KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 31.05.2023, Tartu 3-20-1987 K.K.

) § 34 lg 1 ja § 36 lg 1 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada kutseharidust. Kuigi vanglal on õigus ITK-s sisalduvaid tegevusi muuta ja vajadusel ümber planeerida, lasub ITK muutmisel vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Seega saab halduskohus kontrollida, kas vangla on ITK koostamisel (muutmisel) seonduvalt kutsehariduse omandamisega lähtunud õiguspärastest kaalutlustest.

1. Tartu Halduskohus tagastas 10.11.
2. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas ja võttis kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse.
3. K.K. esitatud tuvastamiskaebuse põhjendused olid järgnevad. 09.07.2019 koostatud ITK järgi oli kaebajale ette nähtud kutsehariduse omandamine
4. a III-s kvartalis. ITK muutmine näeb tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 3 ette diskretsiooni kasutamist ehk vastustaja oleks pidanud vähemalt põhjendama, millised konkreetsed ajendid toovad endaga kaasa ITK-s juba kinnitatud tingimuse muutmise. ITK järgi puudub kaebajal kohustus osaleda majandustöödel, millest kaebaja on korduvalt keeldunud. Kaebaja arvates peab vastustaja kinnipeetavale töö leidmisel silmas pidama, et see oleks teenimisvõimalusi arendav. Vangistuse põhimõttega ei ole kooskõlas kinnipeetava rakendamine tööl, mis ei ole tulutoov. Samuti kehtib topeltkaristamise keeld. Vastustaja koostas 06.08.2020 uue ITK, milles oli õigusvastaselt muudetud hariduse saamist puudutav osa. Kaebaja kinnitusel on vangla lubanud teistele kinnipeetavatele hariduse järjestikust omandamist, kuigi ka nemad keeldusid vangla majandustöödest. Kaebaja viitab kohtupraktikale (haldusasjad nr 3-18-2423 ja nr 3-18-260), mille kohaselt on kutsehariduse saamise eelduseks olev majandustöödes osalemise nõue õigusvastane. Sellest tulenevalt taotles kaebaja kohtult vastustaja tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist preventiivsel eesmärgil. Kaebaja arvates on õppimine tööhõivest tähtsam, kuna tal puudub muidu kutseharidus edaspidiseks eluks.
5. Tartu Vangla esitatud kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. 2
6. Tartu Halduskohus rahuldas 16.05.
7. a otsusega kaebuse ja tuvastas vangla toimingu õigusvastasuse 06.08.2020 K.K. individuaalse täitmiskavaga kutsehariduse omandamise
8. a III-st kvartalist
9. a III-sse kvartalisse edasilükkamise osas. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt. 9.
10. Haldusasja materjalide kohaselt oli 09.07.2019 kaebajale koostatud ITK-s planeeritud töötamine
11. a III kvartal kuni
12. a II kvartal ja kutsehariduse omandamine keevitaja erialal
13. a III kvartal kuni
14. a IV kvartal. 06.08.2020 koostas vastustaja uue ITK, millega planeeriti kaebaja töötamine
15. a III kvartal kuni
16. a III kvartal ja kutsehariduse omandamine pärast töötamist
17. a III-s kvartalis. Seega, 09.07.2019 koostatud ITK kutsehariduse saamise osas muudeti 06.08.2020 koostatud ITK-ga, millega lükati kaebaja kutsehariduse omandamise alustamine
18. a III kvartalist edasi
19. a III kvartalisse. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas kaebaja
20. a III-sse kvartalisse planeeritud kutsehariduse saamise edasilükkamine aasta võrra 06.08.
21. a ITK alusel on õiguspärane. 9.
22. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist mitte kutsehariduse saamise omandamise edasilükkamisega, vaid kutsehariduse saamisele imperatiivse tingimuse seadmisega, mille kohaselt saab kaebaja alustada keevitaja eriala omandamise õpinguga juhul, kui ta osaleb vastustaja poolt kindlaksmääratud mahus tööhõives (on hõivatud majandustöödega, mis eeldavad vangla üldkasutatavate ruumide koristamist). Kohus tugineb asjaolule, et ka
23. a III-s kvartalis planeeritud kutsehariduse omandamise lükkas vastustaja halduskohtumenetluse ajal edasi, kuna kaebaja keeldus jätkuvalt tööhõives osalemast. 9.3.

§ 36

lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Tulenevalt

§ 34

lg-st 6 vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

§ 16

lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette muu hulgas kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus.

§ 16

lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri poolt 14.05.2008 vastu võetud määruse nr 21 „ Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi Määrus) § 1 lg 1 kohaselt on ITK kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ITK koostamise ja rakendamise eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise, toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu, tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses. Määruse § 8 lg 5 sätestab, et täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel viib inspektor-kontaktisik läbi uue riskihindamise ja vajaduse korral muudab koostatud täitmiskava 15 tööpäeva jooksul arvates uute asjaolude ilmnemisest. 9.

1. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud (RKHKo asjas nr 3-3-1-31-12, p 11), et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Sellisel juhul peab vangla kooskõlas HMS § 56 lg-ga 3 kaalutlusvigadeta põhjendama, millised konkreetsed asjaolud toovad kaasa juba ITK-s märgitud abinõu muutmise või tühistamise. Kohus leiab, et vastustaja põhjendamiskohustus laieneb ka juhtumitele, kus varasema planeeritud abinõu rakendamine lükatakse määratud ajaks edasi või varasemalt määratud abinõu rakendamisele seatakse täiendavaid tingimusi. 3 9.
2. Haldusasja materjalide kohaselt oli 09.07.2019 kaebajale koostatud ITK, mis nägi muu hulgas kaebajale ette kutsehariduse omandamise perioodil
3. a III kvartal kuni
4. a IV kvartal. Tulenevalt Määruse § 4 lg-st 3 on täitmiskava täitmisperiood üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. ITK oli kinnitatud 09.07.2019, kuid selle järgi plaaniti kutsehariduse omandamist perioodil
5. a III-st IV kvartalini ehk plaanitud kutsehariduse omandamine väljus üheaastasest ITK perioodist. Seega tekkis olukord, kus formaalselt 09.07.2019 kinnitatud ITK alusel oli plaan võimaldada kutsehariduse saamist
6. a, kuid sisuliselt ei mahtunud ta ITK osas ettenähtud üheaastasse täitmisperioodi. Olukord kordus ka 06.08.
7. a uue ITK koostamisel, kuna ka
8. a ei saanud kaebaja kohtule teadaolevatel andmetel võimalust asuda õppima. Seega nii 2020 kui ka
9. a oli kaebajal ITK järgi planeeritud kutsehariduse saamine, kuid vahetult enne kooli asumist muudeti/anti iga kord välja uus ITK põhjusel, et kaebaja ei osalenud eelnevalt majandustöödel. 9.
10. Määruse § 8 lg 3 kohaselt vaadetakse täitmisperioodi möödumisel üle täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste rakendamine ja viiakse täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel läbi korduv riskihindamine Määruse §-s 3 sätestatud korras. Uute riskide hindamise näeb samuti ette Määruse § 8 lg 5, kui kavatsetakse muuta kehtivat ITK-d. Mõlemal juhul on ITK muutmise aluseks uute mõjuvate asjaolude esinemine. Vastustaja ei ole esitanud kohtule Määruse § 8 lg 3 alusel tehtud uue riskihindamise tulemusi, mis oleks olnud aluseks 09.07.2019 kinnitatud ITK-ga kutsehariduse saamise edasilükkamiseks aasta võrra 06.08.2020 koostatud uue ITK-ga. 9.
11. Nähtuvalt vastustaja 28.09.
12. a vastusest on uute asjaolude all, mis tingisid kutsehariduse omandamise edasilükkamise, silmas peetud kaebaja loobumist osaleda majandustöödel. Vaide tagastamise otsuses põhjendas vastustaja kutsehariduse saamise edasilükkamist sellega, et kuna üheks kaebaja põhjusriskiks on „töö ja majanduslik toimetulek“, siis kaebaja peab kõigepealt osalema vanglas majandustöödel ning seejärel saab omandada kutsehariduse. Täiendavalt selgitas vastustaja halduskohtumenetluses, et kaebajal on juba olemas kutseharidus, seega keskendub vangla kõigepealt kaebaja tööle suunamisele ja seeläbi kaebajast tulenevate riskide maandamisele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seisukoht kooskõlas

§ 34

lg-st 6 tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel ega ka Määruse § 1 lg-ga 2 ja

§-ga 63. Määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise kaudu. Kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise mehhanismid on sätestatud

§-s 63 ning nende hulgas ei ole võimalust piirata tööst keeldumise korral ITK-s planeeritud hariduse saamist, mh ka selle omandamise pidava edasilükkamise kaudu. Juhul, kui vastustaja on varem kaardistanud vangistuse eesmärke ja nende hulgas on nii kaebajalt tulenevate riskide maandamine tööhõives osalemise kaudu kui ka kutsehariduse omandamise kaudu, ei takista kohtu hinnangul miski neid eesmärke ellu viia paralleelselt ehk määratud perioodil tööle suunamine ja teisel ajal kutsehariduse saamise võimaluse andmine. Seda nägid ka ette

