS), sõiduautol sai kahjustada parempoolne külg ning bussil vasakpoolne külg. Sõidukeid on 11.11.2022 ka vaadeldud. Vastavalt Subaru XV reg. märgiga XXXXXX kohta koostatud vaatlusprotokollile vaadeldi sõiduki parempoolset külge, mille esimesel poritiival ning parempoolsel esimesel veljel on kraape- ja nühkejäljed. Solaris Urbino 12CNG r/m XXXXXX kohta koostatud vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi sõiduki vasakpoolset külge, mille esimese ratta taga on kraape- ja nühkejäljed. Sellised kahjustused kajastuvad ka asja materjalide juures olevatelt fotodelt. Thea Albin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt sõiduki juhtimiselt 10.11.2022. Samal kuupäeval koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise aktis on märgitud, et Thea Albinile kuuluv sõiduk Subaru XV, mis asus Tallinna ringtee 6. km juures (Kalmari tee 10, Rae vald, Harjumaa juures), suunaga Jüri poole, teisaldati Rahumäe tee 6, Tallinn ohu tõrjumiseks, korrarikkumise lõpetamiseks, kuna sõiduki juht Thea Albin on juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 7 alusel (on alust arvata, et juhi terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele). Liiklusõnnetuse põhjustamine Thea Albini poolt nähtub selgelt ka asja materjalide juures olevalt salvestiselt, mis vastavalt kohtuvälise menetleja esindaja selgitustele on originaalis peegelpildis (nimetatu on selgelt aru saada ka salvestise enda põhjal). Videosalvestiselt nähtuvad nii bussi kui ka 4 sõiduki asetus ja liikumine teel ning salvestisel talletatu ei jäta kahtlust, et bussijuhile kui liiklusõnnetuse teisele osapoolele puudub antud situatsioonis alus heita ette mistahes liiklusnõuete rikkumist. Salvestisel on piisava selgusega näha, kuidas sõiduauto kõrval pärisuunaliselt enda sõidurajal liigub buss, kuidas sõiduauto kaldub enda sõidurajalt bussi suunas ning põrkab kokku kõrval sõidurajal liikunud bussiga. Näha on seegi, kuidas sõiduauto kokkupõrke tõttu rappus ning nagu on kaebuse esitaja ka ise osundanud, pöördus kokkupõrke ajal samuti Thea Albini auto peegel vastu auto külge. Salvestisel nähtu kattub ka bussijuhi X tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt nägi juba enne kokkupõrget, kuidas sama sõiduk hakkas eraldusjoonele lähenema ning tema antud signaali peale liikus auto tagasi enda ritta. Tõesti on salvestisel juba enne kokkupõrget näha sõiduauto kaldumine korraks kõrvalrajal sõitnud bussi suunas ning seejärel enda sõidurajale tagasi liikumine. Seega on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et liiklusnõudeid on rikkunud vaid Thea Albin.

§ 16

lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 46lg 3 kohaselt peab juht hoidma sõitmisel ohutut külgvahet.

Vajudes enda juhitud sõidukiga otsa tema kõrval sõidurajal pärisuunaliselt liikunud bussile, ei arvestanud Thea Albin teiste liiklejatega ning ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teiste vara. Ilmselgelt ei hoidnud Thea Albin ka ohutut külgvahet ning rikkus seega

§ 16

lg 1 ja

§ 46lg 3 sätestatut.

Kuna Thea Albini sellekohane käitumine on põhjuslikus seoses ka tekitatud varalise kahjuga, on tõendamist leidnud, et Thea Albin, juhtides 10.11.2022 kella 17:06 ajal Tallinnas Gonsiori tn, Vesivärava 50 juures, liikudes Laagna tee suunas, mootorsõidukit Subaru XV reg. märgiga XXXXXX, ei hoidnud ohutut külgvahet ning vajus otsa kõrval sõidurajal pärisuunaliselt sirgel teel liikunud bussile Solaris Urbino 12CNG r/m XXXXXX, põhjustades oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju LHV Pank AS-ile ja Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Thea Albin realiseeris

