KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1364 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Roman Kukuškin süü

§ 339lg-le 1.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

1. Tartu Maakohtu 11.09.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Gingel-Kääri kaitsja vandeadvokaadi abi Kaisa Lumiste, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulud ja sundraha. Teha menetluskulude osas uus otsus, millega jätta osa välja mõistetud menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jäetava osa suuruse jätab süüdistatav kohtu otsustada. Apellatsioonis leitakse kokkuvõtlikult, et väljamõistetud ekspertiisikulu on ebamõistlikult suur ning arvestades süüdistatava varalist seisundit käib menetluskulude tasumine J. Gingel-Käärile üle jõu, mistõttu osa neist tuleks jätta riigi kanda. Arvestades mõistetud karistuse pikkust ei ole süüdistataval sissetulekut, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Süüdistataval on maksmata kohustus OÜ Credimarket ees, tema suhtes on algatatud täitemenetlus ning tal puudub kinnisvara, mille arvelt tasuda menetluskulusid. Varalisest seisundist lähtuvalt on põhjendatud vabastada süüdistatav osaliselt menetluskulude tasumisest ja jätta need riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et J. Gingel-Kääri kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Käesolevalt ei ole oluline ka see, et maakohtu otsuses on osaliselt vale edasikaebekord, seda menetluskulude osas. Kaebekord tuleb seadusest ning otsuses valesti märgitud edasikaebekord ei anna alust kaebeõiguse laiendamiseks. 4.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ulatus ja aeg, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) Kuna menetluskulud on kokkuleppe osa, siis ei saa neid eraldi vaidlustada määruskaebe korras, vaid kaitsja poolt esitatud dokumendi puhul, mis on küll pealkirjastatud määruskaebusena, on sisuliselt tegemist apellatsiooniga, millena seda ka kohus edasiselt käsitleb. 2

1. Tartu Maakohtu 11.09.2019 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus vastab 11.09.2019 kokkuleppele, mille J. Gingel-Käär koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi (Ko To 8 kd, lk 85-87). Süüdistatav on maakohtu istungil öelnud, et ta jääb kokkuleppe juurde, kokkulepe oli talle arusaadav ning arusaadav oli ka, et väljatoodud menetluskulud tuleb hüvitada. Keegi ei sundinud teda kokkulepet allkirjastama. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao sätteid või § 339 lõiget
4. Seega ei ole J. Gingel-Kääril ega tema kaitsjal

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada. 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna eeltoodud põhjustel ei ole J. Gingel-Kääril ning sellest tulenevalt ka tema kaitsjal

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3