← Eesti

1-23-3625/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-3625 (21278001976) Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ta

§ 4181lg 1 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Koitmäe Kahtlustatav V.

H. isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX kodakondsus kehtivaid kriminaalkaristusi pole kahtlustatavana kinni peetud 05.-07.12.2021; tõkend elukohast lahkumise keeld 07.12.2021-07.12.2022, praegu tõkendit pole abiprokurör Toomas RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus V. H. kahtlustuses KarS §

§ 4181lg 1 järgi. 2. Kohustada V. H. Kr

MS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma menetluskulud 300 euro ulatuses 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest, s.o hiljemalt

  1. detsembriks
  2. Ülejäänud 163,20 euro ulatuses jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE571010220229377229 SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või nr EE567700771003819792 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  3. Juhul, kui V. H. ei täida rahalist kohustust tähtaegselt, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 esimese lause alusel prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.
  4. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida V. H. ja hävitada XXX kaliibriga sileraudne kaheraudne tulirelv XXX; XXX mm kaliibriga ümberehitatud tulirelv XXX; 147 eriliigilist padrunit ja 66 padrunisütikut, mis asuvad Lõuna prefektuuris Riia 132, Tartu linn. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa esitada määruskaebust määruse peale, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA 1 Asjaolud
  5. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 07.06.2023 Tartu Maakohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks V. H. suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel (s.o oportuniteedi tõttu). Kokkuvõtlikult märgitakse taotluses järgmist. 1.
  6. V. H. kahtlustatakse KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema, omamata relvaluba, käitles (s.o omas, valdas ja hoidis) oma elukohas XXX ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva 16 kaliibriga kaheraudset sileraudset püssi XXX kohtueelse menetlusega täpselt kindlaks tegemata ajast kuni XXX, mil politseinikud leidsid ja võtsid relva ära. Lisaks leiti ja võeti V. H. valdusest ära 108 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat padrunit, s.o 89 tk XXX kaliibriga ääretulepadrunit, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrun, 1 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga vintpüssipadrun, 2 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrunit, 2 tk XXX mm kaliibriga vintpüssipadrunit ja 9 tk XXX kaliibriga sileraudse püssi padrunit. Seega rikkus V. H. relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2, § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid ning pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. 1.
  7. Lisaks kahtlustatakse V. H. KarS § 4181 lg 1 järgi selles, et tema, omamata relvaluba, käitles (s.o omas, valdas ja hoidis) oma elukohas XXX ühte XXX kaliibriga pneumopüssist XXX ümber ehitatud püssi, mis on mõeldud laskmiseks XXX kaliibriga (XXX ja XXX) ääretulepadrunitega, kohtueelse menetlusega täpselt kindlaks tegemata ajast kuni XXX, mil politseinikud leidsid ja võtsid relva ära. Püssi ümberehitamine seisnes relvaraua asendamises ja kolvikoja esiseina lööknõela paigutamises. Omavalmistatud on ka püssilaad ning püssile on sobitatud kanderihm koos kinnitusaasadega, samuti mitmed mutrid, poldid ja kruvid. Relval puudub tulirelva markeering. Ümberehitatuna kuulub püss tulirelvade hulka ja on laskekõlblik. Seega rikkus V. H. RelvS § 11 lg 2, § 20 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 nõudeid ning pani toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise. 1.
  8. Arvestades, et tegemist on teise astme kuritegudega, V. H. süü pole suur ja menetluse jätmiseks puudub avalik menetlushuvi, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetada. V. H. on mõistnud oma teo tähendust, pole uusi õigusrikkumisi toime pannud, nõustub relvadest ja laskemoonast loobumisega ning soovib hüvitada menetluskulud. Järelikult on võimalik teda mõjutada edaspidi seaduskuulekalt käituma kriminaalkaristust kohaldamata. Kuigi V. H. nõustub kõikide menetluskulude hüvitamisega, tuleb tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt jätta menetluskuludest 163,20 eurot siiski riigi kanda. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb panna V. H. kohustus tasuda ülejäänud menetluskulud 300 eurot 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti konfiskeerida V. H. ja hävitada 16 kaliibriga sileraudne kaheraudne tulirelv XXX, XXX mm kaliibriga ümberehitatud tulirelv XXX, 147 eriliigilist padrunit ja 66 padrunisütikut. Kohtu seisukoht
  9. Kohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel põhjendatud. V. H. kahtlustatakse KarS §

