lg 2 järgi teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. Samuti teostab saneerimismenetluses järelevalvet, olles kohustatud igal poolaastal esitama kohtule ja võlausaldajatele saneerimisnõustaja aruande, tuues välja vastavalt
ettevõtte majandusliku seisundi, kontrollib saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Tulenevalt eeltoodust on olemas rahaline ja ajaline kontroll äriühingu osas. Tester Invest OÜ on toonud välja, et Eesti Seeme OÜ ja Pro Ehitus OÜ asuvad samal asukohal. Paevälja pst 5, Tallinn asub avalike andmete järgi hoone, kus tegutseb mitmeid 5 äriühinguid, sellest tulenevalt ei ole väide seisukohas asjakohane. Samuti ei ole seos Eesti Seeme OÜ müügitulu (avalike andmete järgi 2022 I kvartalis 17 569.56 eurot) ja hüpoteekide sõlmimise lepingu vahel saneerimisnõustajale selge. Avalikest andmetest nähtub, et Eesti Seeme OÜ-l puuduvad maksuvõlgnevused ning äriühing omab kinnisvara Saaremaal. Selgituseks Tester Invest OÜ seisukohale nõude osas, on vastavalt Pro Ehitus OÜ poolt esitatud andmetele teostatud tööde akt 8 summas 0,00 eurot ning Tester Invest OÜ poolt esitatud viimane arve, ei tugine tööde aktile. Samuti ei ole viimane arve nr. 2734 kooskõlas kogu eelnevalt esitatud arvete summa ja lepingu hinnaga (arvete summa on suurem, kui lepingu hind). Tester Invest OÜ-le on tasutud kõik eelnevad arved, välja arvatud lepingu järgne 2% täitmistagatist. Saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimismenetluse eesmärki silmas pidades prognooside tegemine tulevikku suunatult ning nende realiseerumine nii rahaliselt kui ajaliselt kontrollitav, mistõttu Pro Ehitus OÜ poolt esitatud riigihanked, milledele on esitatud pakkumused ajaliselt realiseeruvad. Sellest tulenevalt on Pro Ehitus OÜ esitanud saneerimiskavas abinõud, misläbi proovitakse majandustegevust parendada ning tasuda seeläbi võlausaldajatele osamaksetena nõudesummad. Juhul, kui Pro Ehitus OÜ riigihangetel ei kvalifitseeru on tõenäosus ning võimalikkus teiste tööde teostamisele ning äriühing on esitanud saneerimisavalduse ning saneerimiskava kirjeldades abinõusid majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimiskavas toodud riigihanked ning prognoosid ei ole ebarealistlikud, Pro Ehitus OÜ on saneerimiskava (viie aasta jooksul) planeerinud majandustulemusi kasvatada ning on lähtunud eeldusest, et viie aasta jooksul tegevuskulud ja tööjõukulud ei suurene, et täita saneerimiskava. Võlausaldajate nõuded on ajatatud viie aasta peale, mis ei ole ebamõistlikult pikk ning võlausaldajaid koormav või saneerimise eesmärkidega kooskõlas tulemus. Võlausaldaja Elpec Energy OÜ seisukohad ja taotlus, saneerimisnõustaja seisukoht Võlausaldaja Elpec Energy OÜ esitas 01.07.2022 kohtule seisukoha saneerimiskavaga mittenõustumiseks ning taotluse jätta Pro Ehitus OÜ saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldaja leiab, et saneerimiskava on koostatud pealiskaudselt, sisaldab vastuolusid ning pankrotihinnang on sisult ebaõige. Kava eesmärkide saavutamine on seotud põhjendamatult positiivsete prognoosidega, mis tõenäoliselt ei realiseeru ja mistõttu ei ole kava võimalik täita. Võlausaldaja arvates ei ole alltöövõtjad tõenäoliselt nõus Pro Ehitusele alltöövõttu tegema ilma ettemakseteta, mida Pro Ehitusel saneerimiskavaga esitatud andmete kohaselt ei ole võimalik tasuda. Tundub ebatõenäoline, et Pro Ehitusel praegu juulikuus arvetel üldse raha on. Saneerimiskavast ei selgu, kust leiab Pro Ehitus vahendid selliste tagatiste tasumiseks, et riigihangetes üldse osaleda. Kavas mainitakse küll põgusalt finantsinvestori kaasamise võimalust, kuid kavast ei selgu võimaliku investeeringu maht. Kavas on