) § 15 lg 1 alusel ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks, koostas PPA 29.06.2023 isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052269514 Eestist lahkumiseks (
Isikule määrati 5 aastane sissesõidukeeld. 2. PPA 30.06.2023 taotluses taotletakse isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni 1 kuuks
lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad
lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ja
Tegemist on välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 mõttes seadusliku aluseta Eestis viibijaga. Isiku kinnipidamist põhjendab PPA taotluses järgmiselt: 1) Kontrollkäigu raames kontrolliti korterit aadressil Bbbbb bb bb-bb, Nõmme linnaosa, Tallinnas. Korteris viibis X üksinda. Isik esitas PPA ametnikele kontrollimiseks oma nutitelefoni ekraanilt Gruusia Vabariigi passi isikuandmete lehe. PPA ametnikud küsisid isikul reisidokumenti, kuid X teavitas, et see on kadunud. 29.06.2023 viisid PPA ametnikud isikuga vestluse tema Eestis viibimise asjaolude kohta. X teatas, et viibib Schengenis ja Eestis Poola elamisloa alusel. X väitis, et saabus Schengeni alale 10.02.
lg 2 p 1 alusel võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita juhul kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA asus seisukohale, et X puhul esineb põgenemisoht, isik ei ole usaldusväärne, eirab kaasaaitamiskohustust. Tema puhul on alust arvata, et ta üritab kõrvale hoiduda vabatahtlikust ettekirjutuse täitmisest ja jätkata oma ebaseadusliku viibimist Schengenis. X on teadlikult sisenenud Eesti Vabariiki ilma seadusliku aluseta. 4) Illegaalimenetluse raames oli tuvastatud, et oma käitumisega näitas isik üles lugupidamatust Eestis kehtivate seaduste suhtes. PPA oli kindlaks teinud, et isikul puuduvad igasugused majanduslikud, perekondlikud või sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni liikmesriikidega. X selgitas, et saabus Eestisse üksinda Poolast, Eestisse saabumise eesmärki ei suutnud veenvalt selgitada, esialgu oli eesmärgiks vanalinnaga tutvumine, seejärel isik ütles, et plaanis ka tööd leida. Schengenisse ja Eestisse saabumise kohta olid isiku ütlused segased ja vastuolulised. Selgus, et isik andis ka valeütlusi oma Poolas viibimise ja töötamise kohta. X telefoni kontaktides on Y (Z) sünd.bb.bb.bbbb telefoninumber ja X juhiluba leiti korteris, kus Y (Z) elas. PPA selgitas isikule, et Y (Z) sisenes Schengenisse sissesõidukeelu kehtivuse ajal muudetud nimele väljastatud passiga; oli kriminaalpolitsei poolt kinni peetud, kuid põgenes. X vestluse käigus kinnitas, et on isikuga tuttav, kuid kirjalikult fikseeritud küsitlusel 29.06.2023 väitis, et isikut ei tunne ja puutus kokku vaid korra peol. X vahetab elukohti, tal puudub püsiv elukoht Eestis, puuduvad ka rahalised vahendid, et korraldada oma lahkumist Eestist. X telefonis oli foto tema nimega lennupiletist Poola, kuid piletitele märgitud passi number erines X telefoni fotol olevast passi numbrist. PPA tegi päringu Gruusia saatkonda, kuna esineb 2 vajadus isikusamasuse kinnitamiseks ja selgitused Xle väljastatud passide kohta. Vastus ei ole veel laekunud. 5) PPA on seisukohal, et X ei ole usaldusväärne isik, ta juba rikkus Eesti õigust ebaseadusliku viibimise näol, seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides oma väljasaatmise menetlusele kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida. 6) Põgenemisoht on põhjendatud
⁸ p 6 kohaselt, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X viibis Poolas ebaseaduslikult, saabus Eestisse omamata seadusliku alust viibida Schengenis ja plaanis töötada Eestis ebaseaduslikult. Tal puuduvad võimalused Eestis viibimise seadustamiseks, isikul tulenevalt VMS § 911 lg-st 1 ei ole võimalik saada Eestis viisat, ega tulenevalt VMS § 216 lg 1 p-st 1 elamisluba taotleda. Seega PPA on seisukohal, et X soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmise tagamiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, mida on oma varasema käitumisega kinnitanud. 7) X suhtes ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega seda tekitanud. Isik viibis Schengenis ebaseaduslikult, saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning plaanis ebaseaduslikult Eestis töötada, tema ütlused Schengenis viibimise ja Eestisse saabumise kohta on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed, millega X jättis välismaalase kaasaaitamiskohustust VMS § 18 ja 19 tähenduses täitmata. PPA on seisukohalt X vabaduses viibides hakkab väljasaatmisest kõrvale hoidma, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (
X on varemgi Schengenis viibinud, seega viisavaba päevade arvutamine ei ole isikule võõras, tal oli võimalus lahkuda Schengenist õigeaegselt, kuid selle asemel ta valis seadusliku aluseta viibimist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta. 8) Vastavalt
lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Gruusia Vabariiki. Reisidokumendi puudumise tõttu ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. Lennud Gruusiasse toimuvad kolmapäeviti, seega kui Gruusia saatkond väljastab 3-4.07.2023 Xle tagasipöördumistunnistuse, on lähim võimalus isikut tagasi saata on 05.07.
