Obsah (7)

§ 371§ 663§ 659§ 9§ 1§ 171§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17429 Kohtuasi Y

) § 371 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel.

§ 371

lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6. Hageja on oma nõude alusena käsitlenud Vabariigi Valitsuse korraldust, millest kauplused lähtuvad seonduvalt maski kandmise kohustusega. Vabariigi Valitsuse korraldust saab aga hageja vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras, pöördudes halduskohtu poole, mistõttu ei kuulu selle vaidlustamine maakohtu pädevusse

§ 371lg 1 p 1 mõttes.

Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Ka moraalse kahju nõude asjaolud on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamisega ning on esitatud puudulikult ega ei anna alust kostja õigusvastaseks tegevuseks. Ka ei ole hagis välja toodud kostja II isikut. Hagiavalduses kostja tuvastaval viisil määratlemine on hageja ülesanne. Eeltoodu tõttu on kohtu arvates praegusel kujul tegemist perspektiivitu hagiga moraalse kahju nõuet puudutavas osas. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kohustada maakohut rahuldama hageja menetlusabi taotluse ning võtma hagi menetlusse. 2
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja peaks pöörduma halduskohtusse. Hagiavalduse järgi on kostjad eraõiguslikud isikud ning selliseid vaidluseid lahendab maakohus. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ning kohustust juhtida tähelepanu hagis esinevatele puudustele. Hageja on esitanud kaupluses tehtud video, millest nähtub teine kostja. Hagejal ei ole õigust nõuda kelleltki isikuandmeid. Seda saab kindlaks teha kohus. Hageja jaoks on arusaamatu, kuidas sattus tema hagiavaldus Paide kohtumaja menetlusse, kui hageja määras menetlevaks kohtumajaks Tallinna kohtumaja. Kohus on põhjendamatult jätnud läbi vaatamata hageja menetlusabi taotluse. Menetluse edasine käik
3. Maakohus küsis määruskaebusele kostja seisukohta. Kostja ei vastanud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (

§ 659, § 657 lg 1 p 21).

1. Kõigepealt selgitab kolleegium, et õigus kohtuasja suunata lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata tuleneb kohtute seaduse §-st
3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et ta ei ole pädev asja lahendama.

§ 9

lg 1 järgi on maakohtud pädevad lahendama tsiviilasju, milleks on

§ 1teise lause järgi eraõigussuhtest tulenevad kohtuasjad.

Halduskohtud on seevastu HKMS § 4 lg 1 järgi pädevad lahendama avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi Orkla Eesti AS (st eraõigusliku juriidilise isiku) ja tema töötaja vastu. Hageja palub kohustada kostjaid lõpetama hageja õiguste rikkumine ja tagama hagejale juurdepääs toidule. Samuti nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi hageja on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse korraldus ei ole õiguspärane, on hageja toonud esile ka 28.10.2021 poes toimunud konkreetse sündmuse ning tuginenud sellele, et kostjad on rikkunud kauba mittemüümisega tema õigusi. Samuti on hageja esitanud kostjate vastu tsiviilõiguslikud nõuded. Seega on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis allub maakohtu pädevusse.

1. Hageja palus esimese haginõudena kohustada kostjaid lõpetama tema õiguste rikkumine ja tagama juurdepääsu toidule. Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad tema õigusi sellega, et ei nõustunud müüma smuutisid, kuna hagejal ei olnud ees kaitsemaski ning hageja ei esitanud ka tõendit, et kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik. Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamise vajalikud meetmed ja piirangud“ järgi 28.10.2021 kehtinud kohustus kanda avalikus siseruumis kaitsemaski, välja arvatud juhul kui kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab selle kohta tervishoiuteenuse osutaja tõendi, lõppes 03.04.
2. Kuna hagiavalduse kohaselt sai smuutide ostmisel takistuseks kaitsemaski kandmise kohustuse (alternatiivselt tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendi esitamise kohustuse) nõue, kuid nimetatud nõue on alates 03.04.2022 lõppenud ning kauplustes ei nõuta enam kaitsemaski kandmist, siis ei ole hageja esimesel 3 haginõudel ainuüksi sellepärast enam perspektiivi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagaiavalduse menetlusse võtmisest, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 15. Hageja palus teise haginõudena kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise. Hagist esitatud asjaoludest nähtuvalt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et kostjad ei olnud nõus müüma hagejale smuutit, kuna hageja ei kandnud kaitsemaski ega esitanud ka tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit. Seega nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et temaga ei sõlmitud lepingut toiduaine müügi kohta. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, siis saaks hageja kahju hüvitamise nõue tugineda lepinguvälisele alusele. Võlaõigusseaduse järgi on lepinguvälisel alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõue võimalik VÕS § 134 lg 2-4 sätestatud juhtudel. Hagis esitatud asjaolude pinnalt on välistatud VÕS § 134 lg-te 3 ja 4 kohaldamine. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hagiavalduse kohaselt rikuti hageja õigusi seoses sellega, et temale ei müüdud toiduainet, st hagejaga ei sõlmitud lepingut. Kolleegiumi leiab, et pakkumus lepingu sõlmimiseks ei ole isikuõigus VÕS § 134 lg 2 tähenduses ning lepingu sõlmimisest keeldumine teise poole poolt ei anna õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134 lg 2 alusel. Kuna ainuüksi seetõttu ei saa hagejal olla mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, siis saab keelduda nimetatud nõude menetlemisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasjas nähtuvalt ei ole kostja menetluses menetluskulusid kandnud. 17. Harju Maakohtu 09.12.2021 määrusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest summas 50 eurot määruskaebuse esitamisel.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades hageja majanduslikku seisu, peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 4