1. ja
2. a koostatud ITK-d. 9.
3. Seega, kui kaebaja ei osalenud kas meelega või mõjuval põhjusel planeeritud tööhõives, ei ole see kohtu arvates mõjuv asjaolu Määruse § 8 lg-tes 3 ja 5 sätestatu tähenduses ning ITK-s planeeritud hariduse omandamise edasilükkamiseks või selle saamise tingimuse seadmeks. Kohtu arvates võib vastustaja tegevus viia olukorrani, kus pidevalt lükates hariduse saamist edasi tööhõives mitteosalemise tõttu, saab kinnipeetav vanglast välja, kuid vangistuse ajal ei ole tema suhtes täidetud mitte ühtegi Määruse § 1 lg-s 2 sätestatud eesmärki. Vastustaja ei saa piirduda arusaamaga, et ITK-s ettenähtud hariduse saamise õigus on realiseeritav vaid eeldusega, et kaebaja osaleb enne tööhõives. Miski ei takista vastustajal suunata kaebajat majandustöödele ka pärast kutsehariduse omandamist, mis plaani järgi peaks kestma mitte 4 rohkem kui 3 kuud. Kinnipeetaval erinevate elukutsete ja oskuste olemasolu ongi kaebajast tulenevate riskide, sh kriminogeensete riskide maandamise üks teguritest. Juhul, kui kinnipeetaval on mitmekesised võimalused saada legaalseid sissetulekuid, väheneks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemise ja uuesti vanglasse sattumise risk seda enam juhul, kui kinnipeetav ise soovib omandada tööturul nõutud ja hästi tasustatud elukutset. Riigikohus on samuti öelnud, et hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööle asumisega (RKHKo asjas nr 3-3-1-31-12, p 15). Vabaduses olles on isikul õigus valida endale meelepärast tööd ja sunniviisilist töökohustust ei ole. Seega ei nõustu kohus vanglaga, et kui kaebaja loobub koristamistööst, oleks temast tulenev risk meeletult kõrge ja selle maandamise nimel on täiendava elukutse omandamise võimaluse andmise keelamine kaalukam. Kohtu hinnangul olukorras, kus kinnipeetav loobub vanglas koristamistöödest, kuid avaldab kindlalt soovi keevitaja või muu eriala omandamiseks, ei oleks

§-s 6 toodud vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamine ehk kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine täiesti ebaõnnestunud. Ka Määruse § 1 lg-s 2 sätestatud eesmärgid on suhteliselt võrdse kaaluga ja täidetavad teineteisest sõltumatult. 9.

1. Vastustaja viide sellele, et kaebajal on kutseharidus juba olemas, ei ole antud juhul asjakohane. Aastatel 2019-2021 koostatud ITK-d nägid kõik ette kaebajal kutsehariduse omandamise keevitaja erialal. Eelnevast nähtub, et vastustaja pidas kaebajale täiendava kutsehariduse andmist aastate kaupa vajalikuks ja põhjendatuks, hoolimata sellest, et kaebajal on kutseharidus ka varasemast olemas. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebajal tema soovitud kutsehariduse saamise edasilükkamine on tingitud sellest, et on näiteks hulk teisi kinnipeetavaid, kellel on kutseharidus omandamata ja kes avaldasid selleks soovi, kuid vastustajal puudub võimalus neid koos koolitada (ei mahu ruumi ära jne). Samuti ei ole vastustaja väitnud, et kaebaja käitumine 2019.-
2. a oli selline, mis tekitaks tõsiseltvõetava kahtluse kaebaja poolt õpingutes osalemise kohta või esines muu objektiivne põhjus kaebaja kutsehariduse saamise omandamise edasilükkamiseks. Kohtu hinnangul oli vastustaja tegelikuks eesmärgiks sanktsioneerida kaebajat tööhõives osalemisest keeldumise tõttu. Sel põhjusel on vastustaja tegevus vastuolus

