KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13166 Koht

§ 118lg 2).

Kui Y leiab, et tema oli töövõtulepingujärgne tellija, jääb selgusetuks, miks ta ei ole ka eraisikuna hagi aluseks olevat arvet tasunud. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Vaidluse all on küsimus, kas arve tuli esitada kostjale või Y-le. Kostja on endiselt seisukohal, et arve tuli esitada Y-le, kes oli tööde tellija. Y on valmis seda kinnitama, kuid ta ei ole vaidluse pool.
3. Kohus hindas asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti. Kohtule on esitatud e-kirjavahetus, millest järeldub, et tellija on Y. Hageja esitatud arve oli vale ja esitatud liiga vara, s.o enne tööde üleandmist.
4. Hageja eksitas kohut, viidates talumisvolitusele. Hageja väited on tellija isiku suhtes vastuolulised.
5. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja ei ole pärast kostja vastust hagile esitanud arvet õigele isikule. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta on õige, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
8. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse asjaga, milles kohus võib mh kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. 4 2-21-13166
9. Hageja väitel on ta pidanud juunis 2020 läbirääkimisi Y-ga, kes on kostja juhatuse liige, Matkanurme ja Hobunurme kinnistute kanalisatsiooni eelprojektide koostamiseks, koostanud projektid ja esitanud kostjale arve töö eest tasumiseks. Kostja töö eest tasunud ei ole. Kostja väitel tellis töö Y eraisikuna. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on esitanud hagi õige kostja vastu, s.t isiku vastu, kellel oli hagejaga sõlmitud leping ja kes on jätnud täitmata oma kohustuse tehtud töö eest tasuda.
10. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses ebaõigesti, et Y volitus kostja nimel leping sõlmida tulenes

§ 118

lg-st 2, mis sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kuna Y on juhatuse liikmena kostja seaduslik esindaja (äriseadustik (ÄS) § 180 lg 1), siis oli maakohtu poolt ebaõige Y-l volituste olemasolu hindamine tulenevalt

§ 118lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolust.

Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. 25.

§ 116

lg 1 järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu sõlmimisel ja täitmisel hagejale teada olevatest asjaoludest sai hageja järeldada, et Y on hagejaga sõlminud lepingu kostja esindajana. Õige on see, et lepingu sõlmimise ja täitmisega seonduvalt on Y suhelnud hagejaga aadressilt XXX, kuid kostja meiliaadress on äriregistrist nähtuvalt YYY.Siiski ainuüksi sellest ei saa järeldada, et leping oleks sõlmitud Y-ga. Nii on hageja 08.11.2021 menetlusdokumendis (tl 3132) esile toonud, et 02.12.2020 saatis ta aadressile XXX arve nr 496 (tl 55) 600 euro tasumiseks, millele kostja esitas vastuväite tasu suuruse osas. Hageja tegi pärast seda kreeditarve nr 499 (tl 56) 600 euro ulatuses ja esitas kostjale arve nr 500 (tl 7) 500 euro tasumiseks. Kõigile arvetele on kirjutatud arve saajana ehk isikuna, kes on kohustatud tasuma, kostja. Usutav ei ole kostja väide, et arvet nr 496 ei ole edastatud kostjale ega Y-le. Hageja on esitanud kirjavahetuse, millest nähtub, et 02.12.2020 kell 19.01 on saadetud hageja poolt meiliaadressile XXX arve, millele on saaja kell 22.14 vastanud: „Lubasid saata ka dokumendid. Ma ei leidnud neid meilist. Ja soovin Sinuga ka kohtuda. Millal on Sul selleks ajaline võimalus.“ (tl 5). Hageja on kostjale e-kirjadega teatanud esialgse arve ümbertegemisest ja sellest, et kostja on jätnud töö eest tasumata (tl 6). Eeltoodud kirjavahetusest ei nähtu, et Y oleks hagejale teatanud, et arve on esitatud isikule, kes ei ole lepingu pooleks. Samuti ei ole pärast 04.12.2020 arve nr 500 saamist, mille kättesaamist ei ole kostja eitanud, kostja hagejale teatanud, et arve ei ole esitatud õigele isikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eluliselt ei ole usutav, et juhul, kui Y oleks pidanud läbirääkimisi eraisikuna ja soovinud ise ka töö eest tasuda, oleks hageja kirjutanud arvele, et maksjaks on kostja. Lepingu sõlmimisel ja arve väljastamisel sai hageja lähtuda kostja juhatuse liikme Y poolt talle avaldatust. Kostja selgitas, et Y on mitmete juriidiliste isikute esindajaks, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates usutav, et ilma Y poolt tellija isiku kohta andmete avaldamiseta oleks hageja teadnud arvele märkida tellijaks kostja. Asjaolu, et kinnistud, millele biopuhastid projekteeriti, kuuluvad Y-le, ei tähenda, et kostja poleks saanud tellida biopuhastite projekteerimist. Eeltoodut arvestades on õige maakohtu järeldus, et Y tegutses lepingu sõlmimisel ja täitmisel kostja esindajana (

§ 116), mistõttu on hagi esitatud õige kostja vastu.

1. Maakohtu menetluses väitis kostja, et hageja ei ole tõendanud lepingu täitmist kostjale ega Y-le. Maakohus tuvastas, et hageja on lepingu täitnud, esitades projektid Saku Vallavalitsusele ja Ehitusregistrile, mida on kinnitanud ka kostja 02.12.2021 menetlusdokumendis (tl 63). Alles apellatsioonkaebuses on kostja väitnud, et tehtud töös oli vigu, mida tuli parandada, täpsustamata seda, millised vead tehtud töös olid. TsMS § 652 lg 4 järgi ei ole 5 2-21-13166 apellatsioonimenetluses üldreeglina võimalik uut asjaolu esile tuua. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta esitas vastuväite töö puuduste kohta alles ringkonnakohtule. Lisaks on kostja ringkonnakohtule 04.06.2022 esitatud menetlusdokumendis täpsustanud väiteid puutuvalt kostjale töö üleandmist. 04.06.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukohad jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna pärast TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaega ei ole TsMS § 634 lg 1 järgi enam võimalik apellatsioonkaebust täiendada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamisega jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1760 eurot. Apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust kostja vaidlustanud ei ole.
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
5. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt peab menetlusosaline kulude jaotuse alusel kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud taotluse kohaselt on tema menetluskuluks kulu lepingulise esindaja teenusele 870 eurot. Kulu on palutud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejat esindas lepinguline esindaja Marilin Palts ja teenuse tunnihind oli 120 eurot ilma käibemaksuta. Teenust on taotluse kohaselt osutatud 7 tundi ja 15 minutit.
6. Ringkonnakohus leiab, et taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks piisav aeg 2 tundi ja 15 minutit, kuna eelnevalt on esindaja tutvunud kaebusega ja analüüsinud seda ning vastuse sisuline osa on ainult 4 lehekülge pikk. Viimase sõna ja menetluskulude nimekirja koostamiseks peab ringkonnakohus piisavaks 30 minuti. Tegemist ei ole sisulise dokumendiga ja enamus selle mahust on menetluskulude hüvitamisse puutuv. Ülejäänud lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Seega on teenuse osutamise aeg, mis kuulub hüvitamisele, kokku 5 tundi. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta on keskmise teenuse hinna piires ja sama tunnihinda on pidanud ka maakohus mõistlikuks. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu 600 eurot (5 x 120).
7. Hageja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6 2-21-13166 (allkirjastatud digitaalselt) 7