Obsah (5)

§ 119§ 121§ 47§ 111§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 06.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Viru Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitisena 1 000 000 euro väljamõistmist ning Viru Vangla 06.12.
2. a haldusakti nr 6-10/26789-2 tühistamist ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist lahendada kõik tagastatud pöördumised. Veel palus kaebaja korraldada kohtuistung ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja väitel rikuti tema õigusi ja tekitati talle mittevaralist kahju seonduvalt järgnevaga: Viru Vangla 26.08.
3. a korraldusega nr 1-4/636-1 lukustati V7 osakond ja mitme päeva jooksul ei avatud päevakorras ettenähtud aegadel, mille tulemusena jäi ära 27.08.
4. a kokkusaamine endise abikaasa ja lapsega ning ei võimaldatud advokaadile helistada; 18.-20.09.2022 piirati kaebaja liikumisvabadust; ei võimaldata ligipääsu e-postile, Facebookile ning internetilehekülgedele e-toimik, e-riik, just.ee ja politsei.ee; ei võimaldatud 19.10.2022 perekonnaseisutoimingute tegemise jaoks kokkusaamist; ei võimaldatud 6 kuu jooksul lähedastega lühiajalisi kokkusaamisi klaasist vaheseinata; esitati kaebaja kohta vale faktiväide (väidetavalt ähvardas last tappa); 03.10.-05.12.2022 esitatud pöördumistele ei vastatud ja tagastati 06.12.
5. a otsusega nr 6-10/26789-
6. Kaebaja väitel põhjustati talle stressi, vaimseid kannatusi, nördimust, heaolu langust, mis on viinud selleni, et ta elab enesetapu mõttega.
7. Viru Vangla teatas 13.02.
8. a vastuses kohtunõudele, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuse p-des 6 ja 9 kirjeldatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas.
9. X vähendas 04.05.
10. a avalduses kahjuhüvitise summat 5000 euroni.
11. Tartu Halduskohus tagastas 08.05.
12. a määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seoses kaebaja pöördumiste tagastamisega 06.12.
13. a otsuse nr 6-10/26789-2 alusel (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seoses sellega, et 6 kuu jooksul ei võimaldatud kaebajale lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega klaasist vaheseinata (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Vangla 06.12.
14. a otsuse peale esitatud vaides ei soovinud kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja ei taotlenud vanglale esitatud kahjunõuetes mittevaralise kahju hüvitamist vaheseinata lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmise eest. Kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebus tuleb eeltoodud osas tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 alusel. 2) Kaebaja ei ole suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 150 eurot. Kaebus on perspektiivitu. 3) 26.08.

