lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav O.I *** Kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.I
Süüdi tunnistada O.I
lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1, 3 alusel lugeda mõistetud vangistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks O.I-le 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2017-27.09.2017.a., s.o 2 päeva. Ära kandmata karistuseks lugeda seega 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui O.I ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi. Rahuldada J.O tsiviilhagi O.I vastu täies ulatuses summas 524,03 eurot, milline kanda J.O arveldusarvele. Asitõendid. - P üstolisalv, õhupüstol ja puidust kaigas - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel eseme omanikule O.I (asuvad hoiul Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis). - CD plaat kahe helisalvestisega - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud. Välja mõista O.I riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Andres Tamme tasu summas 1303 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 810 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 2113 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
Samuti süüdistatakse O.I selles, et tema 25.09.2017 kella 20.00 ajal vihahoos ähvardas Saare maakonnas Saare***talu hoovis asuva garaaži juures, olles kaikaga lõhkunud garaažis seisva sõiduki kapoti ja katki löönud auto esituled, hoides ühes käes õhupüstolit ja teises käes puidust kaigast, oma rasedat lapselast S.t tapmisega, lubades teda kaikaga maha lüüa, samal ajal kaigas käes S.t’le lähenedes. S.tl oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna O.I oli varem kasutanud tema J.O suhtes füüsilist vägivalda. O.I pani toime tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist s.o
16.01.2019 kohtule esitatud viimati kirjeldatud süüdistuse muudatuse kohaselt süüdistatakse O.I samuti selles, et tema 25.09.2017 kella 20.00 ajal vihahoos ähvardas Saare maakonnas *** hoovis asuva garaaži juures, olles kaikaga lõhkunud garaažis seisva sõiduki kapoti ja katki löönud auto esituled, hoides ühes käes puidust kaigast, oma *** S.t kehavigastuste tekitamisega, vehkides kaikaga S.t suunas, samal ajal kaigas käes S.tle lähenedes. S.tl oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna O.I reaalselt vehkis kaikaga tema suunas ning O.I oli väga ärritunud ja vihane, mis juba tema käitumisest tulenevalt oli hirmu tekitav ja andis aluse arvata, et ta võib reaalselt talle vigastusi tekitada. O.I pani toime tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist s.o
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus O.I end
lg 2 p 3 ja
Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Süüdistuses
lg 1 osas leiab kaitsja, et asjas ei ole tõendatud teo subjektiivse teokooseisu obligatoorne element- puudub tahtlus tekitada valu ja kehavigastus. Süüdistuses
lg.2 p.3 osas esineb tegu välistav asjaolu, nimelt arvas O.I, et J.O ründab tema ning asus end aktiivselt kaitsma, lüües ühel korral kaikaga selga. Kui asuda seisukohale, et J.O poolt rünnet ei toimunud, siis on tegemist nn. „näiliku kaitsega”, mille puhul tuleks kohaldada
Nimelt sätestab
lg 1, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Et aga kerge terviserikke ja valu tekitamise ettevaatamatusest karistusseadustik ei reguleeri, siis ei ole O.I poolt kuritegu toimepandud ning ta tuleb selles õigeks mõista. 3