§ 34

lg-ga 6 ja Määruse § 1 lg 2 p-ga 2, samuti

§-ga

1. 9.
2. Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustaja on kaebajal ITK-s ettenähtud
3. a III-s kvartalis kutsehariduse saamise edasilükkamisel lähtunud lubamatutest kaalutlustest ja eesmärkidest, mistõttu kutsehariduse saamise edasilükkamine uue ITK alusel
4. a-st
5. a-sse on õigusvastane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Vastustaja esitas 15.06.2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Tartu Vangla põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 10.
7. Vangla ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kutsehariduse omandamise võimaldamise edasilükkamine on imperatiivse tingimuse või eelduse seadmine. Tuleb eristada taasühiskonnastamist kui üldist mõistet ja uue kuriteo riskide maandamiseks ettenähtud tegevusi, mis olemuselt on kitsam mõiste. Et taasühiskonnastamist korraldada, on vaja teada põhjuseid, miks süüdimõistetu käitub õigusvastaselt. Riskihindamine on vahend, mille toel on võimalik välja selgitada kuritegeliku käitumise põhjused ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ja ohtlikkus ning tegevused, millega mõjutada süüdimõistetut käituma õiguskuulekalt. Isiku kuritegeliku käitumise tegurite selgitamine võimaldab taasühiskonnastavate tegevuste kaudu muuta süüdimõistetu hoiakuid ja käitumist, et ta ei paneks toime uut kuritegu. Seega on vangistuse esmaseks ülesandeks tegeleda süüdimõistetu 5 uue kuriteo toimepanemise põhjusriskide maandamisega. Selleks nähakse ette riske maandavad tegevused ITK-s. Millises järjekorras riske maandada, otsustab vanglateenistus. 10.
8. ITK on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul. Tegemist on karistuse täideviimise programmiga, milles nähakse ette iga kinnipeetava osas individuaalsed tegevused ja alaeesmärgid, mis peavad täideviimise protsessi lõpuks viima karistuse eesmärkide saavutamiseni. ITK koostamise ja rakendamise eesmärgiks on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise. ITK-s peavad kriminaalsete riskide maandamiseks ettenähtud tegevused ja nende ajakava olema planeeritud õigesti. Kui kinnipeetaval ei ole haridusest tulenevat riski, siis ei ole tema haridustaseme tõstmine ja täiendamine prioriteetsuselt esmatähtis. Selliseid tegevusi saab kinnipeetavatele võimaldada alles peale põhiriskide maandamist. 10.
9. K.K.le nähti tõesti 06.08.
10. a ITK-s ette kutsehariduse omandamine
11. a III kvartalis, kuid enne seda oli talle planeeritud riske maandava tegevusena töötamine. K.K.l ei ole haridusest tulenevat riski uue kuriteo toimepanemiseks. Seetõttu ei ole ka hariduse omandamine uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks tegevuseks. K.K. ITK-sse on seega ekslikult planeeritud hariduse omandamine, kuigi sellekohast riski isikul ei olnud. Ilmnenud eksimused tuleb parandada ja vangla ei pea eksimusest tingitud ebaõiget halduspraktikat jätkama. Tartu Vanglale teadaolevalt on K.K.l põhiharidus olemas. Samuti on ta varasemalt vangistuses omandatud elektroonikaseadmete koostaja ja lukksepa kutse. Sel põhjusel ei nõustu Tartu Vangla halduskohtu järeldusega, et olemasolevatele kutseharidustele viitamine ei ole asjakohane. 10.
12. Käesoleval juhul ei ole kutsehariduse planeerimise näol seega tegemist isiku kuritegelikke riske maandava tegevusega, kuna ebapiisav haridustase või kutseoskuste puudumine ei ole olnud uue kuriteo toimepanemise riskiks. Vangla ja vangistuse peamiseks eesmärgiks ei ole mitte isiku üldise haridustaseme tõstmine ja erinevate kutseoskuste omandamise võimaldamine, vaid uue kuriteo toimepanemise riskide maandamine. Isiku üldise haridustaseme tõstmine saab toimuda alles peale kuriteo toimepanemise põhjusriskide maandamist. 10.
13. Kuivõrd

§ 37

lg 2 kohaselt on üldharidust või kutseharidust omandav kinnipeetav töökohustusest vabastatud, siis ei saa vangla õppetegevuse toimumise ajal kaebajat tööle rakendada. Seetõttu on oluline, et esimeses järjekorras viiakse läbi põhjusriske maandavad tegevused ning alles seejärel isiku üldise taasühiskonnastamise seisukohalt kasulikud tegevused. Nii on ka ITK juhendi § 1 lg-s 2 esimese punktina välja toodud eesmärk suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise. Alles seejärel on nimetatud haridustaseme tõstmise ja kutsealaste oskuste täiendamine. Vanglateenistuse ametnikud on saanud vajaliku väljaõppe hindamaks, millised tegevused on riskide maandamiseks vajalikud ja millises järjekorras selliseid tegevusi läbi viia. Seetõttu ei saa kohus hinnata, millises järjekorras tuleks planeeritud tegevusi läbi viia. K.K.le kutsehariduse omandamise võimaluse edasilükkamine ei ole mitte karistuslik meede või õigusi piirav otsustus, vaid selle kaudu suunati kinnipeetavat esmalt tegelema põhjusriskide maandamisega, mille üheks osaks on ka tööhõives osalemine ja millega kinnipeetav ei olnud nõus tegelema. 10.