märgitud, et finantsinvestori poolt investeeringu tegemine sõltub sellest, kas Pro Ehitus saneerimine jätkub edukalt vastavalt saneerimiskavale. Alusetult optimistlik on kogu saneerimiskava õnnestumine üles seada lootusele leida investor. Kui Pro Ehitusel ka tegelikkuses oleks võimalik selline investor leida, on eluliselt usutav et selline investor oleks kaasatud juba enne makseprobleemide tekkimist või koheselt nende tekkimisel. Saneerimiskava rajaneb osaliselt oletustel (ei ole teada, kas täiendav investeering ning mis summas tehakse või mitte) ning kuulub kinnitamata jätmisele. Võlausaldaja ei saanud saneerimisnõustajalt vastust küsimusele, kuidas kavatseb Pro Ehitus maksta oma seitsmele töötajale töötasusid kuni esimese ehituslepingu võitmiseni ja antud projektidest tasu saamisega saneerimiskavas märgitud hangetel. Saneerimiskavast ei selgu, kust peaks Pro Ehitus leidma katte ehituskulude hinnatõusuks fikseeritud hindadega ehituslepingus, kui tal peaks õnnestuma mõni hange võita. Kava täitmise tähtaeg on põhjendamatult pikk. Võttes arvesse saneerimiskavas ettenähtud võlgnevuse tasumise aega viis aastat, oleks intressimäära puhul pidanud arvesse võtma ka Euroopa Keskpanga intresse, mis tõenäoliselt lähiaastatel oluliselt tõusevad. Saneerimiskavas ei ole piisavalt arvestanud raha väärtuse eeldatavat vähenemist ajast ning selle hüvitamiseks pakutavad meetmed ei ole praeguse kõrge inflatsiooniga piisavad. See rikub otseselt ja oluliselt Elpeci huve ja õiguseid. Pro Ehituse omakapital on negatiivne ning nagu eeltoodult põhistatud, ei ole tõenäoline et Pro Ehitus suudab tegelikkuses uusi ehitusobjekte teostada. Seega ei ole saneerimiskavas toodud positiivsed 6 tulevikuootused realistlikud. Pro Ehituse bilansis toodud andmed ei klapi. Ebarealistliku saneerimiskava kinnitamine Pro Ehitusele „ajapikenduse“ andmiseks enne pankrotti rikub oluliselt Elpeci õigusi. Seetõttu ei saa saneerimiskava kinnitada. Saneerimisnõustaja leiab, et Elpeci avalduses esitatud väited on spekulatiivsed ega tugine ühelgi tõendil. Avaldaja võlausaldajad on avaldaja saneerimiskava vastu võtnud ning Elpeci poolt kohtu ette toodud väited ei anna alust
Saneerimisnõustaja möönab, et tänane majandussituatsioon võib olla heitlik tulenevalt Ukraina sõjast ja Covid19 haiguse tagajärgedest, kuid arvestades avaldaja konkurentsieelist ning pikaaegset kogemust ehitusturul, on avaldaja positsioonil, et saneerimiskava täitmine ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamine on tõenäoline. Saneerimisnõustaja leiab, et avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu, ettemaksuga ehituslepingud on tänases ehitussektoris tavapärased, enamikul võlausaldajatel on avaldaja osas usaldus, avaldajal on võimekus tasuda riigihankeseaduses sätestatud tagatis, investori kaasamine on perspektiivne, avaldaja on võimeline tasuma töötasusid, inflatsioon mõjutab ehitussektorit tervikuna, mitte ainult avaldajat, viieaastane saneerimiskava tähtaeg on põhjendatud, saneerimiskava näeb võlausaldajatele ette intressimaksed ja tänane negatiivne omakapital ei ole püsiva maksejõuetuse tunnuseks. Arvestuslik eksimus bilansis ei too kaasa saneerimiskava kinnitamata jätmist. Pro Ehitus OÜ pankrotihinnangus on arvesse võetud varasid ja kohustusi 31.03.2022 seisuga. KRTL OÜ tegevuse lõppemine ei ole seotud avaldajaga. Saneerimismenetlust ei ole alustatud eesmärgiga saada lisaaega kinnistute avaldajast väljaviimiseks. Kinnistute võõrandamine vajab saneerimisnõustaja nõusolekut. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et saneerimiskava kuulub kinnitamisele. Saneerimisseaduse (
) § 28 lg 1 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega.