1. a korraldusega kambrite lukustamine oli põhjendatud julgeoleku kaalutlusel ja õigusvastase käitumise vältimise eesmärgiga. Alkoholi sisaldava vedeliku tootmine, omamine ja tarbimine kinnipeetavate poolt vanglas on rangelt keelatud, kuna selline tegevus ohustab otseselt vangla julgeolekut. Kaebaja liikumisvabaduse piiramine ei kestnud ebaproportsionaalselt kaua. Kaebaja õiguse riive oli osaliselt taastatud lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamisega teistel aegadel. Muus osas ei ole kaebaja õiguse riive (liikumisvabadus ettenähtud ajal) intensiivne ja ei saanud tekitada kaebajale selliseid suuri vaimseid kannatusi, mis vääriksid rahalist heastamist. 4) Kambrite sulgemine toimus 19.-20.09.2022 julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava kaebuse menetlemisega seoses olid enamik
2. üksuse ametnikke kutsutud kohtuistungile tunnistajatena. Osakond oli avatud 19.09.2022 kl 16-17 ja 20.09.2022 kl 15.05-17.05 ehk kaebaja liikumisvabadus ei olnud täielikult piiratud. Vangla süülist käitumist ei ole. Kaebaja liikumisvabaduse osaline piiramine 19.-20.09.2022 ei saanud tekitada talle selliseid vaimseid üleelamisi, mis vääriksid perspektiivis rahalise hüvitise määramist. 5) Ligipääsu tagamata jätmine e-postile ja Facebookile ei saa olla õigusvastane ega tekitada mittevaralist kahju. Kahjunõue, mis puudutab lehtedele e-toimik, e-riik, politsei.ee ja just.ee ligipääsu piiramist riivab põhiseaduse § 44 lg-s 1 sätestatud õigust, kuid sellist õiguse rikkumist ei näe riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ette mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise eeldusena. Kaebaja saanuks vajalikku infot teabenõude või telefoni kaudu või suheldes riigiasutusega kirja teel, seega juurdepääsu tagamata jätmine ei saanud tekitada kaebajale kannatusi, s.h alandada inimväärikust. Kahjunõudel ei ole perspektiivi. 6) 19.10.
3. a taotluse osas otsuse puudumine ei ole õigusvastane ega saanud rikkuda kaebaja õigusi. Kokkusaamine endise abikaasaga ja notariga toimus 09.11.2022 ning kaebajal oli võimalus esitada notarile avaldusi abielu sõlmimiseks. Vangla ei ole käitunud kaebaja 14.10.
4. a taotluse menetlemisel õigusvastaselt ega rikkunud tema õigusi. 2 7) 02.11.2022 inspektor-kontaktisiku poolt kaebajaga kriminaalasja nr 1-18-4600 materjalide arutamine ei saa kahjustada kaebaja mainet ega head nime ega tekitada mittevaralist kahju. Kahjunõudel puudub perspektiiv. 8) Massiliste pöördumiste esitamise eesmärgiks on tekitada suurt halduskoormust vanglale. Kaebaja pöördumistele (teabenõuetele ja selgitustaotlusele) vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Väike on tõenäosus, et tühistamis- ja kohustamisnõudes kaebus rahuldatakse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. X esitas 25.05.2023 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 08.05.
6. a määrus täies ulatuses, vabastada ta riigilõivu tasumisest ning edastada asi menetlusse võtmiseks halduskohtu teisele koosseisule. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohtunik, leides, et kaebusel ei ole perspektiivi ning vangla tegevused ja haldusaktid on õiguspärased, seab kohtuniku erapooletuse ja objektiivsuse kahtluse alla, mistõttu tuleb määrus tühistada. Riigikohus rõhutas otsuses nr 3-1-1-123-05, et sellises olukorras tuleb kohtunikul taanduda asja menetlemisest või kohtunik taandada. 2) Kohus ebaõigesti leidis määruse p-des 8.2.3, 8.2.4, 8.6.
7. 8.6.4, 8.6.5, 8.6.6 ja 8.6.7, et kaebusel ei ole perspektiivi. Kohus jättis arvestamata Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtadega. Üksnes peale kohtumenetlust saab otsustada, kas vangla riive (kinnipeetavale internetile ligipääsu tagamata jätmine) oli õiguspärane. Kuna EIK on analoogsetes asjades riivet tuvastanud, ei saa halduskohus öelda, et vangla tegevus oli õiguspärane ja kaebus on perspektiivitu ning riigilõivust vabastamata jätmine on põhjendatud. 26.08.
8. a korraldust ei saa pidada õiguspäraseks ainuüksi selle sisu alusel, vaid kohtul tuleb kindlaks teha korralduse aluseks olevad tõendid, mis kaebajale teadaolevalt puuduvad. 3) Kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ja vangla on kohtule valetanud. Kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks, kui see on läbitud kohtu poolt asja menetlusse võtmise otsustamise ajaks, mitte ajaks, millal kaebus kohtusse jõudis. Määruse resolutsiooni p 2 nõude puhul on Eestile siduv EIK otsus Kalda vs Eesti nr 35245/
9. Vangla tagastas kaebaja pöördumised õigusvastaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 08.05.
11. a määrust resolutsiooni p-de 1-3 osas.
12. Tartu Halduskohus tagastas 08.05.
13. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seoses kaebaja pöördumiste tagastamisega Viru Vangla 06.12.
14. a otsusega nr 6-10/26789-2

§ 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu seisukohaga. Vangistusseaduse § 1¹ lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise korral on kinnipeetavale kehtestatud kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav kaebaja väide, et vangla on halduskohtule valetanud. Nähtuvalt 3 haldusasja materjalidest ei taotlenud kaebaja vangla 06.12.

1. a otsuse nr 6-10/2678-2 peale esitatud vaides mittevaralise kahju hüvitamist, vaid üksnes eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist ja tema pöördumistele vastamist. Ka vangla poolt halduskohtule esitatud 13.02.
2. a vastuse kohaselt on eelmärgitud osas kahju hüvitamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda vangla antud info õigsuses. Kaebaja ei ole eelmärgituga seoses vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamist ka määruskaebemenetluses tõendanud.
3. Tartu Halduskohus tagastas 08.05.
4. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seoses sellega, et 6 kuu jooksul ei võimaldanud kaebajale lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega klaasist vaheseinata

§ 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Eelmärgitud osas kirjeldas kaebaja kahju hüvitamise nõuet kaebuse p-des 4.6-4.

1. Vangla halduskohtule esitatud 13.02.
2. a vastuses ei märkinud, et kaebajal oleks eeltoodud osas kohtueelne menetlus läbimata, vaid vastustaja märgitust ilmneb vastupidine seisukoht, et kaebajal on eelmärgitud osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seda kinnitab ka haldusasja materjalide juurde esitatud kaebaja 18.10.
3. a kahju hüvitamise taotlus ja Viru Vangla 09.12.
4. a otsus nr 6-16/241-
5. Seega on eeltoodud osas kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 4 alusel halduskohtu poolt ebaõige.

1. Tartu Halduskohus jättis 08.05.
2. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse, juhindudes

§ 111

lg-st 1, mille kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks eeltoodud osas. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusabi andmise eelduseks on see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Halduskohtu põhjenduste pinnalt nähtuvalt pidas kohus kaebuse eduväljavaateid kasinateks. Kuna halduskohus leidis põhjendatult, et kaebuse rahuldamine ei oma eduväljavaateid

§ 111lg 1 mõttes, siis jättis halduskohus põhjendatult kaebajale menetlusabi andmata.

1. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 08.05.
2. a määruse resolutsiooni p 2 osas ja saadab asja tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4