lg 1 järgi pole O.I kedagi konkreetselt ähvardanud, mistõttu polnud ka alust karta teo täideviimist. Puuduvad objektiivse teokoosseisu tunnused. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuritegude puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult O.I süüditunnistamist
lg 2 p 3 ja
Maakohtu seisukoht Kohus leiab alljärgneva tõendite ülevaate ja analüüsi pinnalt, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. 23. septembril 2017.a toimunud vägivallaepisoodiga seonduvalt on kannatanu J.O andnud kohtuistungil alljärgnevaid ütluseid (tl 93-96). Sündmuse toimumise ajal oli teo toimepanemise koht Saare maakonnas *** kannatanu ja S.t elukohaks. Süüdistatav O.I tegeles vastavas talus jäneste kasvatamisega. Sündmus leidis aset kella 19 ajal õhtul. J.O oli varasemalt küsinud O.I-lt luba kasutada*** talu garaaži, et sõbra autol Volvo mootor maha võtta. O.I nõustus, kuid kui auto 23.09.2017 saabuma pidi, siis tekkis konflikt, mis kasvas välja süüdistatava poolt kannatanu ründamiseni aiakäruga kannatanu jalgadesse. Vägivallasündmust nägi pealt S.t, kes oli kannatanuga koos. T.t suundus tuppa. Tüli käigus puudutati ka muid teemasid, mh ütles süüdistatav, et J.O ja S.t peaksid talust välja kolima. O.I oli tüli käigus väga vihane, näost punane, ähvardav. Tüli leidis aset jäneste aedikus, milles tuli läbi minna, et elumaja juurde pääseda. O.I soovis, et J.O tuleks tema tee pealt eest ära, et ta tahab aediku väravast läbi saada. J.O püüdis O.I-ga rääkida, mille peale O.I ründas teda vana veneaegse alumiiniumist kaherattalise käruga jalgadesse. Käruga koos ei oleks süüdistatav aiaaugust läbi mahtunud. J. Otsal oleks olnud võimalik ka ründamise eest ära hoida, kuid ta soovis rääkida autot puudutavast süüdistatavaga. Kannatanu tundis valu ründamise tulemusena, marrastused jäid säärele, millised vigastused lasi haiglas sama päeva õhtul ka fikseerida (tervisekaart tl 25). Kannatanu ei liikunud enne tema vastu sooritatud rünnet süüdistatava poole, ei olnud ise ründav. S.t on selgitanud kohtuistungil (tl 87-90), et sündmuse toimumise ajal oli talu O.I ja tema kaasomandis (ütlusi kinnitab Kinnistusraamatu väljatrükk toimikus tl 27-28). Suures pildis tekkisid tülid süüdistatava ja J.O ning S.t vahel, kui viimased kaks hakkasid tühjana seisnud talus sees elama ja seda korda tegema. O.I-le takistusi talu aladel viibimisega seoses ei tehtud. O.I talitas talus jäneseid. S.t ütlused konflikti tekkimise ja vägivallasündmuse osas kattuvad J.Oga, so näidatud päeval koju tulles ja majja sisenedes tekkis J.Ol ja O.I tüli talu garaaži kasutamise üle. O.I ei lubanud autot garaaži panna ja ütles, et garaaž on tema oma. Keegi O.I ei rünnanud, süüdistatav aga rammis J.O aiakäruga vihaga, jõuga. S.t salvestas sündmust telefoniga. T.t-i nägi rammimist pealt toaukse vahel olles. O.I oli varasemalt küll öelnud kannatanule, et viimane tal tee pealt eest ära hoiaks, kuigi käruga koos liikudes ei oleks ta aiaaugust läbi mahtunud. Rammimise tulemusena oli J.O jalg marraskil, kannatanu käis haiglas samal õhtul läbivaatusel. Kriminaalasjas oli kohtusse kutsutud tunnistajana t.t. Kohtuistungil tunnistaja keeldus oma O.I vastu ütluste andmisest KrMS § 72-73 kohaselt (protokoll tl 98). Prokurör taotles kohtueelses menetluses tunnistaja ülekuulamise protokolli vastuvõtmist kohtutoimikusse kooskõlas KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3-ga. Vastavate ütluste tõendina 4
