Obsah (15)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-124069 Tsiviilasi AS Aktiv

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. A. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 25.07.2022 vastuväite. 10.08.2022 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.08.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja I AS ja kostja 05.09.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89006454561, mille alusel sai kostja laenu 449 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.10.2021-20.07.

1. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 44,90 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 04.02.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.02.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja loovutas 23.02.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja selgitab, et võla sissenõudmiskulude nõudeõiguses on pooled kokku leppinud lepingu punktis
2. Samuti on võla sissenõudmiskulude nõudmise õigus ette nähtud VÕS §-s
3. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel ettenähtud määras summas 30 eurot ning on hagiavalduse lisas 5 esitanud ka vastavad tõendid. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 404,10 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,95 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja nõuab hageja poolt nimetatud summade tühistamist, arvestades asjaolu, et hageja ja esindajad keeldusid suhtlemast ja võla tasumise otsuses kompromisse otsimast. Kostja hinnangul koosnevad maksenõuded kõrvalkuludest, mis ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 16.12.2022 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3
2. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja nõuab kostjalt tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 404,10 euro väljamõistmist. Kohus loeb tõendatuks, et I AS ja kostja sõlmisid 05.09.2021 tarbijakrediidilepingu nr. L89006454561, mille alusel sai kostja laenu (dtl 33-36). Kostjal oli lepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale maksmata põhiosa tagasimaksed alates teisest tagasimaksest ajavahemikul 20.11.2021 kuni 20.07.2022 kokku summas 404,10 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et põhivõlgnevuse oleks hagejale tasutud. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele põhivõlgnevus suuruses 404,10 eurot.
3. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulu tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Antud juhul on hageja nõue kostja vastu kuni 500 eurot. Kohtule esitatud hagiavalduse lisast 5 (dtl 40-45) ja 09.01.2023 menetlusdokumendi lisast 2 (dtl 111-122) nähtub, et hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirjad kostja poolt lepingus märgitud aadressile XXX ja e-posti aadressidele XXX ja XXX. Meeldetuletuskirjad on saadetud 25.02.2022, 07.03.2022, 15.03.2022 ja 23.03.
4. Hageja selgitab, et nõuab esimese kirja eest 25 eurot ja kahe järgmise kirja eest 5 eurot ja lisaks muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis sisaldavad endas nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus selgitab, et esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest võib hageja nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Seega on hageja kuluks meeldetuletuskirjade saatmise eest kokku 25 eurot. Täiendavalt rahuldab kohus kulutuse summas 5 eurot, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks. Hageja on kohtule esitanud 09.01.2023 menetlusdokumendi lisades 2-4 ja 6 täiendavaid tõendeid hageja poolt tehtud toimingute kohta, mis on aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisel (dtl 123-137, 140). Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 30 eurot. 4
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 23.02.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.08.2022 lepingus kokku lepitud lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis ajavahemikul 23.02.2022-29.08.2022 (k.a), mis on 49,95 eurot ja alates 30.08.2022 edasiulatuv viivis 24% aastas arvestatuna põhinõudelt (404,10 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni. 9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 404,10 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis 49,95 eurot ning edasiulatuv viivis 24% aastas alates 30.08.2022 arvestatuna põhinõudelt (404,10 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagiavalduse esitamisega kantud lepingulise esindaja kulu 876 eurot, riigilõivu summas 175 eurot ning viivise menetluskuludelt. 5 Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited. Kostja on seisukohal, et kulud on alusetud. Need ei ole põhjendatud ja kulude kirjelduses märgitud tegevused ei vasta tabelis näidatud rahalistele kuludele. Kostja leiab, et esineb vastuolusid. 13. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 06.07.2022 ja 110 eurot 29.08.2022) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 876 eurot 6 tunni ja 5 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks järgnevalt: 1) 29.08.2022 täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3 tundi ja 50 minutit; 2) 09.01.2023 kostja 05.10.2022 hagivastusega ja 17.11.2022 menetlusdokumendiga tutvumine, seisukoha kujundamine, tõendite kogumine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi; 3) 09.01.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 876 eurot ei ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 110 eurot (käibemaksuga). Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2 tunni ja 45 minuti eest, s.o 302,50 eurot.

§ 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule palunud välja mõista kostjalt

§-s 4842 märgitud 20eurose maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kohus märgib, et eelviidatud kulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Seega jätab kohus selles osas menetluskulu rahuldamata. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 477,50 eurot (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 14.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6 Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (477,50 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7