← Eesti

1-22-7641/26

Obsah (10)§ 121§ 120§ 64§ 74§ 68§ 24§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22. veebruar 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-7641 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Rig

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav Kalju Padar, isikukood 36111082774; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib XXX Vanglas; XXX; XXX, XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 28.02.2019. a otsusega nr 119-1717

§ 120

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi

§ 64

lg 1 alusel 2-aastase vangistusega.

§ 74

alusel kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud 1 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust määrati tingimisi täitmisele mitte pöörata 2-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 29.04.2020.a. määrusega pöörati 1 aasta 8 kuud täitmisele. Vabanes karistuse kandmiselt 09.03.2022.a. Kahtlustatava kinnipeetud 02.11.2022 kell 15.25. Tõkendina kohaldatud vahistamist. Anne Vissak Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kalju Padar

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistuse kandmise aja algust kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 02.11.2022.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt 04.11.2022.a. Kalju Padari suhtes kohaldatud lisapiirangud tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

  1. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 543,75 eurot ja pool kaitsjatasust, s.o 598,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Kalju Padarilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - kaitsjatasu 598,80 eurot; sundraha 543,75 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 1142,55 (üks tuhat ükssada nelikümmend kaks eurot ja viiskümmend viis senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99923700006845 ning selgituse “Kalju Padar, otsus nr 1-22-7641, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Kannatanu M. R. (ik. XXX, tel. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Kalju Padari vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 15.03.
  3. a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  4. Kalju Padarit (Padar) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.02.2019.a otsusega nr 1-19-1717 vägivallakuritegude toimepanemise eest milline karistus ei ole kustunud, kasutas uuesti füüsilist vägivalda oma XXX M. R. suhtes, mis seisnes selles, et: 2 - XXX.a kella 17.00 paiku aadressil XXX lõi isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus M. R. oma parema käe rusikaga vähemalt kaks korda paremale poole näopiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi parema silma all ning marrastused otsmiku ja lõualuu piirkonnas; - XXX.a õhtupoolikul kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kellaajal aadressil XXX lõi ühise alkoholitarvitamise käigus M. R. oma parema käe rusikaga vastu kannatanu vasakut näopoolt, mille tagajärjel kannatanu kukkus voodi peale pikali. Seejärel lõi kannatanu enesekaitseks Kalju Padarit jalaga kubemepiirkonda, mispeale Kalju Padar ägestus veelgi ning lõi vähemalt kaks korda oma parema käe rusikaga kannatanule vasakule poole näopiirkonda ning vähemalt kaks korda oma parema jalaga kannatanule vasakule roietesse. Kannatanu ei saanud löökide tagajärjel hingata ning haaras kartuses, et Kalju Padar peksab ta surnuks, pliidi pealt noa, mille lõi Kalju Padarile vasakusse õlavarde. Sellise tegevusega põhjustas Kalju Padar kannatanule füüsilist valu ja vasakul pool eesmisel aksillaarjoonel VIIVIII roide vähese nihkega murrud. Sellega pani Kalju Padar toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et K. Padarile esitatud süüdistus

§ 121lg 2 pde 2, 3 järgi on tõendatud.

Kannatanu M. R. ütluste usaldusväärsuses kahtlust ei ole, sest sisuliselt sai nende usaldusväärsust kontrollitud läbi majaelanike ütluste – kõik majaelanikud on kursis, et Kalju peksab M. ja said aru, et see toimub ka alkoholitarvitamise käigus. Ühtlasi pole teadaolevate andmete ja Riigikohtu praktika pinnalt kahtlust, et K. Padari ja M. R. vahel oli lähisuhe. Prokurör palus K. Padar süüdi tunnistada ja karistada teda 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 02.11.

  1. Ühtlasi palus prokurör mõista K. Padarilt menetluskuluna välja kaitsjatasu ja sundraha ning jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasjas olevad DVD-R ja CR-R plaadid kriminaaltoimiku juurde.
  2. Süüdistatav Kalju Padar avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista end selle järgi süüdi. Viimases sõnas avaldas ta, et jääb enda ütlustele kindlaks. Ta soovis vabandada M. ees, et on talle nii palju kannatusi põhjustanud. Viha ta aga ei pea ja mingit kättemaksu ei tule. Tal on töökoht ootamas ja seega sõltub tema edaspidine käekäik sellest, millise otsuse kohus teeb.
  3. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et tal tekkisid tõendite osas kahtlused, mis tuleks K. Padari kasuks tõlgendada. Kannatanu ütlused on 26.
  4. sündmuse osas äärmiselt ebajärjepidevad ja erinevad. Ta ei süüdista kannatanut tahtlikus valetamises, vaid tulenevalt alkoholi tarvitamisest ei pruugi ta kõiki asju enam päris täpselt mäletada või ei suuda neid ajaliselt õigesti reprodutseerida. Seejuures nähtub erinevatest kohtule esitatud tõenditest kannatanu poolt toimunu osas täiesti erinev kirjeldus. K. Padar eitab, et tema oleks, vähemalt tahtlikult, M. selle roiete murru põhjustanud. Miski ei kinnita, et M. oleks 26.
  5. nö enesekaitseks löönud Kaljut noaga. Vormikaamera pildilt ei nähtu Kaljul vigastusi ja noaga löömisest pole politsei kohal käimisel juttu olnud. Kalju ütluste kohaselt toimus see alles 31.
  6. ja pole ühtegi põhjust, miks ta seda toimumise aega nii nihutama peaks. Ka 03.
  7. episoodi eitab Kalju täielikult ja tema sõnul võis M. hoopis kukkuda naabrinaise poolt peolt tulles. Seega on ka siin kahtlus olemas. Kaitsja palus kõik kahtlused lugeda K. Padari kasuks ja ta inkrimineeritud episoodides õigeks mõista. Kui kohus siiski leiab, et see võimalik ei ole, 3 pidades vähemalt mingis osas süüd tõendatuks, palus kaitsja vähendada prokuröri poolt taotletud karistust. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus hindab esmalt K. Padarile