koosseisuliseks tunnuseks on see, et kehalise väärkohtlemise tulemusena peab kannatanul olema valus või tekkima tervisekahjustus. Asjaolu, et J.Ol oli O.I poolse vastu kannatanu jalgu käru lükkamise tulemusena tervisekahjustus (marrastused jalal) ning ta tundis ka valu, kinnitavad kannatanu enda, S.t ja T.t-i ütlused, kui ka tervisekaart (tl 25). Viimasest nähtub, et kannatanu saabus 23.09.2017 kell 20:21 (ehk vähem kui tund aega peale sündmuse toimumist) Kuressaare Haiglasse ise vigastusi fikseerima. Diagnoosiks on sääre pindmised hulgivigastused. Täpsemalt on kannatanu paremal säärel fikseeritud 2 lineaarset marrastust. Põhjust ei ole kahelda S.t, T.t-i ega kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Tõendid näitavad, et süüdistatav ja kannatanu sündmuse toimepanemise ajal ühes paigas viibisid. Kannatanu ja tunnistaja ütluste põhjal oli olemas O.I ka kannatanule kehavigastuste tekitamise motiiv, nimelt ühiselt kasutatava kinnistu kasutamise korrast tulenevad lahkarvamused (kannatanu on selgitanud, et soovis kasutada *** talus asuvat garaaži, millega süüdistatav aga ei nõustunud (ütlused tl 93), sama on kinnitanud S.t (tl 88)). Edasi on nii kannatanu kui ka S.t ja T.t-i, aga ka süüdistatav ise kirjeldanud, kuidas O.I soovis, et J.O tema tee pealt eest ära hoiaks, mille toimumata jätmisel lükkas korduvalt metallist aiakäru vastu kannatanu jalgu. Sellise tegevusega tekitas O.I J.Ole füüsilist valu ja paremale jalale vigastused marrastuste näol (kannatanu ütlused valu tundmise kohta tl 94). Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 29-30), millega on vaadeldud fikseeritud 23.09.2017 tüli audiofailina, nähtub esmalt sündmuse toimepanemise kellaaeg 19:30. Konfliktis on O.I mitmel korral öelnud kannatanule, et mine minema. Kohus järeldab salvestatud dialoogist tervikuna, kuid ka sündmuse juures olnud isikute menetluse käigus antud ütlustest, et J. 5
kirjeldatud kuriteo koosseisu J.O suhtes, so valu või tervisekahjustuse tekitamise (intellektuaalne element). Kaasomandi kaitse tulemusena leppis O.I sellega, et tekitab J.Ole valu või tervisekahjustuse (voluntatiivne element). Kusjuures tagajärje saabumise suhtes ei pidanud J. 6
koosseisuliseks tunnuseks on see, et kehalise väärkohtlemise tulemusena peab kannatanul olema valus või tekkima tervisekahjustus. Asjaolu, et J.Ol oli O.I poolse vastu kannatanu selga kaika taolise esemega löömise tulemusena tervisekahjustus (rindkere tagaseina pindmised vigastused) ning ta tundis ka valu, kinnitavad kannatanu enda ja S.t ütlused ning tervisekaart (tl 26). Viimasest nähtub, et kannatanu saabus 26.09.2017 kell 17:35 Kuressaare Haiglasse ise vigastusi fikseerima. Diagnoosiks on rindkere tagaseina pindmised vigastused. Täpsemalt on kannatanu turjal fikseeritud punane nahk ja valulikkus. Põhjust ei ole kahelda kannatanute ega tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tõendid näitavad, et süüdistatav ja kannatanu sündmuse toimepanemise ajal ühes paigas viibisid. A.Jlei kinnitusel viibis ta *** talu õuel koos O.I-ga ning temast jäi O.I sinna vihasena maha. Vihane oli, sest talu garaažis seisis sinna J.O poolt paigutatud sõiduk. Õhtu sündmuste käiguga edasi minnes omavad tähtsust süüdistatava ütlused, mille kohaselt sai ta nii vihaseks ja otsustas auto tuled ära lõhkuda, et takistada autoga minema sõitmist talu territooriumilt, samuti aga, et toas olijatele oleks teada tema viha (et tuppa oleks kuulda tema tegevus, süüdistatava sellekohased ütlused tl 103). Analüüsitud ütlused välistavad kohtu hinnangul süüdistava poolt väljendatu, et J.O soovis välja tulles temale kallale tulla. O.I on ise kinnitanud kohtuistungil, et ta tahtis: „Et nad kuuleksid“. Ehk sisuliselt süüdistatav provotseeris rünnet ja oli esialgseks agressoriks, millega on tema enda hädakaitse välistatud. Süüdistatav teadis, et kui ta garaažis piisavalt kolinat teeb, tulevad majas viibivad isikud välja vaatama. J.O poolt majast garaaži poole jooksmine ei tähenda seega mitte süüdistatava ründamist, vaid kannatanud väljusid majast, et teha kindlaks, mis konkreetse kolina põhjustas. Et J.O süüdistatava poole jookseks ja olukorraga tutvuma tuleks, selle 8