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et Thea Albin oleks liiklusõnnetuse põhjustanud tahtlikult. Küll aga pani Thea Albin väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, st pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Kaebuses on osundatud, et Thea Albin oli liiklusõnnetuse päeval väga keerulises emotsionaalses olukorras ning Thea Albini organismis tuvastati arsti poolt talle määratud retseptiravimite toimeained. Ka kohtuistungil andis Thea Albin ütlusi, mille kohaselt oli november meeletult raske, samal päeval käisid ka koeraga linnas arsti juures ja ta lihtsalt ei suutnud enam, oli nii väsinud ja tollel hetkel käisid emotsioonid tõesti üle pea. Olukorras, kus isik ise adub enda käitumises ja meeleolus muutusi ning tunnistab liiklusõnnetuse toimumise ajal endal esinevat väsimust (jõuetust), ei ole kahtlust, et Thea Albin oli enda tervislikust seisundist teadlik ning sellises olukorras mootorsõidukit juhtima asudes pidas Thea Albin järelikult ka võimalikuks pidama liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid lootis seda tähelepanematuse või kohusetundetõuse tõttu vältida. Seega realiseeris Thea Albin ka

§ 223

lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Eeltoodust tulenevalt Thea Albini käitumine sisaldab

§ 223

lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi Thea Albin kui juhtimisõigusega isik teadma ka

§ 169

sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral.

§ 169

lg 4 p 4,5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 169

lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. 5 Kohtul puuduvad mistahes andmed selle kohta, et Thea Albin kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht oleks pärast liiklusõnnetust jäänud sündmuskohale ning teatanud toimunust politseile. Vastupidi, väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad selgelt, et pärast bussile otsasõitu lahkus Thea Albin sündmuskohalt, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli fikseerimata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteoasja materjalide juures oleval DVD-plaadil on talletatud sündmust pealt näinud naisterahva kõne häirekeskusele. Kõnest on aru saada, et bussile otsa sõitnud sõiduk ei peatunud, käitus liikluskorda ja kaaskodanikke ohustavalt ning selleks, et tuvastada liiklusõnnetuse põhjustaja, asub naisterahvas sõiduki järel sõitma, olles samal ajal ühenduses häirekeskusega ning andes informatsiooni sõiduki asukoha kohta. Järelikult Thea Albin kui liiklusõnnetuses osaleja ei järginud

§ 169

lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 sätestatud nõudeid, täites oma tegevusega ka

§ 236lg 1 objektiivse koosseisu.

Sündmuskohalt lahkumist ja liiklusõnnetusest politseile mitteteatamist ei ole eitanud ka kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja kaitsja on siinkohal osundanud, et Thea Albin ei vaidlusta otsust selles osas, et ta ei oleks aru saanud kokkupuutest. Nende kogu väide on see, et Thea Albin ei saanud aru kahju tekkimisest. Kohtu hinnangul aga väärteoasjas kogutud tõendid sellekohast kaebuse esitaja ja tema kaitsja seisukohta ei toeta. Nagu kohus juba eespool märkis, nähtub videosalvestiselt selgelt, kuidas sõiduauto kokkupõrke tõttu lausa rappus ning kokkupõrke ajal pöördus ka Thea Albini auto peegel vastu auto külge. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja hinnangul ei saanud kahju tekkida üksnes peegli asendi muutusest tingituna, siis sõiduki rappumine bussiga kokkupuutel kinnitab külgkokkupõrke tugevust ning ei ole lihtsalt eluliselt usutav, et keskmine mõistlik inimene oleks pidanud võimalikuks kokkupõrke tagajärjel kahju mitte tekkimist. Kokkupõrke tugevusele osundavad ka sõidukitel tuvastatud vigastused, mis on talletatud fototabelis. Kaebuse esitaja arvamust kahju mitte tekkimise kohta võiks antud juhul jaatada olukorras, kus Thea Albini poolt juhitud sõiduk oleks tõesti vaid vaevu riivanud bussi ning millele tuginedes saaks hinnata, kas Thea Albin tajus otsasõitu või mitte ning sellest tulenevalt tema arusaama kahju tekkimise võimalikkusest. Just otsasõidu intensiivsust arvestades puudub kohtul igasugune kahtlus, et tegelikkuses sai Thea Albin kahju tekkimisest aru. Selle asemel aga, et võtta vastutus enda käitumise eest, on kaebuse esitaja asunud ennast õigustama ning püüdnud temast endast lähtuva normieirava käitumise panna süüks hoopis bussijuhile. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja hinnangul ei täitnud teine liiklusõnnetuse osapool kõiki nõudeid (ei jäänud