§ 121lg-te 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistust (I).

Seejärel mõistab süüdistatavatele karistuse (II) ja otsustab menetluskulude hüvitamise (III). Viimaseks võtab kohus seisukoha asitõendite (IV) ja kannatanu teavitamise osas (V). I

  1. Süüdistatava K. Padari sõnul olid nemad M. R, XXX, sõid ja ööbisid koos. XXX. a ta M. ei löönud. Pärast toidupaki koju viimist käis ta M. juures, aga nad ei tülitsenud. Sel päeval kutsus V. K. M. enda poole ja seal nad purjutasid ning M. jäi nii purju, et kui hakkas koju tulema, kukkus M. tema akende all näoli vastu maad. Siis oli M. nägu kriimuline. Samuti ütles M., et siit on väga valus, külje pealt. M. polnud silm päris sinine. Sellel pildil (vt E. M. poolt uurijatele esitatud foto kannatanust tl 39) ongi see marrastus. See on sinine, kuna eks M. kukkus või eks lõi sinna otsa eest või midagi. Teinekord võib ju põrutuse tagajärjel ka punakas-siniseks lüüa. Põrutus tekkis, kuna ta ju ei tea, millise orgi otsa M. seal võis lennata, seal ei ole ju tasane pind. Tema seda ise pealt ei näinud, kuid M. tuli koju ja ise rääkis talle. See oli 03.05., kui M. kella 1 paiku koju tuli. M. ei hakanud sotsiaaltöötajale lihtsalt ütlema, et oli nii purjus, et kukkus. Ta ei oska öelda, miks M. on kõik välja mõelnud.
  2. XXX. a sündmuse osas selgitas süüdistatav, et läks töölt tulles M. poole. M. andis talle 20 eurot, ta tõi M. pudeli viina, paki suitsu ja natukene toitu. Nad hakkasid kahekesi viina jooma. Algul oli kõik normaalne, M. oli kušetil patjade najal pikali ja tema oli tugitoolis. Konflikt tekkis suitsude pärast: M. hakkas suitsu tahtma, kuna suitsetas need kolm kähku ära, mis ta M. andnud oli ja siis hakkas M. räuskama, et tema raha eest. Ta pani M. 2 tükki nina ette tumbale ja 1 pani riiulisse ning läks riiulist võtma, aga M. hakkas siplema ja ta lükkas M. tagasi kušeti peale, kuna M. oleks kohvitassid ümber ajanud. Rohkem mingit rünnakut ei olnud. See oli ainuke kord, kui ta M. tagasi lükkas. Ta ei ole füüsiliselt üldse võimeline jalaga lööma, sest ei saa pärast insulti jalga nii tõsta, et seisab ühel jalal. Ta ei oska öelda, kust M. need roiete murrud sai. M. kaebas pankrease piirkonnas valu, aga luumurrust ei tea ta midagi. M. võis need saada kukkudes, kui pärast edasi jõi. Pärast politsei käimist läks ta (K.Padar) oma korterisse ja sealt väljas ei käinud kuni öösel kella 03.00-ni, kui tõi külma vett ja käis vetsus. 27.
  3. läks ta kella 16 ajal M. juurde ja M. ka just jõudis koju ning rääkis talle, et kiirabi käis ning ta oli Tartus EMO-s käinud. Ütles, et E. oli teda viinud ja ribi oli puru olnud. Tema saigi alles siis ribist teada. M. ei öelnud talle, et tema oleks ribid katki löönud. 26.
  4. M. teda noaga ei löönud, lõi 31.
  5. Nad olid siis ka alkoholi tarvitanud. Sotsiaaltöötaja ei saanud seega 27.
  6. kuulda noaga löömisest. Ta ei oska öelda, miks M. on kõik välja mõelnud. Ta on käega võimeline lööma, tal on käed terved, aga ta ei ole käega M. löönud. 26.
  7. läks M. trepile helistama, eks vihastas tema (Kalju) peale.
  8. Kohtu hinnangul on süüdistatava K. Padari ütlused, välja arvatud osas, mis puudutavad M. R. kehalist väärkohtlemist, ülejäänud tõendikogumiga riimuvad. Selles osas, et tema XXX. a ja XXX. a kannatanu M. R. suhtes füüsilist vägivalda ei rakendanud, ei ole K.Padari ütlused usaldusväärsed, kuna need on lükatud ümber teiste tõenditega, mis kinnitavad kogumis talle M. R. kehalises väärkohtlemises esitatud süüdistust.
  9. Kannatanu M. R. ütluste kohaselt on ta XXX elanud aastaid. K. Padar elab sama maja teises tiivas. K. Padarit tunneb ta pikemat aega. Kalju elab tema juures korteris
  10. Enda 4 korteris on Kalju väga harva. Igapäevaselt söövad nad tema (M.) raha eest, aga Kalju tõi ka vahepeal süüa. Kuna Kalju elas tema juures, siis oli ikkagi XXX. Kainena on Kalju väga tore mees, purjus peaga läheb aga liiale, hakkab sõimama ja kõva häält tegema ning rusikate ja jalgadega peksma. Kaljut on ka varem tema suhtes toime pandud vägivalla eest karistatud. Ta elas ikka Kaljuga koos, kuna tal on tema vastu austus, kuigi mitte siis, kui Kalju purjus on. Kainena Kalju meeldib talle. XXX. a läksid nad jälle Kaljuga omavahel tülli. Kalju lõi talle rusikaga näkku vasakule poole silma alla nuki kohta. Lõi 2 või 3 korda. E. tuli maja juurde ja läbi telefoni filmis seda põske. Ta ei saanud selle pärast politseisse pöörduda, sest Kalju võttis telefoni ära. Ta rääkis mai- ja oktoobrikuu juhtumitest, milles Kaljule süüdistus on, J. G.. Rääkis, et Kalju tuli jälle kallale ja viidi ära. Siis on ta rääkinud V. K. ja K. B.. O. R. tema küll ei rääkinud, seda võis Kalju võib-olla rääkida. Sotsiaalmaja peal oli üldine teave, et Kalju tarvitab tema suhtes vägivalda ja Kaljut on isegi mitu korda hoiatatud. Isegi K. on temaga rääkinud, miks peksad M. koguaeg, M. niigi hoiab sind, saad süüa ja kõike ja soe tuba. Ta tundis Kalju löökidest mõlema episoodi puhul füüsilist valu.