lg 1 ja 3 sätestab, et saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Avaldajal on 112 võlausaldajat, kelle hääled moodustasid kokku summas 2 281 165,13 eurot. Saneerimisnõustaja arvamusest nähtuvalt oli kaks hääletusrühma. Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletas ettenähtud tähtaja jooksul kava poolt 2 võlausaldajat (üle 66,66% pandiga tagatud võlausaldajatest), kellel oli kokku üle 70,07% rühma häältest, kelle hääled moodustasid 269 101,66 eurot. Vastu hääletas 1 võlausaldaja, kelle hääled moodustasid 114 943,76 eurot, kokku 29,93% rühma häältest. Pandiga tagamata võlausaldajate rühmas hääletas ettenähtud tähtaja jooksul kava poolt 59 võlausaldajat (üle 54,13% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest), kellel oli 67,94% rühma häältest, kelle hääled moodustasid 1 288 821,69 eurot. Kakskümmend võlausaldajat esitas saneerimiskava vastuvõtmise vastuhääle, kelle hääl moodustas 24,48% rühma häältest ning kelle hääled moodustasid 464 353,98 eurot. Kakskümmend üheksa võlausaldajat ei osalenud hääletamisel, jättes oma hääle esitamata. Üks võlausaldaja esitas pärast tähtaega saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääle, kelle hääl moodustas 7948,20 eurot. Kokku hääletas saneerimiskava poolt 61 võlausaldajat (sealhulgas 2 pandiga tagatud nõudega võlausaldajat ja 59 pandiga tagamata nõudega võlausaldajat) 112-st ehk 54,46% võlausaldajatest, kelle häältega oli esindatud üle 68,30% võlausaldajatest. Mõlemas rühmas hääletasid enam kui pooled võlausaldajatest kava poolt. Saneerimiskava võeti vastu.
lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul 7 osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.
lg 1 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma: 1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.
lg 5 sätestab, et kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et: 1) käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Kohus leiab, et saneerimiskava on koostatud seaduse nõuetele vastavalt. See on saadetud saneerimisnõustaja poolt võlausaldajatele ning võlausaldajad on oma seisukohad esitanud. Võlausaldajate seisukohad on kohtule edastatud. Kohus on seisukohal, et seadusest tulenevaid nõudeid on täidetud, võlausaldajaid on koheldud võrdselt, sest mõlema rühma nõuete rahuldamise määr on kõikidel võlausaldajatel sama. Avaldaja saneerimine on tõenäoline ning muid asjaolusid, mis õigustaksid saneerimiskava kinnitamata jätmist ei esine. Hääletusprotokollist ei nähtu rikkumisi hääletuse korraldamisel ega muid menetlusnormide rikkumisi, võlausaldajaid on teavitatud menetlusest. Kohus leiab, et võlausaldajate Tester Invest OÜ ja Elpec Energy OÜ taotlused jätta saneerimiskava kinnitamata, ei ole põhjendatud, mistõttu jätab kohus taotlused rahuldamata. Saneerimisnõustaja on vastused antud taotlustes märgitud seisukohtadele esitanud. Kohus nõustub saneerimisnõustaja poolt märgitud põhjendustega ega hakka neid kordama. Saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud. Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava täitmine on realistlik ning saneerimiskava tuleb kinnitada.
lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja.
lg 2 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.
lg 2 järgi saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Lõike 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Justiitsministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 4 lg 1 kohaselt on saneerimisnõustaja ja eksperdi tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Saneerimisnõustaja palub tasuks määrata 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 1200 eurot. Saneerimisnõustaja on esitatud tegevuse ja kulude aruandes ära märkinud teostatud toimingud ja toimingute teostamise kuupäevad. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja on oma ülesanded täitnud ja tulenevalt Pro Ehitus OÜ ja saneerimisnõustaja kokkuleppest on 8 põhjendatud, arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi, saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses. Tasu mahub piirmääradesse. Kohus määrab saneerimisnõustaja tasuks 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 1200 eurot, kokku 7200 eurot, mis välja maksta OÜ Haldur arvelduskontole Swedbank AS-s XXXXXXXXXXXXXX. Kohus määrab lähtudes „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 9 lg-test 1 ja 2 saneerimisnõustaja poolt saneerimiskava täitmise järelevalve ülesannete täitmise eest tasu ning kohustab Pro Ehitus OÜ-d tasuma alates saneerimiskava kinnitamisest kuni 31.12.2027 saneerimisnõustajale Toomas Saarma tasu 2000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot.
lg 1 kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on kohe täidetav. Lõike 3 kohaselt võib määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, esitada määruskaebuse ettevõtja või võlausaldaja.
lg 6 kohaselt võib tasu määramise osas määruskaebuse esitada ettevõtja või saneerimisnõustaja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.