§ 169

lg 1 p 1 nõudeid järgides kohe seisma), siis sellekohane arusaam ei vähenda kuidagi tema enda kohustust järgida seadust ega õigusta kuidagi tema käitumist sündmuskohal. Kohtule jääb ka selgusetuks, kui kiiresti oleks pidanud bussijuht siis kaebuse esitaja hinnangul seisma jääma, et kaebuse esitaja oleks seda märganud ja jäänud sündmuskohale. Kuna kogutud tõendid ei kinnita, et Thea Albin oleks pärast külgkokkupõrget enda juhitud sõiduki seisma jätnud, kiirust vähendanud vms, eeldas kaebuse esitaja järelikult, et bussijuht oleks pidanud tegema pärast külgkokkupõrget nn äkkpidurduse, kuna ainult siis oleks ta bussi peatumist ka reaalselt näinud. Ilmselgelt oleks aga bussijuhi sellekohane käitumine võinud tuua kaasa lisaohu (nt bussile tagant otsasõit, bussis viibivate isikute kukkumine vms). Seda enam, et

§ 169

lg 1 p 1 kohaselt ei pea liiklusõnnetuses osalenud juht pärast liiklusõnnetust mitte viivitamatult/koheselt seisma jääma, vaid võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Antud sündmust kui tervikut ja kogutud tõendeid arvestades ei ole kohtul kahtlust, et bussijuht peatas bussi võimalikult kiiresti, järgides seejuures erinevalt kaebuse esitajast seaduses sätestatud nõudeid ning hinnates üldist liikluskorda ning kaasliiklejate turvalisust. Liiklusõnnetusest teatamise kohustus ongi vajalik süüdlase tuvastamiseks ning vajadusel kannatanule kahju hüvitamiseks. Võttes aluseks häirekeskusele tehtud kõne, kus kirjeldatakse Thea Albini poolt juhitud sõiduki ebakindlat sõidustiili ning Thea Albinist lähtuvat jätkuvat ohtu kõigile liiklejatele, on selge, et Thea Albini edasine käitumine oleks võinud kaasa tuua uue liiklusõnnetuse, mille tagajärjeks oleks võinud olla isegi teise inimese tervisekahjustus või surm. Just selliste kahjulike tagajärgede 6 ärahoidmiseks on sõidukijuhtidele seaduses ette nähtud kindel tegutsemiskord ning enda vastutuse kaasliiklejatele suunamine mõjub pahatahtlikult ja kohatult. On ka üldteada, et bussid liiguvad kindla sõidugraafiku alusel ehk bussjuhile oli antud päeval ja ajal oluline täita enda töökohustusi, kuid nimetatu ei takistanud tal erinevalt Thea Albinist järgida sõiduki juhina talle seadusega pandud kohustusi, st peatuda lähedal olevas bussipeatuses ning mitte lahkuda enne politsei saabumist. Kui kohtu hinnangul ei pannud Thea Albin liiklusõnnetust toime tahtlikult, siis liiklusõnnetusest politseile mitteteatamine, kui teatamine oli kohustuslik, oli Thea Albini teadlik tegutsemine. Selle asemel, et tunda huvi enda käitumise tagajärgedesse, antud juhul kõrvarajal sõitnud bussile otsasõitu ning seeläbi kahju põhjustamisesse, lahkus Thea Albin pärast liiklusõnnetuses osalemist sündmuskohalt, veendumata kahju saajas ning jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata. Thea Albin mootorsõiduki juhina teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Thea Albini käitumine sisaldab

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süüteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti ei tuvastanud kohus VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuses on alternatiivselt taotletud

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 punktis 13 märkinud, et väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Kohtu hinnangul ei ole antud väärteoasja võimalik otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuna Thea Albini poolt toime pandud väärtegu ei ole vähetähtis süütegu, milles puuduks avalik huvi. Isik, asudes mootorsõidukit juhtima emotsionaalselt raskes seisundis ning eirates talle seadusega pandud kohustusi pärast liiklusõnnetuse toimumist, ei sea ohtu mitte ainult enda elu ega tervist, vaid ohustab kõikide ühiskonnaliikmete tervist, vara ja turvatunnet. Antud juhul luges kohus ka tuvastatuks, et liiklusõnnetusest mitteteatamise pani Thea Albin toime tahtlikult, mistõttu tema süüd ei saa pidada väikeseks. Thea Albini vastutustundetu ja üldohtliku tegevuse tõttu sai kahjustada teise isiku vara, kuid Thea Albin isegi ei hoolinud sellest, sõites sündmuskohalt minema politseid teavitamata. Oma sellekohase tegevusega ning edasise ebakindla sõidustiiliga jäi Thea Albin silma ka kaasliiklejale, kes võttis ühendust häirekeskusega ning kelle kõnest on tajutav hirm ja mure Thea Albinist lähtuva ohu tõttu. Thea Albini käitumine oli lubamatu ning tema karistamata jätmine ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas ei ühiskonna arusaamaga õiguskaitseorganite tegevuses isikute turvatunde tagamisel ega karistuse mõistmise eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Thea Albini käitumisele tuleb reageerida piisava rangusega, antud juhul isiku karistamisega. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).

§ 223

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. 7 Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud rahatrahvi ning karistanud Thea Albinit 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates Thea Albini süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Liiklusõnnetus toimus tööpäeval kella 17:06 ajal, mil liiklustihedus on teatavasti tavapärasest aktiivsem ning mis sunnib kõiki liiklejaid olema eriti valvas ning hoolas. Kuna Thea Albini ütluste kohaselt oli ta liiklusõnnetuse toimumise ajal raskes emotsionaalses seisundis, oleks ta järelikult pidanud liiklusnormide järgimisel olema eriti tähelepanelik või vastutustundliku juhina üldse sõidukit mitte juhtima. Thea Albin käitus liikluses aga ettevaatamatult ning just tema ükskõikne suhtumine liiklusnõuetesse tõi kaasa varalise kahju tekkimise LHV Pank AS-ile ja Tallinna Linnatranspordi AS-ile. Kuna tekitatud kahjustused ei olnud väga suured ning tervisekahjustusi liiklusõnnetusega ei kaasnenud, ei saa ka menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmisest suuremaks. Samuti on oluline, et Thea Albin on oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud karistust kergendavat asjaolu ning määranud Thea Albinile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Karistuse mõistmine veelgi väiksemas määras ei ole aga kuidagi põhjendatud, kuna Thea Albin pani analoogse väärteo vastavalt karistusregistri andmetele toime ka 28.10.2022. Sellised andmed osundavad isikule, kelle hoiakud on muutumas liikluskorda kahjustavaks ning kelle käitumisele tuleb reageerida vajaliku rangusega.