  11. XXX. a osas selgitas M. R. ütlustes, et Kalju tuli töölt ja oli natukene joonud. Tema tegi parajasti süüa. Ta ütles Kaljule, et hakka sööma. Nad võtsid pudel viina ja siis korraga hakkas Kalju teda peksma. Kõige esimene löök oli rusikaga, kui nad istusid Kaljuga rahulikult kušetil ja siis hakkas jalgadega. Tema sai alguses kušetil istuma ja pani Kaljule jalaga kubemepiirkonda, sest ta ei lase end niimoodi peksta. Kalju tõukas teda ja siis lõi Kalju teda jalaga vasakule poole roiete piirkonda. Kalju lõi teda jalaga ribidesse, kui ta istus kušetil juba. Lisaks Kalju kägistas teda ja lõi vasakule poole näopiirkonda põsesarna pihta. Kalju lõi teda näkku 2 või 3 korda, ta kaotas nagu teadvuse, mõistus kadus peast ära, sest Kalju peksis teda vastu pead, kägistas ka veel ning pärast oli jalgadega löömine. Tema kaitses ennast: võttis noa ja pani Kaljule kööginoaga vasakule poole kätte ülesse, sest ta ei talunud enam seda peksmist. Siis lõppes peksmine ära. Muid variante Kalju vägivallale reageerimiseks tal polnud. Politsei käis ka kohapeal ja kõik jutt, mis vormikaamerast vastu vaatab, on õige. Politsei saatis Kalju enda korterisse. 27.
  12. olid tal valud sees ja sotsiaaltöötaja kutsus kiirabi. Ta ei oska öelda, millest võis Kaljul selline vägivallapuhang olla.
  13. Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et kannatanu ütlused on toimunu osas äärmiselt ebajärjepidevad ja erinevad. Ehk siis seadis kaitsja kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul on kaitsja sellised väited ainetud. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ütluste hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh õiguskaitseorganite poole pöördumisele eelnenud sündmuste käiku. Samuti on Riigikohus selgitanud, et tunnistaja ütluste usaldusväärsus sõltub muu hulgas ka tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud.1 Kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.2 Käesoleval juhul ei taotletud 1 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.
  14. a otsus nr 1-20-9406, p 13 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.12.
  15. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 5 kohtuistungil kannatanu ristküsitlemise käigus kordagi kannatanu varasemate ütluste avaldamist, kontrollimaks kannatanu ütluste usaldusväärsust. Ehk siis, kuigi kaitsja pidas vajalikuks kohtuvaidluses kannatanu ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seada, ta seda kohtuistungil, kui oleks olnud võimalik nende usaldusväärsust läbi kannatanu poolt varasemalt antud ütluste avaldamise kontrollida, ei teinud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kannatanu on kohtueelses menetluses andnud käesoleva kriminaalasja esemeks olevate sündmuste kohta üldjoontes samasisulisi ütlusi. Neil asjaoludel puudub kohtu hinnangul võimalus kannatanu ütluste tervikuna või mingis osas tõendikogumist väljajätmiseks. Seda enam, et vaadates teisi olemasolevaid tõendeid, tuleb asuda seisukohale, et kannatanu ütlused riimuvad ka ülejäänud tõendikogumiga.
  16. Lisaks eelnevale märgib kohus seoses kannatanu ütluste usaldusväärsusega, et asjaolu, et erinevates dokumentides, nt sündmuse protokoll-arvestuslehel ja XXX Vallavalitsuse 27.10.
  17. a teavituses (tl 21) kajastatu ei lange täies ulatuses kokku kannatanu poolt ütlustes kirjeldatust, ei ole see alus kannatanu ütluste ebausaldusväärseks hindamiseks. Nimelt on tõendiks, kes kannatanule ja kuidas kehavigastused tekitas, siiski kannatanu ütlused, mitte tema esialgsete selgituste kohaselt kellegi kolmanda poolt mingisse dokumenti kantu. Seda enam, et eelviidatud XXX Vallavalitsuse teavituses kajastatu ei ole K. Padari süüküsimuse lahendamiseks tõendina kasutatav, kuivõrd see teavitus ei mahutu ühegi KrMS §-s 63 nimetatud tõendiliigi alla. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemist ei pea kohus võimalikuks ka seetõttu, et kannatanu ütlused selles, et tema väärkohtlejaks oli mõlemas episoodis K. Padar, on kogu menetluse vältel olnud samad. Seega see, et ta on võimalikku väärkohtlemist detailides kirjeldanud väljaspool ütlusi mõnevõrra erinevalt, ei ole kohtu hinnangul alus, et hinnata kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks.
  18. Kannatanu M. R. kehalist väärkohtlemist XXX. a tõendavad kogumis teiste tõenditega ka asitõendi vaatlusprotokollid (tl 22-23, 26-28), XXX. a sündmuse protokollarvestuskaart (tl 24) ja patrulli teenistusleht (tl 25-pöördel).
  19. 03.11.
  20. asitõendi vaatlusprotokolli (tl 22-23) kohaselt helistas M. R. XXX. a kell 17:40 häirekeskusesse ja ütles „Mul oleks vaja politseid. Aadress XXX. Padar Kalju peksab mind“, misjärel kirjeldab M. R. kõnes korduvalt, kuidas ja kuhu tema XXX Kalju Padar teda täpsemalt lõi.
  21. Patrulli teenistuslehelt ja sündmuse protokoll-arvestuslehelt nähtuv kattub samuti juba käsitlemist leidnud tõenditest nähtuvaga: juhtum registreeriti XXX. a kell 17:42, asukohaks XXX, sündmuse sisuks lähisuhtevägivald ja seotud isikuteks M. R., K. Padar.
  22. 03.11.
