1-13-3408/75

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-13-3408 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali Tarasovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VITALI TARASOVSKI, isikukood 37812310265, xxxx kodanik, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.08.2008 ja lõpp 25.08.2028 RESOLUTSIOON Jätta VITALI TARASOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.04.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Tarasovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3408 tunnistati Vitali Tarasovski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 22.01.2010 kohtuotsusega mõistetud raskema karistuse – 20 aastase vangistusega ning karistusaja alguseks loeti 25.08.
2. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kokku 6 korral, millest kehtivaid karistusi on kaks. Vanglas viibib ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud avaliku varguse, millega kaasnes vägivald ja salajase varguse ning röövimise eest, kinnipeetava poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamise, omandamise, valdamise või 2 arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest, tulirelva ebaseadusliku käitlemise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Lisaks on isikut karistatud tapmise eest. Viimane süüdimõistmine on võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Valdavalt on kõik kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, planeeritult ning mitmed grupis. Pooled kuritegudest on toime pandud vägivalda kasutades. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel abitöölisena, koristajana, juuksurina ja keraamikuna. Ta läbis riigikeele A2-taseme kursuse 01.06.2021-14.05.2022 ning alates 29.08.2022 osaleb riigikeele B1-taseme kursusel.
3. aastal omandas kinnipeetav Viru Vanglas põhihariduse. Ajavahemikul 22.10.-19.12.2018 läbis ta keraamika kursuse (20 tundi).
4. aastal osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Viha juhtimine.
5. aastal läbis ta sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening.
6. aastal läbis ta joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.
7. aastal osales isik sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening temaatilistel vestlustel psühholoogiga. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 14 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust ema A.M. juures, 3-toalises korteris aadressil Xxxx. Aegajalt elas ka endise elukaaslase ja abikaasa A.T. (enne abiellumist nimi A.K.) juures aadressil Xxxx. Kinnipeetav lahutas A.T.st xxxx. Rahvastikuregistri järgi (xxxx seisuga) omab isik sissekirjutust aadressil Xxxx. Käesolevalt soovib kinnipeetav ennetähtaegselt vabanedes samuti elama asuda aadressile Xxxx. Tegemist on heas seisukorras oleva 3-toalise korteriga, mis kuulub isiku emale A.M.le. Hetkel elavad antud korteris nii kinnipeetava ema kui ka viimase elukaaslane V.M., kes mõlemad on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel omandas isik Viru Vanglas
8. aastal xxxx (xxxx). Isik saab aru hariduse vajalikkusest, soovib omandada xxxx ja xxxx kutset. Töötamise registris puuduvad kanded Vitali Tarasovski kohta. Enda sõnul töötas isik enne vangistust ametlikult Xxxx-s (firma tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamisega) ca 2-3 kuud ning omab treiali oskusi. Alates 08.10.2015 töötab isik vanglas majandustöödel abitöölisena. Kinnipeetav on Viru Vanglas töötanud nii koristajana, juuksurina kui ka keraamika valmistajana. Võimaliku vabanemise korral soovib Vitali Tarasovski tööle asuda ettevõttes xxxx. E-krediidiinfo andmetel tegeleb ettevõte muude transpordivahendite remondi ja hooldusega. Telefonivestlusel kriminaalhooldajaga kinnitas ettevõtte juhatuse liige D.K., et nende ettevõte on valmis Vitali Tarasovski vabanemise korral tööle võtma. Kinnipeetav asuks tööle autoremonditöölisena. Esialgu makstakse miinimumpalka ning enda tõestamisel on võimalik saada kõrgemat palka. K-Raha andmetel 14.03.2023 seisuga puuduvad Vitali Tarasovskil tasumata rahalised nõuded ning vabanemisfondis on hoiustatud 2049,30 eurot. Vangistuses toetavad Vitali Tarasovskit rahaliselt tuttavad. Kõik kuriteod, välja arvatud üks, on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades eelnevat ning seda, et varasemate töötamiste kohta usaldusväärsed andmed puuduvad, võib väita, et isik on elatunud peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust. Vitali Tarasovski senine elustiil, käitumine ja hoiakud ei luba arvata nagu ta töötaks edaspidiselt vaid legaalselt ning miinimumpalga eest. Suhted venna E.B. (kuni xxxx nimi E.P.) ja ema A.M.ga on head. 03.01.2019 toimus viimati pikaajaline kokkusaamine vennaga. Enne esimest vangistust oli isik vabaabielus Z.S., kellega suhted taastusid ka vangistuse ajal (26.09.2015 toimus viimati pikaajaline kokkusaamine), kuid katkesid ning 30.07.2019 abiellus isik vangistuses A.T.ga (endine nimi A.K.) ning 3 lahutas 23.11.