1. Kui kinnipeetav ei täida esmaseid riskide maandamiseks vajalikke tegevusi, siis vangla ei planeeri temale ka muid hõivatust tagavaid tegevusi, sest siis puuduks kinnipeetaval igasugune motivatsioon esmaste riskidega tegelemiseks. Vastupidises olukorras oleks kinnipeetaval võimalik sisustada karistusaeg endale meelepäraste, aga tema riskide seisukohalt teisejärguliste taasühiskonnastavate tegevustega ja seeläbi jääksid riskide maandamiseks vajalikud tegevused 6 läbi viimata ning lõppkokkuvõttes ka vangistuse eesmärgid saavutamata. Seetõttu annab ITK juhendi § 8 lg 5 inspektor-kontaktisikule õiguse ja pädevuse täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel viia läbi uus riskihindamine ja vajadusel ITK-d muuta. Selle normi alusel ongi kaebaja ITK-s planeeritud tegevusi muudetud. Kui kohus ei pea ebaõigesti planeeritud tegevuste muutmist lubatavaks, siis seab selline seisukoht ohtu isikust tulenevate riskide maandamise võimalikkuse ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise üldiselt. 10.
2. K.K. käitumisest tulenevateks riskideks on töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine, mõtlemine ja käitumine ja hoiakud. ITK-st nähtuvalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriteks olnud halb probleemide lahendamise oskus, alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Seetõttu on K.K.st tulenevaks riskiks hoopis töötamine ja sellise riski maandamiseks on esmalt vajalik kaebaja rakendamine tööle. Vangla on korduvalt K.K. rakendanud majandustööle, kuid kinnipeetav ei ole tööhõives osalenud. Nagu on näha K.K.le määratud distsiplinaarkaristustest, ei ole distsiplinaarkorras mõjutamine oma eesmärki kandnud. Kui isik suhtub põlglikult mõnda töösse, siis viitab see kuritegelike hoiakute toetamisele ja kinnipeetavast tuleneva ohu maandamiseks tuleb vanglal selliste hoiakute ja suhtumistega tegeleda. Seetõttu on vanglal esmalt vajalik tegeleda K.K. majandusliku toimetuleku ja hoiakutega, et peale vabanemist oleks tal võimalik jätkata elu õiguskuulekalt. Samas ajal, mil vangla võimaldaks K.K.le kutsehariduse omandamist, ei oleks võimalik piisaval määral tegeleda tema esmase riskiga, kuna kutseõppes osalev kinnipeetav on vabastatud töökohustusest. Seetõttu ei saa pidada õigusvastaseks kaebaja riskidest mittetuleneva tegevuse edasilükkamist tegelemaks esmalt K.K.st tulenevate riskide maandamisega.
3. Kaebaja vastustaja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust 16.05.
5. a kohtuotsuse tühistamiseks ja asjas uue otsuse tegemiseks, millega esitatud tuvastamiskaebus rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebajale 09.07.2019 koostatud ITK nägi kaebaja riskihinnangust lähtuvalt
7. a (täpsemalt III-IV kvartal) ette kutsehariduse omandamise keevitaja erialal. Kaebajale 06.08.
8. a koostatud ITK kohaselt on kaebaja kutsehariduse omandamine keevitaja erialal planeeritud aastatele 2021-2022, täpsemalt
9. a III kvartalisse. Kaebaja ei olnud esitatud kaebuses rahul sellega, et ITK muutmise tagajärjel
10. a augustis jäi ta ilma võimalusest omandada kutseharidus
11. a III ja IV kvartalis. Halduskohus viitas põhjendatult Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-31-12, mille p-s 11 selgitati, et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused. Eelviidatud Riigikohtu lahendist (p 9 ja 12) saab teha ka järelduse, et kui ITK-s on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele, sh ka kutsehariduse omandamisele, kui ITK-s on kutsehariduse omandamine ette nähtud. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda ITK-s tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist. 7 Nagu juba märgitud, leidis kaebaja, et ka tema uus ITK oleks pidanud võimaldama tal
12. a III-IV kvartalis kutsehariduse omandamist, mistõttu on vangla tegevus
13. a koostatud ITK muutmisel
14. a õigusvastane, sest vangla on sellise otsuse tegemisel lähtunud valedest kaalutlustest. Halduskohus pidi seega kontrollima, kas vangla on kaebaja ITK koostamisel (muutmisel) seonduvalt kutsehariduse omandamisega lähtunud õiguspärastest kaalutlustest olukorras, kus kaebaja kehtiv ITK ei näinud enam
15. a kutsehariduse omandamist ette, sest see oli uue ITK-ga lükatud
16. a III kvartalisse. Halduskohus hindaski kaebaja varasema ITK muutmise õiguspärasust, mille tulemusel lükkus kaebaja hariduse omandamine aasta võrra edasi ja leidis ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatult, et vastustaja toiming oli õigusvastane kaalutlusvea tõttu.
17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et sisuliselt oli tegemist kaebaja kutsehariduse saamisele lubamatu tingimuse seadmisega, mille kohaselt saanuks kaebaja alustada mitme aasta jooksul keevitaja eriala omandamise õpingutega üksnes juhul, kui ta osaleb eelnevalt vastustaja poolt kindlaksmääratud mahus tööhõives (vangla majandustöödel). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kohtumenetluse käigus lükkas Tartu Vangla uue, 30.08.
18. a ITK koostamisega aasta võrra edasi ka
19. a III-sse kvartalisse planeeritud kaebaja kutsehariduse omandamise, sest kaebaja ei osalenud jätkuvalt tööhõives.
20. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt on hariduse, s.h kutsehariduse omandamine, üldist taasühiskonnastavat mõju omav tegevus, kuid tööhõives osalemine on kaebajast tuleneva uue kuriteo põhjusriske maandav tegevus ja seetõttu prioriteetne hariduse omandamise ees, mistõttu oli igati põhjendatud, et kaebaja ei saa enne kutseharidust omandada, kui ei ole omandanud vanglas tööharjumust. 15.
21. Määruse nr 21 § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ja nende rakendamise ajagraafik ning sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu. Eeltoodust võib välja lugeda, et ITK rakendamisel on nii kinnipeetava haridustaseme tõstmine kui ka tema kutse-, töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamine võrdse kaaluga ning ei hariduse omandamine ega ka vanglas majandustöödel töötamine ei ole prioriteetsed üksteise suhtes ega ka võrrelduna teiste kinnipeetava resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevustega. Töötamist ja hariduse omandamist on ka seadusandja käsitlenud võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudena. Mõlema eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ja aidata seeläbi kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R