§ 4181lg 1 järgi (s.o teise astme kuritegudes), prokurör taotleb kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist Kr

MS § 202 alusel ja kahtlustatav nõustub samuti kriminaalmenetluse lõpetamisega (tl 44). Seega on KrMS § 202 formaalsed eeldused täidetud. Kohtu arvates on täidetud ka KrMS § 202 kohaldamise sisulised eeldused. 2

  1. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt oli ta XXX (ülekuulamise protokollis on väljakutse kuupäevaks märgitud XXX, mis muu kriminaaltoimiku materjaliga kõrvutades on kohtu hinnangul ilmselge eksimus) teenistuses koos abipolitseinik J. K. ning nad said väljakutse lähisuhtevägivalla kohta aadressile XXX. Sel aadressil viibisid V. H. ja tema XXX M. K.. V. H. vestlemise ajal märkas A. R. köögis pliidi ees karpi, kus oli laskemoon. Ta ütles V. H., et võtab laskemoona kaasa, ning vaatas elamises veel ringi, et ega ta mõnda relva ei märka. Ühel hetkel palus A. R. V. H. minna magamistuppa ja märkas magamistoa ukse kõrval relva. Kuna V. H. hakkas jõuga vastu, kasutasid politseinikud vahetut sundi ja paigaldasid V. H. käerauad. Seejärel selgus, et magamistoa ukse nurgas oli 2 relva, millest üks oli laetud. A. R. leidis köögikapisahtlist veel erinevat laskemoona ning võttis relvad ja laskemoona vallasasjadena hoiule. V. H. tunnistas, et tal pole kehtivat relvaluba, mida kinnitas ka politsei andmebaas (tl 4-5). Tulenevalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.04.
  2. a tulirelva ekspertiisi aktis nr XXX esitatud eksperdiarvamusest kuuluvad mõlemad kõnealused relvad tulirelvade hulka ja on laskekõlbulikud. Üks relvadest on XXX kaliibriga kaheraudne sileraudne püss XXX. Teine, markeerimistähisteta, on XXX mm kaliibriga pneumopüssist XXX ümber ehitatud püss laskmiseks XXX kaliibriga ääretulepadrunitega (XXX ja XXX). Ümberehitamine seisneb relvaraua asendamises ja kolvikoja esiseina lööknõela paigutamises. Omavalmistatud on ka püssilaad ning püssile on sobitatud kanderihm koos kinnitusaasadega, samuti mitmed mutrid, poldid ja kruvid. V. H. äravõetud laskemoona (s.o padrunite) hulgas on 89 tk .XXX kaliibriga ääretulepadrunit, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrun, 1 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga vintpüssipadrun, 2 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrunit, 2 tk XXX mm kaliibriga vintpüssipadrunit ja 9 tk XXX kaliibriga sileraudse püssi padrunit. Kokku on 108 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat padrunit. (tl 1415). PPA 03.04.
  3. a õiendi järgi pole V. H. kunagi relvaluba väljastatud (tl 34). Ning V. H. selgitas 07.12.
  4. a ja 10.04.
  5. a kahtlustatavana ülekuulamistel, et leitud relvad on tema omad. Üks relv on 16-kaliibriline jahipüss ja teine relv on sportpüssist ümber tehtud. V. H. sai jahipüssi 90-ndate lõpus XXX turult ja isetehtud relva sai ta 80-ndate keskpaigas XXX ühe vanamehe käest. Mõlemad relvad on kogu aeg olnud V. H. käes. Padrunid sai V. H. siit-sealt. V. H. soetas relvad enda kaitseks, sest ajad olid teised, tal oli maja ümber kallist tehnikat ja tol ajal polnud naabreid. V. H. on jahipüssi kasutanud 2 korda, et kontrollida, kas see töötab, ja omatehtud püssiga on ta teinud plastikpudelite pihta 4-5 lasku, et veenduda, kas optika relva peal on täpne. Ülejäänud aja on relvad seisnud kapi taga ja kogunud tolmu. V. H. kahetseb väga oma tegu (tl 27 ja 33).
  6. Kokkuvõtlikult nähtub ülal refereeritud tõenditest kogumis, et V. H., ehkki tal vastavat käitlemisluba ei olnud, omas, hoidis ja valdas kohtueelse menetlusega täpselt kindlaks tegemata ajast kuni relvade leidmise ja äravõtmiseni XXX oma elukohas XXX 2 laskekõlbulikku tulirelva, s.o kaheraudset sileraudset XXX kaliibriga püssi XXX ning XXX mm kaliibriga pneumopüssist XXX ümber ehitatud ja ilma markeerimistähisteta püssi, mis on mõeldud laskmiseks XXX kaliibriga (XXX ja XXX) ääretulepadrunitega. Lisaks omas, valdas ja hoidis ta 108 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat padrunit: s.o 89 tk XXX kaliibriga ääretulepadrunit, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga püstolipadrun, 1 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrun, 1 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrun, 1 tk XXX mm kaliibriga vintpüssipadrun, 2 tk XXX kaliibriga vintpüssipadrunit, 2 tk XXX mm kaliibriga vintpüssipadrunit ja 9 tk XXX kaliibriga sileraudse püssi padrunit.
  7. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine muu hulgas nende omamine, valdamine ja hoidmine. Tulenevalt RelvS § 34 lg-st 2 omandab füüsiline isik õiguse relva ja laskemoona õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras käidelda üksnes vastava relvaloa 3 alusel. Ning RelvS § 45 lg 1 järgi võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Kuna V. H. polnud relvaluba, rikkus ta ülaltoodud nõudeid. Samuti rikkus V. H. RelvS § 20 lg 1 p 6 nõuet, sest pneumopüssist ümber ehitatud tulirelv oli valmistaja markeeringuta ja järelikult tsiviilkäibes keelatud. Eelnevast tulenevalt pani V. H. toime KarS §