  23. a asitõendi vaatlusprotokollis (tl 26-28) vaadeldi XXX. a XXX tööülesandeid täitnud patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestist ja salvestiselt on näha, kuidas politsei sündmuskohale saabudes XXX. a kell 17:58:16 tutvustab eeskojas istuv suitsetav naine end kui M. R. ja kinnitab, et tema kutsus politsei, kuna Padar Kalju tuli talle kättpidi kallale, kirjeldades edasi täpsemalt, kuhu Kalju teda lõi. Salvestise lõpus soovitab politseinik mõlemal osapoolel minna oma koju ja magama, võttes K. Padarilt M. R. korterivõtmed ära, andes need M. R..
  24. Kohtule tõendina esitatud meditsiinidokumendid (tl 30-38) kinnitavad samuti kannatanu M. R. ütlusi ja tõendavad talle tekitatud vigastusi XXX. a sündmuse järel. Nii nähtub, et XXX. a teatati kella 11.42 ajal sündmusest sotsiaaltöötaja E. M. poolt, patsiendiks on M. R. ja diagnoosiks on pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon (tl 30). Seejuures 6 tuvastati Tartu Ülikooli Kliinikumis (tl 33-37) XXX. a M. R. täpsemalt vasakul
  25. ja
  26. roide värsked vähese nihkega murrud eesmisel aksillaarjoonel.
  27. Kannatanu M. R. ütlustega ja teiste tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja E. M. ütlused M. R. kehalise väärkohtlemise kohta XXX. ja XXX. Tunnistaja töötab XXX Vallavalitsuses 4 aastat, 2 neist sotsiaaltöötajana. Ta on M. R. kogu selle aja kokku puutunud. Ta teab ka K. Padarit. M. ja Kaljul on XXX eraldi korterid, aga nad peavad endid XXX. Tema ütleks, et pigem kasutab Kalju M. ära. Tema on Kaljut näinud M. juures, hoovis kõndimas ja alevis. Kaljut ta oma korteris näinud pole, kuna pole seal peale Kalju vanglast vabanemist käinud. XXX. läks ta M. juurde ja M. nägu oli kriimuline, paistes ning kuna ta teab, et aegajalt Kalju peksab M., ta kohe küsis, kust M. sai selle nüüd jälle ja M. ütles, et Kalju läks jälle lolliks, läks talle kallale ja peksis teda rusikatega. M. on ka öelnud, et Kalju hüppab talle jalgadega peale, et rusikate ja jalgadega, aga ta täpselt ei tea, kas Kalju sellel korral jalgu kasutas. Ta ütles M., et kui M. on nõus, teeb ta ise avalduse. M. keeldus sellest. M. lubas oma näost pilti teha, aga ütles, et ta ei tohi seda kasutada. Ta tegi M. foto enda mobiiltelefoniga ja ta edastas selle ka uurijale, kui ta pärast XXX. välja kutsuti. Uurija juures tuli ka juttu, et mais oli selline juhtum. Tal oli see foto alles ja ta saatis selle M. nõusolekul uurijale oma meiliaadressilt XXX. Tema teada M. seoses sellelt pildilt nähtavate vigastustega meditsiiniasutusse ei pöördunud. XXX. helistas ta kell 11 M. ja M. rääkis väga vaevaliselt telefonis, oli selline tunne, nagu kuum kartul oleks suus. Ta küsis M., mis juhtus, kas Kalju peksis jälle ja M. kinnitas seda, öeldes, et ta ei saa rääkida, et tal on valus rääkida. M. ütles ka, et tal on väga halb. Tema (E.M.) kutsus kiirabi. M. ütles talle, et Kalju peksis teda. M. rääkis, et rindkere oli tal väga valus ja ta ei saanudki aru, kas M. on hambad suus või mis tal lõuaga on. Kohapeal nägi ta ka M. vigastusi: nägu oli paistes ja kiirabi vaatas ta keha ka ning ilmselgelt olid peksmise jäljed. Kiirabi soovitas pöörduda EMO-sse ja tema viiski M. sinna. M. liikus ka väga vaevaliselt, hoidis oma keha kinni ja rääkis väga vähe. Ta kuulis ka, kui M. ütles uurijale, et kasutas enesekaitseks nuga, et võttis selle noa.
  28. Tunnistaja E. M. ülekuulamise käigus avaldas prokurör kohtu loal tema kohtueelses menetluses antud ütlustest tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks lõigu „Mina helistasin töö asjades M. XXX. a. Kõne ajal ning M. vaikse hääle järgi oli aru saada, et midagi on juhtunud. M. mainis, et tal on valus rääkida, mina küsisin otse, mis juhtus ja kas Kalju lõi sind jälle, mille peale M. vastas jah. M. ütles, et ühise viinavõtmise käigus Kalju läks jälle lolliks, tuli talle kallale ja peksis teda käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda. Ta samuti ütles, et temal ribid on väga valulikud ja suured sisemised valud kõhus. M. mainis, et peale peksmist sai ta toast välja joosta ja helistada politseisse.“ Tunnistaja E. M. kinnitas seepeale, et sel momendil oli see tal värskelt meeles ja kui ta õhtul M. kiirabist tagasi tõi, läks ta vallamajja ning kirjutas politseile avalduse.
  29. Seda, et tunnistaja E. M. tõepoolest kirjutas politseile avalduse, kinnitab juba eelpool käsitletud XXX Vallavalitsuse XXX. a teavitus (tl 21). Tunnistaja E. M. ütlusi ja kannatanu M. R. ütlusi tema kehalist väärkohtlemise kohta XXX. a kinnitab ka kohtule tunnistaja E. M. ristküsitlemise käigus tõendina esitatud foto, mille tunnistaja edastas uurijale. Antud fotolt (tl 39) nähtub M. R. nägu suures plaanis, milliselt on näha nii juuksepiiril olev sinakas-punakas koht kui ka sinakas-punakas koht M. R. parema silma all ning vähesel määral paremal lõuapiirkonnas.
  30. Lisaks andsid asjas tunnistajatena ütlusi K. B., V. K., J. G. kui ka R. O. ja ka nende ütlused kogumis teiste tõenditega kinnitavad K. Padarile esitatud süüdistust. Ülekuulatud tunnistajad ei näinud küll pealt, kuidas K.Padar süüdistuses märgitud ajal kannatanut lõi, kuid kõik nad kinnitasid, et K.Padar ja M.R. olid XXX ja, et K.Padar on olnud 7 M.R. suhtes perioodiliselt vägivaldne. Tunnistajad kinnitasid, et on kuulnud kannatanult, et ka süüdistuses märgitud ajal oli süüdistatav kannatanu suhtes vägivaldne ning kohal on käinud ka politsei.
  31. Tunnistaja K. B. ütluste kohaselt elas Kalju M. juures, oma korteris ei elanud. Seda, et Kalju M. juures elab, teab kogu majarahvas. M. ja Kalju elavad nagu kass ja koer, kuna hr Padar kasutab füüsilist vägivalda ja mitte üks, vaid mitu korda. M. Kaljut ei rünnanud, vaid vastupidi. Tema ei ole seda pealt näinud. Tema juurde tuli pärast peksa saamist M., kui just poest tulid, ja ütles, et Padar peksis teda ja kägistas. Peale 26.10., kui politsei käis M. väljakutse peale, kuulis ta naabritelt, et politsei oli maja ees ja Padar viidi ära. Ülejäänud sündmuste kohta kuulis ta M., kui M. tuli välja, istus pingile ja rääkis.
  32. Tunnistaja V. K. sõnul tunneb ta M. üle 30 aasta. K. Padariga käisid nad koos koolis. M. elab maja teises otsas ja Kalju elab tema sektsioonis. Kalju ja M. elavad põhiliselt koos M. pool. Kainena saavad nad hästi läbi, kuid kui purjus on, tülitsevad. M. on talle kindlasti paar korda helistanud, et Kalju peksab teda. Viimane kord oligi see oktoobrikuu lõpus, kui M. talle helistas, et sai järjekordselt peksa ja siis M. üles, et Kalju oli jalgadega trampinud ja rusikatega, et nüüd on vist ribid sees, et hingata ei saa ja siis kutsus M. vist endale kiirabi või ta ei tea, kes kutsus. Tema M. reaalselt ei näinud. Tema nägi, kui politsei otsis Kaljut taga. Kalju oli pärast seda, kui politsei oli ta vist M. juures ära toonud, nädalapäevi või nii oma korteris, aga siis läks ikka M. poole tagasi.
  33. Tunnistaja J. G. ütluste kohaselt teab ta M. R., kuid neil ei ole omavahelist suhtlemist. K. Padariga ka ei ole. M. ja Kalju elavad koos M. juures. Kalju tõi M. vett, viis solki välja, tõi puid. Kalju oli nii M. XXX kui ka abiline. M. ise ütles talle nii. M. on talle rääkinud, et Kalju on talle näo pihta ja jalaga kõhtu löönud. Pärast viimast Kalju karistust ei ole M. talle nii tihti kurtnud, et Kalju teda peksab. Viimane kord, kui M. talle rääkis, oli esimene kord löömine näo pihta, sinikas oli ja sotsiaaltöötaja pildistas teda. Teist korda oli vist nädal aega hiljem, oli paistes natukene ja kägistas ja lõi jalaga kõhtu. M. lasi Kaljut oma korterisse XXX pärast. Ta ei ole näinud oma silmadega konflikte M. ja Kalju vahel, kuna ei käinud seal, kui alkoholiga oli tegemist. Ta on tihti kuulnud, et politsei on käinud seoses Kalju ja M. suhetega ning kui läks koera välja viima, nägi politseid. Ta nägi M. seda sinikat, paistes oli natuke ning siis pärast nägi, kui M. tuli kiirabist, et hoidis küljest kinni. See, kui sotsiaaltöötaja tegi foto M., võis olla sügisel, see oli just enne seda, kui Kalju viimati ära viidi.
  34. Tunnistaja R. O. sõnul on nad Kaljuga endised koolivennad, suhted on head. Kalju on tal vahel abis olnud. Ta rääkis Kaljuga viimane kord 26.
  35. toimunust, sest Kaljul oli kunagi mingi analoogne jama. Ta ütles Kaljule põhimõtteliselt, et lõpeta see M. löömine ära. Kalju ütles aga, et pole õieti midagi teinudki. Ta rääkis sellest Kaljuga 26.
  36. Ta ei mäleta, aga vist sai M. teada, mis juhtunud oli, kui tagasi maja juurde tuli. Ta ei tea tegelikult midagi Kalju ja M. omavaheliste suhete kohta öelda, kuid nad elavad sõbralikult koos. Ta ei oska ka Kaljut iseloomustada. See jutt, et M. lõi Kaljut noaga, on talle tuttav, aga talle ei tule ette, millal see oli ja kui kaua aega tagasi. Kalju ja M. ööbisid koos, Kalju elabki M. juures. Kui ta on koos M. ja Kaljuga alkoholi tarvitanud, pole neil otseselt agressiivseid tegevusi olnud, kuid on olnud kärkimisi, hääle tõstmist omavahel. Ta ei oska öelda, mis teemal Kalju ja M. nägelemised on olnud. Ta ei ole M. kehavigastusi, sinikaid näinud ja viimasest korrast ei tea ta midagi sel teemal.
  37. Kohus on seisukohal, et kõik eelpool käsitletud tõendid kinnitavad kogumis, et K. Padar väärkohtles kehaliselt M. R. süüdistuses toodud ajal ja kohas ning viisil. Ühtegi 8 kõrvaldamata kahtlust, mida KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tõlgendada süüdistatava kasuks, kohtu hinnangul asjas ei esine. Seetõttu loeb kohus, tuginedes nii kannatanu ja tunnistajate ütlustele kui ka käsitletud dokumentaalsete tõenditele kogumis, tõendatuks, et K. Padar lõi XXX. a XXX kannatanut vähemalt 2 korda rusikaga paremale poole näopiirkonda, tekitades kannatanule nii valu kui ka hematoomid parema silma alla ning marrastused otsmiku ja lõualuu piirkonda. Lisaks on võimalik tõendikogumi pinnalt lugeda tõendatuks ka see, et XXX. a õhtul väärkohtles K. Padar M. R. uuesti kehaliselt, lüües kannatanut korduvalt vasakule poole näopiirkonda ning lisaks veel ka jalaga roiete piirkonda, tekitades lisaks valule kannatanule ka vasakul pool eesmisel aksillaarjoonel 7.-
  38. roide vähese nihkega murrud. 27.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes korduvalt toime pandud teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mis organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima.3 Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1).