lg 1 järgi), kui mitte arvestada siinkohal sedagi, et kannatanute osa sündmuses oli välja vaatama tulemise järgselt peamiselt süüdistatava eest põgenemine ning löökki tabas J. Otsa selga ajal, mil isik oli süüdistatavast hirmu tundes selg ees eemaldumas. Olukord oleks olnud näiteks erinev, kui O.I oleks õues teinud vaikselt oma toimetusi ja näinud järsku J.O enda poole jooksmas. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei vehkinud kaikaga, vaid garaaži ukse sulgemiseks kasutatud külmkapikaabitsaga (foto kaabitsast asitõendi vaatlusprotokollis tl 42), on usutavad. Kaabits leiti läbipotsimise käigus sündmusele järgneval päeval süüdistatava kodust (läbiotsimisprotokoll tl 38-40), millest tulenevalt on usutav, et süüdistatav võttis eseme sündmuskohalt kaasa. Süüdistatav on istungil kinnitanud, et kui politsei järgmisel päeval tema juurde koju tuli, andis ta neile vastava kaabitsa (ütlused tl 105, läbiotsimisprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll tl 38-42). T.t-i on öelnud, et kaigast kasutati varasemalt garaaži ukse sulgemiseks, peale sündmust ei ole talus vastavat eset aga enam näinud. Kaikal oli mõlemas otsas metallkaabits (ütlused tl 24). Koos J.Oga tuli majast välja ka S.t, kes hakkas süüdistatava ütluste järgi pildistama. Siis hakkas süüdistatav käes olnud kaabitsaga vehkima ning ütles STšedrkile, et ära lähemale tule. Pilte kuriteosündmusest kohtutoimikus ei ole, kuid küll sündmusest olemas S.T poolt salvestatud audiofail, milles on tuvastatud O.I poolt öeldu, et „Löön maha raisk“. Ähvardusele järgnevad mh ka S.t ütlused, et: „Helista isa politseisse. Helista kähku politseisse“. Prokuröri poolt muudetud süüdistus (dokumentaalsel kujul tl 72) hõlmab endas ka O.I poolt STšedrki kehavigastuse tekitamisega ähvardamist. Kohus märgib
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise puhul, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ei ole ähvarduse veenvuse hindamisel tähtis, kas süüdlasel oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus. Oluline on konkreetse ohu- ja hirmutunde tekitamine. Ähvardamine peab olema kolmandate asjasse puutumatute isikute silmis veenev, mis tähendab, et see peab olema seotud vähemalt konkreetse aja ja kohaga (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-7-07 p 13). Ähvardamine on võimalik toime panna suulise teoga või ka konkludentselt, st teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Ähvardus, mille O.I kannatanule STle tegi, kui arvas, et kannatanu hakkab olukorda pildistama, võimendus reaalseks süüdistatava ärritunud olekuga, samuti käes olnud kaabitsaga vehkimise läbi. Ähvarduse ohtlikkust iseloomustab seegi, et süüdistatav isegi ei tea, kas ta vehkimise tulemusena sai kannatanutele pihta (ütlused tl 104). Et süüdistatav ähvardas konkreetsel ajahetkel S.Tt nähtub süüdistatava enda ütlustest, mille kohaselt kaikaga vehkima hakkas ta, kui arvas, et S.T hakkab sündmust pildistama. Samuti on tuvastatav audiosalvestuse vaatlusprotokolli põhjal süüdistatava sõnad, et tapan maha raisk. Neid asjaolusid arvesse võttes, oli STil piisavalt alust arvata ähvarduse tõsidust – reaalset ohtu enda tervisele. Kohtuistungil on kannatanu märkinud, et ei suutnud uskuda, et süüdistatav tuleb niimoodi vihaga ja ründab kaikaga. Kannatanu oli ehmunud ja tundis hirmu, et kas visatakse või lüüakse kaikaga süüdistatava poolt. T.t-i on ülekuulamisel öelnud, et kui S.t tuppa jõudis, oli just tema kannatanutest hirmunud. Oluline on ka S.t üldine iseloomustus O.I suhtes (tl 87, 90). Kannatanu kirjeldab, et O.I viha oli nii suur kannatanute vastu. Kannatanu ei julgenud tülide tekkimise järgselt enam üksi *** talus viibida või kui viibis, siis vältis seal olles O.I . Kannatanu kardab karjumist ning ei taha näha selliseid pilte O.I-st . 9
