Obsah (5)

§ 121§ 207§ 72§ 73§ 32

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Papp

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

Halduskohus märkis, et jättis 13.12.

1. a määrusega kaebuse käiguta ja pikendas Õigusbüroo S&K Legal OÜ esindaja taotlusel vastavat tähtaega kuni 30.01.
2. Kohtu antud tähtajaks, s.o 30.01.2023, kaebaja esindaja puudusi ei kõrvaldanud. Küll aga esitas esindaja 01.02.2023 uue tähtaja pikendamise avalduse. Kaebaja esindaja sai halduskohtu 02.02.
3. a määruse kätte 27.02.
4. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. Kaebaja esitas oma esindaja kaudu 14.03.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.02.
6. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt oli kaebaja volitatud esindaja J. Drobot haiguslehel kuni 03.03.2023 ja ta ei ole saanud tähtaja pikendamise määrust/teadet, s.o kaebaja esindaja ei teadnud, et kohus pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 30.01.
7. Tänaseni ei ole infot ning toimikus ei ole kuskilt nähtav, et tähtaega pikendati kuni 30.01.2023 (screenshot e-toimikust haldusasjas nr 3-22-2208). Samuti ei ole halduskohus tänaseni kaebaja esindajale J. Drobotile teinud nähtavaks haldusasja dokumente ja esindaja ei näe ka kohtule esitatud kaebust koos lisadega. Kuna kaebajale ega tema esindajale ei ole kätte toimetatud dokumenti, millest nähtus tähtaja pikendamise kuupäev puuduste kõrvaldamiseks, siis on 02.02.
8. a määrus alusetu, põhjendamata ja kaebaja õigusi rikkuv ning tuleb tühistada ja asjas menetlus taastada, määrates puuduste kõrvaldamiseks uue tähtaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.02.2023. a määruse peale

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu 02.02.
2. a määrus kaebuse tagastamise kohta

§ 121

lg 1 p 2 alusel tuleb tühistada ja asi saata samale kohtule menetluse jätkamiseks.

1. Asja materjalidest nähtuvalt edastas halduskohus pärast teate saamist kaebaja senise esindaja esindusõiguse lõppemise kohta halduskohtu 13.12.
2. a kaebuse käiguta jätmise määruse 23.12.2022 uuesti Õigusbüroo S&K Legal OÜ e-meilile. Samal päeval esitas õigusbüroo jurist J. Drobot halduskohtule taotluse juurdepääsu saamiseks e-toimikule ja volikirja selle kohta, et tema esindab edaspidi kõnealuses asjas kaebajat. 09.01.2023 esitas kaebaja esindaja J. Drobot 2 halduskohtule taotluse pikendada dokumentide esitamise tähtaega põhjusel, et ta viibib haiguslehel ja palus halduskohtul talle nähtavaks teha kõik dokumendid, s.h kaebuse. KIS-ist nähtub (saadetiste alt), et 10.01.2023 saatis halduskohus vastuseks 09.01.
3. a taotlusele e-kirja aadressil jurist@sklegal.ee, milles on märgitud, et kohus pikendab vastamise tähtaega kuni 30.01.
4. Kättetoimetamisportaalist nähtuva dokumendi logi järgi sai J. Drobot halduskohtu 10.01.2023 e-kirja kätte 01.02.2023 kell 22:48:
5. 01.02.2023 kell 22.58 allkirjastas J. Drobot avalduse halduskohtule, milles taotles uuesti dokumentide esitamise tähtaja pikendamist põhjusel, et ta viibib jätkuvalt haiguslehel. Seega ei ole usutav määruskaebuses toodud väide, et kaebaja volitatud esindaja ei olnud üldse teadlik sellest, et kohus pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 30.01.
6. 10.

§ 72

lg 2 kohaselt kaebuse ja edasikaebuse ning nende täiendused, samuti kohtulahendid, millest tulenevalt hakkab kulgema tähtaeg, muud menetlusdokumendid, millega määratakse tähtaeg, ja kutsed toimetatakse menetlusosalistele kätte, välja arvatud juhul, kui need on teatavaks tehtud kohtuistungil.

§ 72lg 4 kohaselt kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 306-315, 317 ja 319-327.

§ 73

kohaselt menetlusdokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele ja elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse TsMS §-s 311¹ ning TsMS-i ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2² lõikes 1 sätestatut. TsMS § 311¹ lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Nagu juba eelnevalt märgitud, näitab infosüsteem, et kaebaja volitatud esindaja J. Drobot sai halduskohtu teate, et vastamise tähtaega on pikendatud kuni 30.01.2023, kätte 01.02.2023, ehk hiljem, kui oli kätte jõudnud kohtu poolt määratud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja lõpukuupäev 30.01.

1. Kuna TsMS § 311¹ lg 3 kohaselt sai halduskohtu 10.01.
2. a e-kirja kaebaja volitatud esindajale kätte toimetatuks lugeda siiski alles 01.02.2023, ehk hiljem, kui 30.01.2023, siis ei olnud halduskohtul alust kaebust tagastada põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud hiljemalt 30.01.2023 kaebuses esinenud puudusi, s.o ei esitanud nõutud dokumente. Asja materjalidest nähtuvalt saadeti kogu info ja halduskohtu määrus ning teated kaebaja volitatud esindajale, kes aga ei olnud 30.01.
3. a seisuga teadlik sellest, et tema 09.01.
4. a taotluse alusel oli dokumentide esitamise tähtaega pikendatud kuni 30.01.
5. Sel põhjusel ei saanud kaebaja oma esindaja kaudu ka kaebuses esinenud puudusi nimetatud kuupäevaks kõrvaldada, kuna volitatud esindaja ei olnud vastavast kohustusest enne 01.02.2023 teadlik. Kui kohus leiab, et isiku esindaja ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, sealhulgas puuduliku eesti keele oskuse tõttu, või kui ta on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, siis on kohtul

§ 32

lg 4 järgi näiteks võimalik kõrvaldada esindaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kuid käesoleval juhul puudus halduskohtul alus kaebuse tagastamiseks

§ 121lg 1 p 2 järgi.

1. Eeltoodud põhjusel rahuldab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse, tühistab halduskohtu 02.02.
2. a määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi samale kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 3