Obsah (9)

§ 3§ 9§ 29§ 14§ 6§ 637§ 638§ 76§ 113

2-22-127699 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja enda lepingulised kohustused täitnud, 11.04.

1. a esitas hageja kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
2. Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et kostja ei ole sõlminud lepingut OÜ-ga TADDO Safety, seega ei pea kostja OÜ-le TADDO Safety ka midagi tasuma. Kostja ei allkirjastanud akti, kuna hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning tööd on kuni käesoleva ajani lõpetamata.
3. Kohus nõustub kostja vastuväidetega.

§ 3

p 1-6 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust tuleneb, et võlasuhe ei teki üksnes arve esitamisest.

1. Käesoleval juhul on hageja pöördunud kohtusse seetõttu, et kostja on jätnud OÜ-le TADDO Safety tasumata arve nr
2. Vaidlusaluse lepingu preambuli kohaselt oli lepingu täitjaks 3 Estonian Civil Safety OÜ. Lepingu p 3.1.
3. kohaselt täitja kohustus osutama õigeaegselt ja nõuetekohasel viisil märgtorustiku paranduse tööd vastavalt hinnapakkumisele C
4. Hinnapakkumise nr C211104 koostas hageja.
5. Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumusega (

§ 9

esimene lause), kusjuures vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad

§-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu. Lepingu sisu väljaselgitamisel lähtutakse

§ 29lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Seega tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb

§ 29

lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest (Riigikohtu lahend 3-2-1-45-08 p 12).

1. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on käesolevas menetluses kinnitanud, et pidas töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitjaks hagejat ja mingeid muid kokkuleppeid ei suuliselt ega kirjalikult hageja ja kostja sõlminud ei ole. Kohus peab kostja selgitust veenvaks. Hageja väide selle kohta, et OÜ TADDO Safety esitas kostjale arve kolmepoolse kokkuleppe alusel on jäänud paljasõnaliseks ja käesolevas menetluses tõendamata. Lepingu p 3.2.
2. kohaselt oli kostja kohustatud õigeaegselt tasuma täitja poolt esitatud arved. Kohtu hinnangul tuleb lepingu punkti 3.2.
3. mõista selliselt, et kostja kohustub õigeaegselt tasuma just hageja poolt väljastatud arved. Hageja kostjale arvet esitanud ei ole, mistõttu on kostjal puudunud ka võimalus seda tasuda.
4. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Hageja käesolevas menetluses tõeseid avaldusi teinud ei ole. Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et kostja oli teadlik enda kohustusest tasuda arve OÜ-le TADDO Safety, kuivõrd ettemaksu arve väljastas samuti OÜ TADDO Safety ning kostja tasus selle. Käesolevas menetluses on kostja poolt esitatud tõendina ettemaksu arve nr 211206, mille on kostjale esitanud 6.12.
5. a tegelikkuses hageja (dtl 139). 14.

29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (

§ 14lg-d 1 ja 2 ja Ts

ÜS § 92 lg-d 2 ja 3). Lisaks teavitamiskohustusele näeb

§ 14

lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (vt nt RKTKo nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; nr 3-2-1168-14, p 12). 15. Käesoleval juhul on hageja kohtu hinnangul asunud ära kasutama olukorda, et vaidlusaluse lepingu p 11 on lepingu täitjaks märgitud TADDO-Safety OÜ. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 4 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine.

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Hageja käitumine käesoleval juhul hea usu põhimõttega kooskõlas ei ole. 16. Vaidlusaluse lepingu p 4.1.2. kohaselt toimub 2 osa maksmine peale üleandmise akti allakirjutamist 2 nädala jooksul allakirjutamise päevast. Käesolevas menetluses puudub vaidlus selles, et kostja ei allkirjastanud hageja poolt esitatud tööde-üleandmisakti, kuivõrd kostja hinnangul esinesid töös puudused. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637

lgd 4 ja 5).

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui aga on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637

lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 16).

§ 638

teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et saaks lugeda tellija tööd vastuvõtnuks selle sätte kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18; vt ka 06.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, p 13.1). 17. Kohtu hinnangul on hageja jätnud käesoleval juhul tõendamata, et ta on lepingujärgsed tööd vähemalt keskmise kvaliteediga teostanud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 (p-d 22– 24) selgitanud, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka

§ 76lg 4).

Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust tõendama töövõtja (Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; vt ka 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks

§ 638alusel.

Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; nr 3-2-1-80-08, p 21). Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19 ja nr 3-2-1-80-08, p 22). 18. Kostja tugineb käesolevas menetluses sellele, et hageja töös esinesid puudused ning ettenähtud tööd ei ole lõpuni teostatud. Hageja ei ole käesolevas menetluses puuduste esinemisele vastu vaielnud. Hageja on esitanud üksnes ekspertiisi taotluse. Kohtu hinnangul 5 ei ole võimalik taotlust rahuldada, kuivõrd esmalt peaks hageja esile tooma, millised tööd ja milliste omadustega on ta üleüldse valmis teinud ning kostjale vastuvõtmiseks esitanud. Hageja kohtule ühtegi tõendit esitanud ei ole. Hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus ei tõenda tööde nõuetekohasust. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et kostja poolt väidetud puudused oleks tekkinud pärast töö kostjale vastuvõtmiseks pakkumist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud tähtaja jooksul. Kuivõrd töö ei ole vastu võetud ja seda ei saa lugeda vastuvõetuks ning hageja ei ole kostjale kooskõlas lepingu punktiga 3.2.5 arvet esitanud, siis pole hageja tasunõue muutunud

§ 637lg 4 ega lepingu p 4.1.2.

järgi sissenõutavaks. 19. Viivise nõude õiguslik alus on

§ 113lg 1 koostoimes lepingu p-ga 8.1.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei saa kohus ka viivise nõuet rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 508,50 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastuse koostamiseks, hageja seisukohtade seisukoha koostamiseks, kokku 4 tunni ja 45 minuti ulatuses.
4. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
5. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 110 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud õigusabikulud 508,50 eurot (käibemaksuta). 6
6. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7