Tegemist on lõpuleviidud kuriteoga, mille tagajärjed on avaldunud kannatanu S.tl ähvarduste täidesaatmise eest hirmu tundmises. O.I-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtlust. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et O.I subjektiivse koosseisuna pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Kannatanu S.t tundis süüdistatava poolt loodud ohuolukorda oma tervisele tõesena ning tundis tervise kahjustamise ohu ees tõelist hirmu. O.I teadis, et hirmutab S.t. Hirmutas, kuna arvas, et viimane pildistab teda. Olles vihane, karjudes ähvardusi ning vehkides käes olnud külmikukaabitsaga, tahtis O.I või vähemalt möönis, et tema ähvardava tegevuse läbi tunneks kannatanu oma tervist ohustatuna. O.I teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Sündmuste käiguga ajaliselt edasi liikudes jooksid kannatanud süüdistatava ähvardava käitumise hirmus enda sõnul järgnevalt maja poole. T.t-i tunnistuse järgi said kannatanud väljas olla kõige rohkem paar minutit kui jooksid tuppa tagasi ning S.T palus tal politseisse helistada. Ohutult tuppa jõudis ees jooksnud S.t, J.O sai aga tuppa sisenemisel süüdistatavalt külmkapikaabitsaga löögi vastu turja. Lööki nägi pealt ka kannatanu S.t, kes oli selleks hetkeks end siseneva J.O poole pööranud (S.T ütlused 89). Löögi tagajärjel tekkinud turja punetus on arsti juures järgmisel õhtul ka tervisekaardil fikseeritud. Süüdistatava poolt võimalike tabamuste puhul haavade tekkimise osas tuleb märkida, et kaabits ei olnud süüdistatava enda ütluse põhjal terav mõlemalt poolt (ütlused tl 103). Süüdistatav ei ole öelnud, et ta vehkis just kaabitsa terava otsaga. Ka läbiotsimisprotokolli juures oleva foto põhjal on kaabits terava ja metalse otsaga vaid ühelt poolt (tl 42). Sellise tegevusega tekitas O.I J.Ole füüsilist valu rindkere tagaseina pindmise vigastuse. Kirjeldatud väärkohtlemiste tagajärjel on kohtu hinnangul valuaistingu tekitamine tagajärjele objektiivselt omistatav. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras valu tekitamine tegude tagajärjena hinnatav. Ehk kohtu hinnangul on usutav, et kannatanu tundis valu, kui talle külmapikaabitsaga vastu selga löödi selliselt, et tekkisid ka reaalne vigastus nahale punetuse näol (kusjuures punetus oli alles ka järgmise päeva õhtuks vigastuse fikseerimise hetkel). Seega loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi J.Ole kaabitsaga vastu turja ning löömise intensiivsus oli piisavalt tugev valu tundmiseks ja vigastuse tekkimiseks. 10
kirjeldatud kuriteo koosseisu J.O suhtes, so valu või tervisekahjustuse tekitamise. O.I tahtis näidata välja oma viha J.O poolt garaaži kasutamise eest. Lüües J.O külmikukaabitsaga, tahtis O.I või vähemalt möönis, et tema tegevuse läbi tunneb kannatanu valu ning võib saada tervisekahjustuse. O.I teos ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Seega on kohtu arvates igati kinnitust leidnud O.I pani toime tahtlikult