§ 34

annab hariduse omandamise võimaldamise põhireeglistiku, kuid

§-d 35 ja 36 täpsustavad kinnipeetavale põhi- ja üldkeskhariduse ning kutsehariduse võimaldamise tingimusi, seades eelduseks hariduse omandamise, kui see on ITK-s ette nähtud (

§ 35lg-d 1 ja 2, § 36 lg 1).

15.

1. Kinnipeetavale kutsehariduse omandamise võimaldamine on küll vangla kaalutlusotsus, kuid kuna see oli kaebaja
2. a ITK-s
3. a III-IV kvartaliks ette nähtud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul õiguspäraseks pidada olukorda, kus kinnipeetavat võib vangla majandustööst keeldumisel sisuliselt karistada sellega, et talle seda siiski ei võimaldata, lükates vahetult enne õppima asumise aja algust järjest uute ITK-de koostamisega kaebaja kutsehariduse omandamise aega pidevalt aasta võrra edasi.

§ 37

lg 2 p 2 järgi ei ole kutseharidust omandav kinnipeetav kohustatud töötama ning ka kinnipeetavale 8 distsiplinaarkaristuse määramist reguleerivatest

§-dest 63–651 ei tulene, et tööst keeldumisele kinnipeetava poolt oleks võimalik reageerida tema õpingute pideva edasilükkamisega niikauaks, kui kinnipeetav on nõus vanglas tööle minema. Nagu juba märgitud, ei saa ka vanglas töötamine olla prioriteetne teiste kinnipeetava resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste, s.h kutsehariduse omandamise ees, sest hariduse omandamine on samuti ilmselgelt abiks vangistuse eesmärkide saavutamisele (

§ 6

). Kuna nii töökohustus kui ka kutsehariduse omandamine on kooskõlas vangistuse eesmärkide saavutamisega, ei ole õiguspärane ega selgel lubaval normil põhinev selline vangla tegevus, kui esimesest keeldumist karistatakse sisuliselt kutsehariduse omandamise võimalusest ilmajätmisega, sest nii tekib olukord, kus kinnipeetava suhtes ei kohaldu kumbki abinõu, kuigi mõlemad on suunatud vangistuse eesmärkide saavutamisele. Kui kinnipeetav keeldub tööst ajal, mil ta ei ole õppetööga hõivatud, siis võidakse talle sellise rikkumise eest määrata distsiplinaarkaristus.

-st, VSKE-st ega muust vastavat valdkonda reguleerivast õigusaktist ei tulene vanglale aga sellist õigust, et kinnipeetavale, kellele on ITK-s antud õigus omandada vanglas kutseharidus, kuid kes keeldub majandustöödel osalemast, keeldutakse seda sisuliselt lubamast järjestikuste uute ITK-de koostamisega selliselt, et iga uue ITK-ga lükatakse hariduse omandamine aasta võrra edasi. Seda, et tööst keeldumise korral ei saa hariduse võimaldamata jätmine olla kinnipeetava täiendavaks sanktsioneerimise vahendiks, on kohtupraktikas ka varem välja toodud (TrtRKo asjas nr 3-12-260, p 27). 15.

1. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna haridus ei ole kaebajast tulenevaks riskiks, ei saa pidada kutsehariduse omandamist kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks tegevuseks. Esmalt tuleb märkida seda, et kõigis kolmes käesolevas asjas ära märgitud ja kaebaja kohta koostatud ITK-s on ITK-de
2. osas kutsehariduse omandamine (keevitaja) märgitud kaebaja riskihinnangust nähtuva tegevusena. Määruse § 4 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava kogu kinnipeetava karistusaja kohta ja sellest peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Ilmselgelt suurendab erinevate ja isegi mitmete kutsehariduste saamine kaebaja võimalusi vanglast vabanemisel naasta edukalt ühiskonda ning maandada seeläbi ka majandusliku hakkamasaamisega seotud riske, kuriteo korduvuse riski ning aitab isikul olla pärast vanglast vabanemist konkurentsivõimelisem tööturul.