Ei ole vaidlust, et isikul puudub Eestis viibimisalus ning talle on tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus (
lg 1 p-st 1 ja 2 ning 11; § 15 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et viibimisaluseta välismaalase võib tõhusa väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, mh kui esineb tema põgenemise oht ja isik ei täida kaasaaitamiskohustust ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Samuti peab kinnipidamine olema proportsionaalne ja arvestama üksikjuhtumi oluliste asjaoludega (
Kohus peab usutavaks, et puudutatud isiku pass ei ole tegelikult kadunud ning ta saab selle toimetada PPA-le, mistõttu langeb ära vajadus taotleda tagasipöördumistunnistust Gruusia saatkonnast. Seega praegusel juhul ei pea kohus põhjendatuks kohaldada
Muud taotluses toodud alused kohalduvad. Kohus nõustub PPA-ga, et X (puudutatud isik) suhtes esineb
-is sätestatud põgenemisohu alus.
p-st 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ehkki kohtuistungil väljendas puudutatud isik, et soovib naasta ise Gruusiasse, siis ei ole see kohtule veenev, arvestades kui pikalt isik viibis Schengeni alas ilma õigusliku aluseta ning tema eelnevat käitumist ja koostöö puudumist PPA-ga. Kohtul pole veendumust, et isik vabadusse pääsedes tegelikult Schengeni alast lahkub, arvestades, et ta soovis siin tööle asuda ning pidi olema teadlik, et tal puudub seaduslik alus siin viibida. Pigem soovib puudutatud isik vältida kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohtu hinnang, et puudutatud isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma põhineb kohtu hinnangul järgmistel asjaoludel: − puudutatud isik esitas esialgselt ebaõigeid andmeid enda Schengeni alale saabumise aja kohta (väitis, et saabus 10.02.2023 aga tegeliku saabumise aeg on 11.12.2022) ning põhjuse kohta (väitis esialgu, et tuli vanalinnaga tutvuma, kuid seejärel, et tuli tööd otsima, seejuures oleks isik töötanud illegaalselt; illegaali ankeedis on märgitud, et ei tea, miks saabus (dtl 5); kohtuistungil jäi lõplikuks vastuseks soov tööd leida. − puudutatud isik valetas PPA-le, et tal on Poolas kehtiv elamis- ja tööluba; kohtuistungil öeldut, et ta seda ei teadnud, ei pea kohus eluliselt usutavaks. − puudutatud isik pole lahkunud Schengeni alalt pärast viisavaba viibimisaja lõppemist, kuigi peab varasema kogemuse tõttu olema teadlik, kuidas seda aega arvestatakse ning on ületanud seda 111 päeva. − puudutatud isik esitas ebaõigeid andmeid, et saabus Eestisse üksi, kuigi tema juhiluba leiti korterist, kus elas teine Gruusia kodanik (Y), kelle telefoninumber oli tema telefonis. 4 − puudutatud isik vahetas elukohti Eestis ja ta väitis PPA-le, et tal puuduvad rahalised vahendid, et korraldada enda lahkumine Eestist; kohtuistungil väitis isik, et tal on reisi korraldamiseks raha olemas, mida kohtul istungil kontrollida võimalik polnud, kuid raha olemasolul tuleks asuda seisukohale, et isik valetas selle asjaolu kohta PPA-le. − puudutatud isiku telefonis oleval tema nimega lennupiletil on erinev passi number kui tema telefonis oleval passil. − kohtuistungil väitis puudutatud isik, et tegelikult pole tema pass kadunud, mida kohus peab usutavaks, kuid sellisel juhul oli tegemist jällegi valetamisega PPA-le, mis annab kokkuvõttes alust pidada isikut üldiselt ebausaldusväärseks ja mitte uskuda tema soovi tegelikult Schengeni alast lahkuda, kui kohus peaks ta vabastama. Kohus nõustub seega kokkuvõtvalt PPA hinnanguga, et isikut pole alust pidada usaldusväärseks, mis võimaldaks jätta tema suhtes kinnipidamise kohaldamata. PPA on esitanud kohtule Poola tehtud päringu vastuse (dtl 25-26), millest nähtub, et isikul pole Poolas kehtivat elamis- ega tööluba, samuti andmed piiriületuse kohta (dtl 24) ning lennupileti 11.12.2022 Wizzair lennule (dtl 22). Isik on 29.06.2023 küsitlusel (dtl 10-14) muutnud ütlusi saabumise aja kohta pärast tema telefonist leitud piletile viitamist. Isiku ütlused PPA-le enda reisidokumendi kadumisest olid ebamäärased ja põiklevad ja nagu kohtuistungil selgus väidab ta nüüd, et tema pass on alles. Isiku vastuolulised selgitused, nende muutmine vastuoludele osundamise järgselt ja valetamine PPA-le on käsitletav ka kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisena
8. Isikul puuduvad lisaks eelnevale ka Eestiga majanduslikud ja/või perekondlikud sidemed. Kohus peab usutavaks, et puudutatud isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning otsida ebaseadusliku töötamise võimalusi pigem Eestist väljaspool, kuid Schengeni viisaruumis, kust tal on kohustus lahkuda. Ehk teisisõnu, ei lahku oma kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku põgenemisoht on reaalne, mistõttu aitab lahkumiskohustust tagada üksnes isiku lühiajaline kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ning
9. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. Kinnipidamine on eeltoodud asjaolusid arvestades proportsionaalne. 10.
lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohus rahuldab taotluse vastavalt PPA poolt kohtuistungil täpsustatud ajaraamile. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.