ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (
3.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna
alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
Nimelt võib
lg 5 järgi teha vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda.
Eelnev aga ei tähenda, et praeguses menetlusstaadiumis on vastutusotsuse tegemine ilmselgelt võimatu. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on 2025. a oktoobris, mis tähendab, et esineb piisav ajavaru maksuotsuse, selle sundtäitmise (olenemata selle edukusest) ja vajadusel vastutusotsuse tegemiseks. Vastutusmenetluse alustamist ei piira
6. MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikutele (
lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 tähenduses2. On üsna ilmne, et olukorras, kus juhatuse liikmetel on kohustus deklareerida käibemaksu, kuid nad jätavad selle tegemata, esineb põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel. Nii on see ka praegusel juhul. Ühtlasi on maksuhaldur selgitanud, et osaühingul puudub vara, mille arvelt maksukohustust sundtäita. Samuti võib eeldada, et tegemist ei ole aktiivset majandustegevust omava äriühinguga, kuivõrd majandusaasta aruandeid ei ole esitatud 3 . Seega on maksuhaldur usutavalt põhistanud, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on puudutatud isikute solidaarne vastutus II-Iiiiiii OÜ maksuvõla tasumise eest
Käesoleval juhul on MTA piisavalt põhistanud, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus summas 39 833,33 eurot.
Samuti ei ole maksusumma aegumistähtaeg möödunud, kuna maksude arvestamise ja tasumise kohustus 1 Vt MTA 14.03.2023 taotlus, lisa
). Ka juhul, kui lähtuda
§-s 98 sätestatud 3-aastasest aegumistähtajast, siis ei ole see veel saabunud (saabub oktoober 2025). 9. Lähtudes sellest, et puudutatud isikutel puudub muu registervara peale liiklusregistris nimetatu 6 , on maksuhaldur põhjendatult ja proportsionaalselt taotlenud käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist liiklusregistrisse (
Samuti nõustub kohus maksuhalduriga osas, et põhjendatud on tagatava summa suurusel lähtuda maksusummast iga puudutatud isiku osas eraldi, kuivõrd tegemist on solidaarvõlgnikega. Maksuhaldur on asjakohaselt selgitanud, et iga isiku suhtes toimub vastutusmenetlus eraldi ning ei saa välistada, et vastutusmenetluse kestel ilmnevad asjaolud, mis ühe või teise juhatuse liikme vastutusest vabastaks. Seetõttu on otstarbekas käsitleda täitetoimingu valikul iga isikut 39 833,33 euro suuruse maksvõla kontekstis eraldi. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist ka ületagamisega. Maksuhalduri poolt välja toodud sundtäitmise kulud ei ole ülemäärased.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.