§ 34

lg 1 järgi on hariduse omandamise võimaldamise eesmärgiks kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Seega on kaebajast lähtuvate riskide maandamiseks teiste tegevuste kõrval ka ükskõik mis liiki hariduse omandamine ilmselgelt uue kuriteo toimepanemise riski maandavaks tegevuseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väiteks, et majandustöödel osalemise kohustus tööharjumuse saamiseks ning sotsiaalprogrammides osalemine aitavad kutsehariduse omandamisega võrreldes kaebaja uue kuriteo toimepanemise riske enam maandada ning peaksid seetõttu olema prioriteetsemad. Kohustus töötada on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks asjakohane viis, kuid ka hariduse omandamise võimalus mõistliku aja jooksul on sama eesmärgi täitmiseks vähemalt samaväärselt oluline ega ole töökohustusest vähemprioriteetne. Mõlemad meetmed aitavad suunata kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ja maandavad kaebajast lähtuvaid riske. Seega ei saa kutsehariduse omandamist vanglas käsitleda üksnes kaebaja üldist arengut või haridustaset soodustava meetmena, mida saaks käsitleda töökohustuse või sotsiaalprogrammide läbimisega võrreldes vähemprioriteetsena. 9 15.4. Ka see, et kaebaja on juba varem omandanud põhihariduse ja kutse (lukksepp, elektroonikaseadmete koostaja), ei tähenda, et seetõttu oleks esmalt vajalik tema tööle asumine vanglas tööharjumuste ja -oskuste kujundamiseks. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks vastustaja arvamust, et kuna kaebajal on juba varasemast kaks kutset omandatud, siis oleks Määruse § 4 lg-ga 1 vastuolus see, kui talle võimaldatakse riskide maandamise seisukohalt teisejärguliste ja K.K. karistusaega sisustavate muude tegevuste planeerimine enne tema põhiriskide maandamist. 16. Lähtudes

§ 36

lg-st 1 ja sellest, et kaebaja osas nii 09.07.2019, 06.08.2020 kui ka 30.08.2021 kehtinud ITK-d nägid tema jaoks jätkuvalt ette kutsehariduse omandamise keevitaja erialal, ei ole sellist olukorda ringkonnakohtu hinnangul võimalik nimetada ka veaks 09.07.2019. a ITK-s, vangla eksimuseks või ITK-s ebaõigesti planeeritud tegevuseks, mida vastustajal oli õigus parandada kaebajale kutsehariduse omandamise keelamisega ITK-s ettenähtud ajal selle uue ITK-ga muutmise kaudu põhjusel, et kaebaja ei ole osalenud vangla majandustöödel. 17.

§ 36

lg 1 ls 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Määruse § 8 annab küll vanglale õiguse täitmiskava muuta, kuid selle muutmiseks peab reeglina olema möödunud ITK täitmisperiood või ilmnema täitmisperioodi jooksul selliseid asjaolusid, mis tingivad varasema ITK muutmise vajaduse. ITK sisu üle otsustamise pädevus kuulub vanglale, kes viib läbi vastavad toimingud. Varasema ITK muutmine peab olema põhjendatud ja tulenema konkreetsetest asjaoludest ning ITK muutmise eelduseks peetakse ka uue riskihindamise läbi viimist. Vastustaja viitab apellatsioonkaebuses konkreetselt Määruse § 8 lg-le 5, kui kaebaja varasema ITK muutmiseks inspektor-kontaktisikule volituse andnud sättele. Nimetatud sätte kohaselt viib inspektor-kontaktisik täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel läbi uue riskihindamise ja vajaduse korral muudab koostatud täitmiskava. Käesoleva kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja 09.07.