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Süü suuruse osas leiab kohus, et seda tuleb hinnata keskmisest väiksemaks. Kehaliste väärkohtlemiste osas kannatanule J. Otsale olulisi tervisekahjustusi ei tekitatud, kannatanu kummagi vägivallaintsidendi tulemusena ravi ei vajanud. Silmnähtavad kahjustused tekkisid marrastuste ja punetava naha näol. Ähvardamise puhul ei tajunud kannatanu S.T seda kui tapmisega ähvardamist, ehk kui raskemat ähvardamise vormi, vaid ähvardamist tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid
Karistusregistri andmetel süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Samas välistab kohtu hinnangul rahalise karistuse kohaldamise episoodide rohkus, mida käesoleva kriminaalasja raames arutatakse. Kuna arutlusel oli mitu kuriteoepisoodi, on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle väärtushinnangute ja käitumise korrigeerimine on keerulisem kui juhusliku vägivallaintsidendi puhul, kus süüdlane tunnistab oma süüd ja kahetseb ning uue kuriteo toimepanemise võimalus ei ole suur. Nimetatud põhjendustel ei saa O.I karistada rahalise karistuse kui kergeima karistuse liigiga. Otstarbekas on karistuseks mõista O.I-le vangistus nii
lg 2 p 3 süüdistuses kui ka
Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut ning seda, et süüdlane varem vägivallategusid toime pannud ei ole, on täidetud 11
lg 1 järgi karistuseks 3 kuud vangistust ja
lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1, 3 alusel lugeda mõistetud vangistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks O.I-le 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui O.I ei pane 1aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi. Kohtueelses menetluses on kannatanu J.O esitanud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagi. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitatud varalise kahju põhjustajaks on O.I . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Tsiviilhagi kajastab objektiivselt kannatanule tekitatud varalist kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt tahtlikult toimepandud süütegudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Kannatanu J.O valduses oli sõiduk Volvo selle remontimiseks. Seega oli auto kannatanule üle antud sisuliselt töövõtulepingu sätete kohaselt. VÕS § 640 lg 2 järgi kandis töövõtja (ehk antud juhul J.O) juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Kannatu tsiviilhagi põhjal on selge haginõude kujunemise arvestuskäik, varalise kahju tekkimine on summades arvestatuna välja toodud. Tekitatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava poolt toime pandud vägivallategudega. Tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega, mis tähendab, et tsiviilhagis aluseks olevate faktiliste asjaolude kogum on vahetus puutumuses süüdistuses kirjeldatud teoga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-13-14, p 21). Kannatanu võib esitada tsiviilhagis ka sellise nõude, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse alusfaktidega, kuid mis ei tulene kuriteokooseisuga kaitstava õigushüve kahjustamisest. Olukorras, kus isik tuleb kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasata, on nii tema õiguste tõhusa kaitse kui ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise seisukohalt põhjendatud võimaldada tal esitada kõik kuriteosündmusega seotud tsiviilnõuded ühe ja sama menetluse raames. Süüdistatava poolsed vägivallateod 25.09.2017 said alguse konkreetse varalise kahju tekitamisega, millele järgnes tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine ja valu ning tervisekahjustuse tekitamine. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.