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv).4 Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning nende omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari – ja armastussuhted. Eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet.5

  1. Kohus luges eelnevalt punktis 26 tõendatuks K. Padari poolt kannatanu M. R. kehalise väärkohtlemise, mille käigus ta tekitas kannatanule füüsilist valu. Seejuures tuleb asuda seisukohale, et ka objektiivse kõrvalseisja seisukohalt oleks K. Padari tegevuse tüüpiliseks tagajärjeks valu tundmine. Lisaks sellele tekitas K. Padar M. R. mõlemas episoodis kehavigastusi, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg -s 26 toodud tervisekahjustuse määratlusele. Ühtlasi ei ole kohtu hinnangul võimalik kahtluse alla seada, et ajal, mil K. Padar M. R. kehaliselt väärkohtles, ühendas neid lähisuhe. Nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest tuleb välja, et lisaks sellele, et M. R. kui ka K. Padar pidasid endid elukaaslasteks, teadsid seda ka teised. Lisaks nähtus ütlustest, et K. Padar ja M. R. elasid põhiliselt koos M. R. korteris, sõid ja ööbisid koos. Ehk siis lisaks elukaaslasteks olemisele sidus neid ühiseluline side ühise elamispinna näol. Lisaks, et käesolevas asjas heideti K. Padarile ette kahel erineval ajal kannatanu M. P. kehalist väärkohtlemist, nähtub asja 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.05.
  2. a otsus nr 1-19-5146, p 8 5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.
  3. a otsus nr 1-19-3377, p-d 9-10 6 Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus määruse mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. 4 9 materjalidest, et K. Padarit on varasemalt Tartu Maakohtu 28.02.
  4. a otsusega nr 1-191717 juba karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest (

§ 121lg 2 p-d 2, 3).

Seega täitis K. Padar oma tegevusega

§ 121lg 2 p-de 2, 3 objektiivse koosseisu.

29. Subjektiivsest küljest on kuriteo koosseis mõlema alternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.7 Kohtu hinnangul pani K. Padar süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et mõlema episoodi puhul pidi K. Padar aru saama, et rusikaga ja teise episoodi puhul ka jalaga kannatanu M. R. löömisel tekitab ta kannatanule nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi. Seda enam, et nende järelmite saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

  1. Siinkohal märgib kohus, et ei pea vajalikuks pikemalt peatuda sellel, kas M. R. kasutas K. Padari ründe tõrjumisel XXX. a nuga või mitte. Kohus ei pea seda vajalikuks, kuivõrd K. Padar ei ole võimaliku ründe osas politseile avaldust teinud ja ühtlasi, kuna K. Padar ei avaldanud ristküsitlusel, et lõi XXX. a M. R. korduvalt seetõttu, et M. R. ründas teda noaga, s.t ei viidanud tegutsemisele hädakaitses.
  2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II 32.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 33. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.8 34.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on pandud toime lähi- või sõltuvussuhtes või korduvalt, ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 35. Hinnates K. Padari süü suurust võtab kohus arvesse, et tõendamist leidis K. Padari poolt kahel korral kannatanu M. R. kehaline väärkohtlemine. Esimeses episoodis (03.05.) lõi ta kannatanut rusikaga 2 korda näopiirkonda, põhjustades lisaks valule nii hematoomi kui ka marrastused ning teisel juhul (26.10.) lõi ta kannatanut ühise alkoholi tarvitamise käigus korduvalt rusikaga näopiirkonda ja lisaks ka jalaga roietesse. Teises episoodis põhjustas K. Padar oma tegevusega kannatanule lisaks valule ka roiete vähese nihkega murrud. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, eeltoodud kuriteoasjaoludest, karistust 7 8 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.

  1. a otsus nr 1-17-1629, p 28 10 raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, hindab kohus K. Padari süü keskmiseks.
  2. K. Padari karistusregistri väljavõtte (tl 42-45) kohaselt on teda kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tartu Maakohtu 28.02.
  3. a otsusega nr 1-19-1717 (tl 46-49) mõisteti ta süüdi

§ 120

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi, mõistes talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

alusel kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud karistust määrati mitte täitmisele pöörata 2-aastase katseajaga. Asja materjalidest nähtuvalt tuli aga ka esialgu vabaduses ärakandmiseks määratud 1 aasta ja 8 kuud vangistust K. Padari poolt vangistuses reaalselt ära kanda, kuna K. Padar ei olnud suuteline karistust vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid täites lõpuni kandma (vt tl 50-62). K. Padar asus täitmisele pööratud karistust kandma 09.07.2020 ja vabanes vanglast karistusaja lõppemisel 09.03.