9. A.T. on kriminaalkorras karistatud isik. Peale lahutamist soovis kinnipeetav pikaajalist kokkusaamist endise abikaasaga, kuid seda ei võimaldatud. Vitali Tarasovski tutvusringkond on valdavalt kriminaalse taustaga ning ka vangistuses viibides peab ta kirjavahetust mitmete kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuigi ta suudab oma otsustes olla suhteliselt iseseisev, on ta teistest isikutest teataval määral mõjutatav – mitmed kuriteod on toime pandud grupis. Kinnipeetav on riskiva, hoolimatu ja teisi ärakasutava elustiiliga, mida näitavad nii toimepandud teod kui isiku käitumine vangistuses – oma tegude tagajärgedest ei hooli, vangistuses on süstemaatiline õigusrikkuja (distsiplinaarkaristused). Vitali Tarasovski tarvitas enda sõnul enne vangistust alkoholi paar korda aastas.
10. aastal läbis ta Viru Vanglas joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus osalemine oli aktiivne ja kodutööde täitmine korrektne. Siiski ei saa riski ja ohtlikkust alkoholi kuritarvitamise osas lugeda olematuks, kuna läbitud sotsiaalprogrammi tegelikku mõju on vangistuses viibides raske, kui mitte võimatu hinnata. Kinnipeetav on enda sõnul mõned korrad suitsetanud kanepit. Vangla andmetel on tegu juhutarvitajaga ning narkootikumide tarvitamise ja kuritegude vaheline seos puudub. Isik põeb kroonilist haigust, mistõttu saab ravi. Kinnipeetav suhtleb vabalt, samas omab manipuleerimisoskuseid, osates olla äärmiselt veenev endale meelepärase saavutamiseks. Kuritegelikku karjääri iseloomustab vägivaldsus, mis on avaldunud ka käitumises vangistuses kaaskinnipeetava suhtes:
11. aastal esitati kahtlustus kaaskinnipeetavale tervisekahjustuse tekitamises ning kuigi KarS § 121 lg 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus lõpetati prokuratuuri poolt KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, siis löömise faktilised asjaolud on kriminaalmenetluses kinnitust leidnud. Probleemide lahendamise oskus on pigem kesine – otsib kiireid tulemusi protsessi täielikult läbi mõtlemata. Samas planeerimisoskus olemas, mida väljendab näiteks
12. aasta süüdimõistmine, kus kuritegu oli detailideni planeeritud ja ette valmistatud – relva ja kaasosalise leidmine, kokkulepped Leedu kuritegelike isikutega, ohvri ja kuriteopaiga valik, koostöö koordineerimine. Teiste inimeste seisukohtade mõistmisele eelneb enda heaolu eest seismine. Omab eesmärke, kuid väga üldiseid – vabaneda võimalikult kiiresti, asuda tööle ning luua perekond. Kuigi Vitali Tarasovski on enda sõnul valmis vabaduses seaduskuulekalt hakkama saama, siis arvestades kuritegelikku minevikku, on äärmiselt kaheldav, kas ta suudab oma eesmärkideni jõuda – kas ta suudab ette näha ning astuda reaalseid samme eesmärkide saavutamiseks, arvestades ka võimalike tagasilöökidega. Vitali Tarasovski on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ning Sotsiaalsete oskuste treening.
