Obsah (4)

§ 129§ 115§ 116§ 117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2021 Tallinn, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11227 Tsiviilasi Metakern Latvia S

§ 129lg 1).

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus (

§ 115lg 1 ls 2).

Tehing võib olla tehtud otseselt esindatava nimel või võib see tuleneda tehingu asjaoludest (

§ 116lg 1).

Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (

§ 116lg 2).

Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (

§ 117lg 2).

Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud (VÕS § 118 lg 2).

1. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et IB tegi tehingu kostja nimel ja et IBl oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt volitas hageja IBt teostama veod tema ettevõtte kaudu (tl 5). CMR-ist nähtuvalt võttis kostja (Purgo OÜ) Narva Logistics OÜ laost hageja kauba, et viia kaup Tallinna Logistikakeskusesse (tl 9). Tunnistaja ES 17.07.2021 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et hageja sõlmis suulise kokkuleppe metallikauba veoks OÜ-ga Purgo (tl 130). EA andis 17.07.2021 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hageja sõlmis suulise kokkuleppe nii IBga kui ka äriühinguga. Arve esitas hagejale tasumiseks Purgo OÜ (tl 130 pöördel). Tunnistaja IB andis ütlusi selle kohta, et võttis Purgo OÜ nimel kauba vastu, mille saatjaks oli hageja. IB tegi seda oma Purgo äriühingu nimelt, et ei oleks probleemi (tl 130 pöördel ja 131). Purgo OÜ esitas 25.02.2019 arve nr 67 veoteenuse eest hagejale (tl 67 ) ning hageja tasus kostjale 5500 eurot (tl 6). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja sõlmis veolepingu kostjaga. Kostja vaidles lepingu olemasolule vastu. Seetõttu tuli kostjal tõendada, et sõlmitud leping ei kehti tema ja hageja vahel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud.
2. Kohus analüüsib kaotsiläinud veose (1186 kg metalli) väärtuse hüvitamise nõuet summas 19 500 eurot. Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest (CMR konventsioon art 17 lg 1). Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus (CMR konventsioon art 17 lg 2). Selle tõendamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 lõikes 2 toodud asjaolu tõttu, lasub vedajal (CMR konventsioon art 18 lg 1). Hagejal tuleb tõendada vastutuse eeldusena kauba vastuvõtmist kostja poolt.
3. Kohtu hinnangul on kauba vastuvõtmine kostja poolt tõendatud CMR-ga, mille kohaselt võttis kostja (Purgo OÜ) Narva Logistics OÜ laost Metakern Latvia SIA kauba, et viia kaup Tallinna Logistikakeskusesse (tl 9). Kauba vastuvõtmine kostja poolt on tõendatud ka 3 tunnistaja IB ütlustega, mille kohaselt võttis ta hageja kauba Purgo OÜ nimel vastu. Tunnistaja tegi seda oma Purgo äriühingu nimelt, et ei oleks probleemi (tl 130 pöördel ja 131). Kostja tugineb vastuväitena asjaolule, et IB ei suutnud osa kaubast kohale viia, sest hageja nõudis kauba vedamist ebaseaduslikult, mis tõi kaasa kauba konfiskeerimise. Sellist vedaja juhise olemasolu peab tõendama kostja. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hageja nõudis kauba vedamist ebaseaduslikult. Seega tuleb lugeda kaup (1186 kg titaani) kaotsiläinuks ja kaotsiminek tõendatuks.
4. Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtaja möödumisest kolmekümne päeva jooksul või tähtaja puudumisel kuuekümne päeva jooksul kauba vastuvõtmisest, siis loetakse kaup kaotsiläinuks ja kaotsiminek tõendatuks (CMR konventsioon art 20 lg 1). Vaidlus puudub, et 1186 kg titaani ei ole hagejale üle antud. Kostja võttis 13.03.2019 Narva Logistics OÜ laost Metakern Latvia SIA kogu titaani 4667kg, et viia kaup Tallinna Logistikakeskusesse (tl 9). Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et pooled leppisid suuliselt kokku, et kauba kohale toimetamise aeg on 1 kuu. Samuti ei vaidlustanud kostja hageja väidet, et 1186 kg titaani on üle andmata 1,5 aastat. Vastavalt on kostja kohustatud hüvitama kauba osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju.
5. Kui vedaja on kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis määratakse hüvitamisele kuuluva summa suurus kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel (CMR konventsioon art 23 lg 1). Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel (CMR konventsioon art 23 lg 2). Hüvituse suurus ei või siiski ületada 25 franki puuduoleva kauba brutokaalu kilogrammi eest (CMR konventsiooni art 23 lg 3). Peale selle kuuluvad kauba kaotsiminekul hüvitamisele veomaksed ja tollimaksud proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral (CMR konventsioon art 23 lg 4). Muid kahjusid ei hüvitata (CMR konventsioon art 23 lg 4).
6. Hageja hindab 1186 kg titaani turuväärtuseks 19 500 eurot. CMR konventsiooni artikli 23 lõigete 1 ja 2 tulenevalt tuleb kauba väärtus määrata turuhindade alusel. Kohtule esitatud Baoti Metal hinnapakkumise kohaselt on metalli hind 18,50 USD/kg (tl 66 ja 68). Hageja on 25.11.2020 menetlusdokumendis välja toonud, et Eesti Panga andmetel oli 23.11.2020 seisuga 1 USD kurss 0,84 eurot ning metalli keskmiseks turuhinnaks on 15,54 eurot. CMR konventsiooni artikkel 23 lg 3 kohaselt ei saa vedajalt kahjuhüvitist nõuda rohkem kui 25 franki (CHF ) ühe kaotsi läinud kauba kilogrammi eest. Eesti Panga andmetel oli 23.11.2020 seisuga 1 CHF kurss 0,84 eurot, mis teeb ühe kilogrammi hinnaks 21 eurot (tl 60 pöördel). Seega nõuab hageja kaotsiläinud kauba eest kahju hüvitamist 16,43 eurot 1 kg eest, summas 19
7. Hüvituse suurus 19 500 eurot jääb CMR konventsiooni art 23 lg-3 sätestatud hüvitise piiridesse. Kostja hageja arvutustele ega kahjusumma suurusele 19 500 eurot vastuväiteid esitanud ei ole. Vastavalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista tekitatud kahju 19 500 eurot.
8. Kohus analüüsib veotasu tagastamise nõuet. Kauba kaotsimineku korral veotasu tagastamise nõudele kohaldub CMR. Peale kahju kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral (CMR art 23 lg 4). Seega ei kuulu hüvitamisele kogu tasutud veotasu summas 5500 eurot. Hüvitamisele kuulub veotasu kaotsiläinud kauba osas. Vaidlus puudub selles, et kostja pidi vedama titaani 4667 kg, kostja andis 09.08.2019 üle titaani 3481 kg ja kaotsiläinud kogus oli 1186 kg. Seega läks kaduma 25% kaubast (1186kg x 100%/4667kg) ning veotasu tuleb hüvitada 25% osas, so summas 1375 eurot (5500 eurot x 25%/100).
9. Ülejäänud summas (4125 eurot) veotasu tagastamisele ei kuulu. Vaidlus puudub, et kostja andis 3481 kg titaani üle MVL Logistics OÜ-le. Seega ei läinud 3481 kg titaani 4 kaduma. Asjaolu, et kostja ei toimetanud 3481 kg titaani Peterburi, ei oma tähtsust. Saatjal on õigus käsutada kaupa, iseäranis nõuda vedajalt kauba ettenähtud üleandmiskoha muutmist või kauba väljaandmist saatedokumendis märgitust erinevale saajale (CMR konventsioon art 12 lg 1). Seega saab hageja nõuda kauba üleandmist algse saaja asemel iseendale. Pooled leppisid kokku, et kostja annab kauba koguses 3481 kg Peterburi asemel üle Tallinnas, AMV Logistics OÜ-le. Vastavalt 3481 kg titaani osas veotasu tagastamisele ei kuulu. Hageja lepingust taganenud ei ole. Seega ei saa ülejäänud veotasu (4125 eurot) tagastada ka VÕS § 1028 alusel.
10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt summas 20 875 eurot (19 500 eurot + 1375 eurot).
11. Kohus rahuldas hageja esmase nõue osaliselt (täielikult kaotsiläinud veose hüvitamise nõude 19 500 eurot ja osaliselt veotasu tagastamise nõude 1375 eurot). Seega puudub vajadus käsitleda hageja esitatud alternatiivseid nõudeid.
12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. MENETLUSKULUD
13. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile. Kohus rahuldas hagi osaliselt 83% ulatuses. Rahuldamata jäetud nõue moodustab hagihinnast 17%. Seetõttu jäävad menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda ja ülejäänud osas ehk 83% ulatuses kostja kanda.
14. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
15. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5