§ 4181lg 1 objektiivsetele tunnustele vastavad teod. 6. Samuti on täidetud Kar

S §

§ 4181lg 1 subjektiivsed tunnused.

V. H. ütlustest nähtuvalt teadis ta nii relvade kui ka laskemoona olemasolust, sellest, et relvade ja laskemoona käitlemiseks on vaja luba, ning et tal vastavat luba pole. Järelikult V. H. vähemalt möönis, et ta käitleb tulirelvi ja laskemoona ebaseaduslikult. Seega tegutses V. H. otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, pani V. H. toime KarS §

§ 4181lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

  1. Kohtu hinnangul pole V. H. süü suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. V. H. ei ehitanud ise pneumopüssi ümber, vaid üksnes hoidis mõlemat relva enda valduses ja kasutas neid üksikutel kordadel. Kuna V. H. ei kaotanud relvade üle kontrolli, hoidis ta ära relvade sattumise teadmata isikute kätte. V. H. kahetseb toimepandut, tal pole kehtivaid kriminaalkaristusi ja ta pole pannud toime uusi kuritegusid. Samuti kinnitab prokurör, et V. H. on mõistnud oma tegude tähendust. Arvestades ülal toodut, on võimalik V. H. mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma kriminaalkaristust kohaldamata.
  2. V. H. nõustub hüvitama kriminaalmenetluse kulud ning loobuma relvadest ja padrunitest. Praeguses asjas on menetluskuludeks tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot (tl 19) ja määratud kaitsja tasu 43,20 eurot (tl 42). Pidades silmas V. H. isikut ja varalist seisu, nõustub kohus prokuratuuriga, et menetluskuludest tuleb jätta 163,20 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud 300 eurot tuleb välja mõista V. H..
  3. Eelnevast lähtudes lõpetab kohu kriminaalmenetluse V. H. kahtlustuses KarS §

§ 4181lg 1 järgi ning paneb Kr

MS § 202 lg 2 p 1 alusel V. H. kohustuse tasuda menetluskuludest 300 eurot 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse tegemisest. Juhul, kui V. H. ei täida rahalist kohustust tähtaegselt, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 esimese lause alusel prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. 10. Lisaks konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 4 alusel V. H. XXX kaliibriga sileraudse kaheraudse tulirelva XXX; XXX mm kaliibriga ümberehitatud tulirelva XXX; 147 eriliigilist padrunit ja 66 padrunisütikut, mis asuvad Lõuna prefektuuris Riia 132, Tartu linn. Need esemed tuleb hävitada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.