← Eesti

3-20-792/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 25. mai

) § 187 lg 4 ls 2 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. Tartu Ringkonnakohus andis esmalt

  1. jaanuari
  2. a määrusega kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas tähtaegselt puuduse, mis puudutas riigilõivu tasumist, kuid kaebaja ei ole siiani esitanud apellatsioonkaebust, mis oleks korrektselt põhjendatud, vaatamata sellele, et ringkonnakohus andis
  3. veebruari
  4. a määrusega kaebajale uue tähtaja nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks.
  5. jaanuari
  6. a apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruse põhjendavas osas (p 10) selgitas ringkonnakohus kaebajale, et kui kaebaja ei tähtpäevaks apellatsioonkaebuse põhjendusi
  7. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudust, s.t ei ole täiendanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei nõustu halduskohtu
  8. oktoobri
  9. a otsusega. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja täiendavat pikendamist.
  10. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus

§ 187

lg 4 alusel kaebajale tagastada.

§ 187lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. 11.

§ 104

lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121

lg 2 alusel.

§ 104

lg 8 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse

§ 187

lg 4 ls 2 alusel, st kaebaja jättis apellatsioonkaebuse esitamisel puudused kõrvaldamata, saab ringkonnakohus tagastada ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot.

§ 104

lg 8 alusel 2 tuleb kaebajal esitada ringkonnakohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks koos isiku nime ja konto numbriga, kuhu tasutud riigilõiv üle kanda.

  1. Kaebaja taotles ringkonnakohtult endale riigi õigusabi korras ka esindaja määramist, kes aitaks tal koostada põhjendustega apellatsioonkaebuse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sõltumata taotleja majanduslikust seisust saab riigi õigusabi andmisest keelduda põhjusel, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Vastav keeldumise alus on toodud RÕS § 7 lg 1 p-s
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal ei ole tarvis riigi õigusabi korras esindajat, sest ta on võimeline ka ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on korduvalt osalenud erinevates halduskohtumenetlustes ning esitanud kohtule arusaadavaid ja põhjendatud avaldusi. Käesolevas haldusasjas on kaebaja näiteks ise taotlenud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist, et ta saaks ise põhjendustega apellatsioonkaebuse esitada. See näitab, et kaebaja oli valmis ise kohtumenetluses hakkama saama. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.