  1. Seejuures on märkimist vääriv seegi, et ka kriminaalasjas nr 1-19-1717 oli kannatanuks M. R.
  2. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist märtsis 2022 ei jätkanud K. Padar aga, nagu käesolevast asjast selgub, seaduskuulekal teel. Vastupidi, ta väärkohtles oma XXX M. R. uuesti juba 03.05., s.o veidi vähem kui 2 kuud pärast küllaltki pika vangistuse kandmiselt vabanemist. Ehk siis tuleb asuda seisukohale, et vangistuse reaalselt kinnipidamisasutuses ärakandmine ei olnud K. Padari suhtes mõjus, suunamaks teda õiguskuulekusele, s.o samast kuriteost hoiduma. Seega ei ole karistuse eesmärke silmas pidades kohtu hinnangul põhjendatud käesolevalt karistada K. Padarit väiksema karistusega, kui talle eelmise kohtuotsusega mõisteti. Seda enam, et ka õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad järjepidevale kuritegude toimepanemisele tõhusat reageerimist.
  3. Arvestades eeltoodut kogumis, mõistab kohus Kalju Padarile

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

Vastavalt

§ 68

lg-s 1 sätestatule arvestab kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, mistõttu on karistuse kandmise algusajaks 02.11.2022, mil K. Padar peeti kahtlustatavana kinni (tl 40-41) ja misjärel ta Tartu Maakohtu 04.11.

  1. a määrusega nr 1-22-6725 (tl 63-69) vahistati. Kuna K.Padaril tuleb kanda vangistus reaalselt ära, siis jätab kohus K. Padari suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata.
  2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 04.11.
  3. a määrusega kohaldati K. Padari suhtes lisapiiranguid (tl 84-86). Arvestades, et kohtulik uurimine on lõppenud ja kannatanu ning tunnistajad on kohtuistungil oma ütlused andnud, tuleb K. Padari suhtes kohaldatud lisapiirangud tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. III
  4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
  5. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda.9 9 Riigikohtu 30.03.2015.a lahend nr 3-1-1-2-15, p 11 11 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik ositi määrata ka siis, kui varem on osa menetluskuludest jäetud riigi kanda. Kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist. Samas juhul, kui kohtule on esitatud taotlus menetluskulude ositi tasumiseks, peab kohus selle taotluse lahendama.10
  6. Käesolevas asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K. Padari määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1197,60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates
  7. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks 725 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2285,10 eurot.
  8. Kohtule esitatud isiku maksustatava tulu kohta esitatud tõendi (tl 72) kohaselt oli K. Padari XXX. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot.
  9. K. Padar ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult ei menetluskulude vähendamist ega nende tasumise ajatamist. Arvestades aga, et XXX K. Padar oli enne kinnipidamist XXX, XXX ja et tal tuleb käesoleva otsusega mõistetav vangistust kanda reaalselt ära kinnipidamiskohas, peab kohus põhjendatuks jätta nii küllaltki suurest kaitsjatasust kui ka sundrahast poole riigi kanda. Samuti, kuigi taotluse puudumise tõttu ei pea kohus põhjendama, miks ei võimalda menetluskulude ositi tasumist, märgib kohus siiski, et arvestades K. Padari poolt reaalset vangistuse kandmist ei pruugi menetluskulude katteks osamaksete tegemine olla võimalik või siis võib olla oluliselt raskendatud.
  10. Eeltoodu alusel jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel poole sundrahast, s.o 543,75 eurot ja poole kaitsjatasust, s.o 598,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohus K. Padarilt välja menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu 598,80 eurot ja sundraha 543,75 eurot. K. Padar kohustub menetluskulud ära tasuma ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. IV
  11. Prokurör taotles kohtuvaidluses jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel CD-R plaadi 26.10.
  12. a häirekeskuse kõnega ja DVD-R plaadi 26.10.
  13. a patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega kriminaaltoimiku juurde.
  14. Nimetatud salvestised on tõepoolest asjas olemas. Samas, tulenevalt Riigikohtu praktikast, on antud salvestised KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osaks ja seega ei eelda nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine kohtult eraldi otsustust. Seda enam, et antud salvestiste näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asjadega, dokumentide või kuriteojäljest valmistatud jäljendite või tõmmistega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muude kriminaalmenetluses ära võetud objektidega. Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud CD-R ja DVD-R plaadid salvestistega tuleb jätta kriminaalasja juurde, kuivõrd need ongi kohtutoimiku osaks. V 10 Riigikohtu 30.03.2017.a lahend nr 3-1-1-7-17, p 8 12
  15. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
  16. Kannatanu avaldas kohtuistungil, et ta soovib telefoni teel teavitust, kui K. Padar peaks vanglast vabanema. Arvestades, et kohus tegi kindlaks, et K. Padarile esitatud süüdistus kannatanu M. R. korduvas ja lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on tõendatud, on kannatanul õigus saada KrMS § 38 lg 5 p-des 1, 2 märgitud teavet. Seega tuleb kannatanu vastav teavitamissoov kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.