13. aastal on toimunud vestlused psühholoogiga agressiivsuse teemal. Kinnipeetava kriminaalne karjäär algas alaealisena, grupis toime pandud vägivaldse teoga. Tema väärtushinnangud põhinevad kriminaalse maailma arusaamadel. Kinnipeetav on tihedalt seotud kriminaalse taustaga isikutega ning omandanud selles maailmas kindla positsiooni, mis lubab tunda end enesekindlana ja vältida küsimusi kuritegelikest väärtustest loobumise kohta. Otseselt vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud, kuid sallivusest kaugemale ei küüni. Kuriteod toime pandud ratsionaalsetel (etteplaneeritud tegevused), mitte emotsionaalsetel kaalutlustel. Õigustab (salgab) oma tegusid, mistõttu ei näe enda osa nendes ning puudub motivatsioon ennast muuta. On vangistuses saanud korduvalt kahtlustusi kaaskinnipeetavatele tervisekahjustuse tekitamises. Isik on varasemalt katseajal olles pannud toime varavastase kuriteo. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 4 Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vitali Tarasovski tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 25.08.2028 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 12 kuud. Vitali Tarasovski kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on lõpetanud merekooli, kus omandas nooremmadruse eriala. Aga ilmselt ta sealt xxxxx ei saanud, kui ta nüüd vanglas sai xxxx. Seega õige on ikkagi, et tal on xxxx. Käesoleval ajal tal ei ole abikaasat ega elukaaslast. Tal on head suhted endise abikaasaga ja toimunud abielulahutus on fiktiivne. Abielu nad pidid lahutama, kuna abikaasa perekond soovis nii. Ja seetõttu ei võimaldata talle pikaajalisi kokkusaamisi. Ta isegi vaidlustas selle otsuse, sest inimestele, kes on lihtsalt kooselus lubatakse pikaajalisi kokkusaamisi, temale aga mitte. Tal lapsi ei ole veel. Ta läheks tööle autoremonditöökotta ja hakkaks tööle lukksepana. Talle meeldib tegeleda autodega, kuid ta ei ole saanud vastavat koolitust, on vaid isiklik kogemus. Ta tahab selgitada kirjavahetuse kohta, et tema ise ei kirjuta mitte kellelegi, lihtsalt isikutelt, kes viibivad vangistuses, saabuvad talle kirjad. Telefonitsi suhtlemise osas tahab ta öelda nii palju, et kuna ta on viibinud niivõrd pikaajaliselt juba vangistuses, siis talle ei ole jäänudki mitte kedagi sõpradest ja tuttavatest. Ja kui ta suhtleb kellegagi, kes on olnud kriminaalse taustaga, siis nad on lõpetanud oma kriminaalse käitumise ja ta tunneb huvi, kuidas neil elu edasi läheb. Ta leiab, et kõik eesmärgid, mis on vangistuse ajal talle püsitatud, on ta täitnud. Ta on muutunud ja tahab elada vabaduses, olla seaduskuulekas. Kõik programmid, mis olid talle määratud, on tema poolt läbitud. Vanglal ei ole talle mitte midagi rohkem pakkuda. Kõik tema palved, mis olid seotud sellega, et anda talle võimalus õppida puusepaks, keevitajaks või siis kokaks, need on jäänud lihtsalt vastuseta. Samuti tema palve tagada talle igapäevast tööd. Tal on küll väikseid distsiplinaarrikkumisi, kuid nende hulgas ei ole mitte ühtegi rikkumist, mis oleks seotud tööst keeldumisega. Iseloomustuses on märgitud intsident, mis leidis aset aastal 2019, kuid nimetatud kriminaalasi lõpetati, kuna tema käitumises ei leitud midagi kriminaalset. Alkoholiga tal probleeme ei ole. Ta läbis ka programmi Eluviisitreening. Ta oleks nõus nende nõudmistega, mis seaks talle kohus seoses kriminaalhooldusel viibimisega. Tal on olemas elukoht, töökoht ja ka lähedaste toetus. Ta palub pöörata tähelepanu sellele, et viibib juba pikemat aega vanglas, see on 15 aastat. Vitali Tarasovski palub anda talle võimalus alustada uut elu. Ta tahaks tõestada, et on suuteline elama vabaduses seaduskuulekalt. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vitali Tarasovski tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 31-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta Vitali Tarasovski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu ja süüdimõistetu endise abikaasa A.T. poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitali Tarasovski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vitali Tarasovski kannab liitkaristust mh esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud 20 aasta pikkusest vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati isikut võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Enne seda karistati isikut Harju Maakohtu 22.01.2010 otsusega mh KarS § 114 p 6 ja § 200 lg 2 p 4,6,7,8 järgi, kokku 20 aasta pikkuse vangistusega. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega on täitmata üks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses, range järelevalve all, käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema suutlikkuse teha seda vabaduses. Samuti võib mitmete distsiplinaarrikkumiste olemasolust kohtu hinnangul järeldada seda, et isik leiab, et temale kehtestatud reeglid ei kohaldu ning et ta ei ole valmis enda käitumist muutma. Kinnipeetava tutvusringkond on valdavalt kriminaalse taustaga ning iseloomustusest nähtub, et ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega vangistuses viibides kirja teel. Jätkuv suhtlus kriminaalse taustaga isikutega võib kohtu hinnangul soodustada uute kuritegude toimepanemist. Seda seisukohta toetab ka vangla materjalides märgitu, mille kohaselt kinnipeetava väärtushinnangud põhinevad kriminaalse maailma arusaamadel. Kuritegusid on isik pannud valdavalt toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning arvestades, et varasemate töötamiste kohta usaldusväärsed andmed puuduvad ning on alust arvata, et ta on elatunud peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust, säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabanedes jätkata kuritegude toimepanemist, et parandada oma majanduslikku toimetulekut. Kohus möönab, et isiku vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada soodsateks – tal on olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta hakkaks elama koos ema ja viimase elukaaslasega ning kus on võimalik kohaldada tema suhtes ka elektroonilist valvet. Lisaks on talle garanteeritud töökoht xxxx-s miinimumpalgaga. Samas märgib kohus, et arvestades isiku varasemat elustiili ja tulu teenimist kuritegelikul teel, puudub kohtul kindlus, et isik on valmis elatuma vaid legaalsel teel teenitud miinimumpalgast. Ka kinnipeetava käitumises vangistuses esineb positiivseid asjaolusid, nimelt on ta töötanud majandustöödel abitöölisena, koristajana, juuksurina ja keraamikuna. Lisaks on ta õppinud riigikeelt ja omandanud xxxx. Samuti on ta läbinud mitmeid sotsiaalprogramme: Viha juhtimine, Sotsiaalsete oskuste treening, Eluviisitreening ja osalenud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening temaatilistel vestlustel psühholoogiga. Eeltoodust nähtub, et isik on teinud jõupingutusi selleks, et suunata oma elu õiguskuulekale teele, kuid arvestades, et distsiplinaarrikkumised 6 vangistuses on hoolimata läbitud sotsiaalprogrammidest jätkunud, leiab kohus, et isikul tuleb siiski veel praktiseerida sotsiaalprogrammides õpitu rakendamist reaalsetes situatsioonides. Lisaks nähtub kinnipeetavale koostatud individuaalsest täitmiskavast, et isikuga on planeeritud veel vangistuses läbi viia vestlused seoses suhtumisega kuritegevusse ja kriminaalsesse ringkonda ning talle on veel ettenähtud osaleda sotsiaalprogrammis Õige hetk. Kohus leiab, et nimetatud taasühiskonnastavate tegevuste läbimine võib aidata isikul mõista oma riskiva käitumise mõju ning motiveerida teda loobuma kuritegevust soosivatest hoiakutest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Vitali Tarasovski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, vaid tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses ning näidata, et tema hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
14. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu
15. juuni 2023 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.
16. mai 2023 kohtumäärus 1-13-3408 jõustus 15.07.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent