Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

1-19-310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-310 (19230200038) Kohtunik Kül

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Alan Rüütel Kohtuistungi toimumise aeg 16.01.2019 Süüdistatav R.N – isikukood: XXX; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; keskharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: Xxxx;, xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 2; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 14.01.2019 kell 17:54); kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.N

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päevavangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (14 .– 16.01.2019) ning kandmisele kuulub 5 (viis) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust. 1 R.N vabastada kinnipidamiselt kohtusaalis. 2.

§ 74

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui R.N 1 (ühe) aasta ja 6(kuue) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

3. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta R.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb R.N loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

1. Välja mõista R.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulu riigieelarve tuludesse summas 405 eurot, st ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (6 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus R.N süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 14.01.2019.a. kella 17:54 ajal Tallinnas, Tuulemaa 11 juures mootorsõidukit xxxx, registrimärgiga xxxx olles joobeseisundis 2 (lõplik tulemus 0.99 mg/l), rikkudes sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem Seega R.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on Kr

MS §-d 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 179, 180, 238, 306, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3