§ 236

lg 1 järgi toimepandud väärteos võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud Thea Albinit juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mis jääb samuti alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub karistusliigi valikuga ning ei pea võimalikuks mõista isikule leebemat karistust, s.o rahatrahvi. Olukorras, kus isik jätkab rikkumiste toimepanemist ning lisaks kahele järjestikusele liiklusõnnetuse põhjustamisele on Thea Albini rikkumistele lisandunud ka sündmuskohalt lahkumine, on põhjendatud kohaldada Thea Albini suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Antud juhul arvestab kohus tõsiasja, et tegemist ei olnud ettevaatamatusest toime pandud teoga, vaid menetlusaluse teadliku ja tahtliku tegevusega. Samuti ei ole T. Albin enda rikkumise tõsidust mõistnud ega tehtut kahetsenud, vaid on püüdnud ennast õigustavate väidetega vastutusest pääseda. Sellise käitumise puhul on selge oht, et isik võib enda õigusvastast käitumist jätkata ka edaspidi ning selleks, et Thea Albin ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ning hoiduks edasistest õigusrikkumistest, peab tema karistus olema mõjus ning piisav õiguskuulekate hoiakute kinnistamiseks. Ainult siis saab loota, et lisaks tema enda heaolule on kaitstud ka teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning Thea Albini käitumisest lähtuv oht on viidud miinimumini. Kuna aga karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning vastavalt karistusregistri teatisele ei ole Thea Albinile varasemalt juhtimisõiguse äravõtmist karistusena kohaldatud, on kohtuväline menetleja põhjendatult karistanud Thea Albinit juhtimisõiguse äravõtmisega alla sanktsiooni keskmist määra. Ka selle rikkumise puhul leiab kohus, et karistuse väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Karistus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku hoiakuid, aga ka väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis soosivad nii õiguskuulekat käitumist kui ka julgust võtta vastutust toimepandu ees. Kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega ning vajadusega transportida enda lemmiklooma arsti vastuvõtule. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevast elu, sealhulgas tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku sissetuleku tagamist. Kuigi Thea Albin selgitas põhjalikult nii esitatud kaebuses kui ka kohtuistungil enda tööülesannete täitmist seonduvalt 8 juhtimisõigusega, siis sellekohast tööandja tõendit Thea Albin esitanud ei ole. Seega saab kaebuse esitaja väiteid pidada paljasõnaliseks ning kohtul puuduvad mistahes andmed kaebuse esitaja töö tegeliku iseloomu kohta. Samas isegi juhul, kui juhtimisõigus mõjutab tõesti Thea Albini tööülesannete täitmist, ei saa isik eeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Puuduvad tõendid ka kaebuses toodud väite kohta, et Thea Albini elukoha läheduses puuduks ühistranspordi kasutamise võimalus või et ühistransport liiguks harva. On usutav, et ühistranspordi kasutamine ei pruugi olla isikule sama mugav kui isikliku sõiduauto kasutamine, kuid karistuse mõistmisel tuleb eelkõige arvestada õiguskorra kaitsmise huve, mitte lähtuma süüdlase isiklikest huvidest ja mugavusest. Samuti on üldteada fakt, et xxx alevik xxx vallas, s.o kaebuse esitaja elukoha lähistel asuv alevik (google.com/maps andmetel asub xxx ca 1,5 km kaugusel aleviku keskusest), on kaasaegse infrastruktuuriga elupaik ning seega ka ühistranspordi kasutamise võimalusi saab pidada pigem piisavaks nii tööl käimiseks kui ka teiste eluliselt vajalike toimingute teostamiseks. Eelnevast lähtuvalt ei mõju usutavalt ega loogiliselt ka kaebuse esitaja väited, justkui oleks tema juhtimisõigus ning seega isikliku sõiduauto kasutamine ainuvõimalik viis enda lemmiklooma transportimiseks arsti juurde. Antud juhul on oluline seegi, et kuigi kohtule on esitatud tõendid lemmiklooma ravimisest eriarsti juurde ning kaebuse kohaselt peab Thea Albin käima koeraga vähemalt korra kuus füsioteraapias, on kõik sellekohased tõendid aastast 2022. Puuduvad tõendid selle kohta, et taoline vajadus igakuiseks lemmiklooma raviks just eriarsti juures oleks ka käesoleval ajal. Kohtu hinnangul on küll igati usutav ning positiivne, et Thea Albin muretseb enda koera pärast ning püüab talle pakkuda võimalikku parimat ravi, kuid nimetatu ei õigusta kuidagi nii tema enda kui ka kaasliiklejate – teiste inimeste elu, tervise ja vara ohtu seadmist. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses mõistetud karistused on proportsionaalsed toimepandud süütegudega ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kuna antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kogutud tõendites ja kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälises menetluses tehtud otsus tühistamata. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad kaebuse esitajal tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.