1. a ITK-d oleks ohuhinnangu osas muudetud 06.08.
2. a ITK-ga. Ka Tartu Vangla 28.09.
3. a kirjast (tl 16) ei nähtu, et kaebajale on pärast
4. a ITK kinnitamist koostatud uus riskihinnang. Siiski on kaebaja õppimisvõimalused igal aastal uue ITK-ga lükatud järgmisesse aastasse. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vangla tegevusest selge muster. Vangla märgib ITK-s selle kehtestamise aastale järgneva aasta III-IV kvartalisse kaebajale õiguse omandada vanglas keevitaja kutse. Enne võimaliku õppima asumise aja algust aga tehakse kaebajale uus ITK, milles nähakse õppimisvõimaluse saabumine ette jälle järgmise aasta III kvartalis. Nii on toimunud juba mitu korda. Riigikohus on selgitanud, et ITK muutmisel lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused (RKHK 03.10.
5. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 11). Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole seoses kaebaja 09.07.
6. a ITK muutmisega 06.08.
7. a ITK-ga kutsehariduse omandamise aja osas kaebaja pöördumisele esitatud 28.09.
8. a vastuses (tl 16) ja vastuses kaebusele vangla argumendid piisavad, et õigustada kaebajal kutsehariduse saamise võimaluse edasilükkamist veel ühe aasta võrra. Vastustaja on tuginenud peaasjalikult sellele, et kaebaja peaks eelnevalt täitma teised ja vangla hinnangul olulisemad riskide maandamise tegevused ja üksnes seejärel saab ta asuda ITK-s vangla poolt talle ette nähtud kutsehariduse omandamist.
9. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga. 10 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on andnud kutsehariduse omandamise olulisusele kaebaja riskide maandamisel ilmselgelt liiga väikse kaalu ning ebakohaselt kaalunud varasema,
10. a ITK täitmise tulemusi. Samuti ei ole vangla arvestanud kaalutlusotsuse tegemisel asjaoluga, et kaebajale ITK-s ette nähtud kutsehariduse omandamise võimaluse järjekordne edasi lükkamine raskendas kaebajal hiljem üldse vanglas seda haridust omandada või tegi selle täiesti võimatuks. Sellega on vastustaja rikkunud ka

§ 34lg-st 6 tulenevat hariduse omandamise soodustamise kohustust.

Vastustaja tegevus ei ole kuidagi kaebajal talle ette nähtud kutsehariduse omandamist soodustanud, vastupidi, vangla tegevus

1. a augustis on lükanud kaebaja võimaluse vanglas ka keevitaja kutset omandada põhjendamatult edasi. 18.
2. Ka kohtumenetluses ei ole Tartu Vangla esitanud asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi ega osutanud muutunud asjaoludele, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemas täitmiskavas märgitud võimalust omandada vanglas keevitaja kutse
3. a III-IV kvartalis. Hariduse omandamine ei suurenda iseenesest kaebaja ohtlikkust võrreldes tööleasumisega. Vastupidisele seisukohale asumiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud. Sellistele erandlikele asjaoludele ei ole vangla aga tuginenud. 18.
4. Arvesse ei ole võetud ja kaalutletud ka seda, kas tööharjumusega seotud riskide maandamine ehk kaebaja tööle suunamine ja kaebajale täiendava kutsehariduse saamise võimaldamine oleks olnud teostatav näiteks paralleelselt. Riigikohus on rõhutanud, et pidades silmas Määruse § 1 lg 2 p-des 1-3 püstitatud eesmärke ja vangla kohustust soodustada hariduse saamist, on ITK-s ette nähtud hariduse võimaldamata jätmine põhjendatud näiteks rahaliste vahendite vähesuse, turvariskide või õppedistsipliini rikkumiste korral. Nagu juba öeldud, ei suurenda hariduse omandamine iseenesest kinnipeetava ohtlikkust võrreldes tööle asumisega. Sellest Riigikohtu seisukohast tuleneb, et tööharjumusega seotud riskide olemasolu ei saa olla takistuseks kinnipeetavale mistahes hariduse võimaldamise üle otsustamisel, kuna mõlemad teenivad lõppkokkuvõttes ühte eesmärki – kinnipeetava tööhõive pärast vangistuse ära kandmist (

§ 34lg 1).

Samuti on selge, et hariduse omandamine vanglas ja tööhõives osalemine ei ole üksteist välistavad asjaolud. Kaebajat oli võimalik rakendada majandustöödele õppevälisel ajal.

-st tulenevalt on kinnipeetav tööst vabastatud üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Seega töökohustuse määramine riske maandava tegevusena ei välistanud ITK-s samaks aastaks ka kutsehariduse omandamist kaebaja poolt. Vastustaja arusaam, et kuna

§ 37

lg 2 järgi on ka kutseharidust omandav kinnipeetav töökohustusest vabastatud ja seetõttu ei saa vangla kinnipeetavat õppetegevuse ajal tööle rakendada, annab vanglale aluse nõuda kinnipeetavalt esimeses järjekorras vanglas töö tegemist, ei tulene seadusest. Kui kaebaja keeldus vangla majandustöödel osalemisest, oli võimalik teda selle eest distsiplinaarkorras karistada, mida vastustaja ka tegi. Tööst keeldumine vanglas aga ei saa olla selline asjaolu, mis õigustab kaebajale ITK-s ette nähtud kutsehariduse omandamise pidevat ajalist edasilükkamist uute ITK-de koostamise abil.

1. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti esitatud tuvastamiskaebuse rahuldanud ja Tartu Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub.
2. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas otsuses kaebaja nime initsiaalidega nagu seda tegi ka halduskohus oma otsuse resolutsiooni p-s
3. (allkirjastatud digitaalselt) 11