Obsah (6)

§ 430§ 433§ 661§ 150§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8345 Tsiviilasi XX hagi Tallinna

§-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. II. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) hagis kostja Tallinna linna (registrikood 75014920) vastu kahju hüvitamiseks. III. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud XX esitas 30.05.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 17 189.80 eurot. Hagiavalduse kohaselt kukkus xx.xx.xxxx XXX pargis hagejale peale kastanipuu oks, mis kasvas Tallinna linnale kuuluval maal. Pärast õnnetusjuhtumit vajas hageja ravi ja on töövõimetu. Hageja on esitanud kostja vastu kehavigastuste tekitamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude. 2 2-18-8345 Harju Maakohus jättis

1. oktoobri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras, et kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on null eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. septembri 2020 otsusega maakohtu otsuse muutmata, hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Riigikohtu 24.03.2021 otsusega tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 28.10.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus on 24.03.2021 otsuses leidnud, et kohtud on asja lahendamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning on rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, milline on kostja käibekohustuse sisu ja ulatus. Samuti tuleb kostjal asja uuel läbivaatamisel tõendada käibekohustuse täitmist, arvestades maakohtu tuvastatavat käibekohustuse sisu ja ulatust. 22.10.2021 kohtunõudega selgitas Harju Maakohus, et kuna pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on rikkunud käibekohustust ja Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuleb maakohtul tuvastada kostja käibekohustuse sisu ja ulatus, sh milliseid abinõusid pidi kostja avalikuks kasutamiseks mõeldud pargi pidajana pargi külastajate elu ja tervise kaitseks rakendama, tuleb pooltel lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest esitada seisukoht, milline oli kostja kui avalikuks kasutamiseks mõeldud pargi pidaja käibekohustuse sisu ja ulatus. 24.11.2021 esitas kostja omapoolse seisukoha ning taotlused tunnistajate AA ja BB ülekuulamiseks. Hageja esitas 26.11.2021 omapoolsed sisukohad ning hageja palub kostja positsiooni ümberlükkamiseks kuulata üle tunnistajana arborist CC ning palus võimaldada esitada täiendavavad seisukohad ja tõendid eelmenetluse raames. 10.01.2022 seisukohas leidis kostja, et hageja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja täiendava tähtaja määramiseks tuleb jätta rahuldamata. 12.01.2022 seisukohas leidis hageja, et kostja taotlus tunnistajate AA ja BB ülekuulamiseks ei ole põhjendatud, kuna kostja esitas kohtule kirjalikud tõendid sama asjaolude kohta. Kohus rahuldas hageja ja kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks 09.02.2023 kohtumäärusega. 12.04.2023 toimus asjas kohtuistung, kus kohus andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi kohtule esitamiseks. 08.06.2023 pikendas kohus hageja taotlusel poolte kompromissläbirääkimiste pidamise tähtaega kuni 30.06.
3. Pooled on 26.06.2023 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 3 2-18-8345 Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine XX esitas 30.05.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 17 189.80 eurot. Hagiavalduse kohaselt kukkus xx.xx.xxxx XXX pargis hagejale peale kastanipuu oks, mis kasvas Tallinna linnale kuuluval maal. Pärast õnnetusjuhtumit vajas hageja ravi ja on töövõimetu. Hageja on esitanud kostja vastu kehavigastuste tekitamisega tekkinud kahju hüvitamise nõude. Harju Maakohus jättis

1. oktoobri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras, et kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on null eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. septembri 2020 otsusega maakohtu otsuse muutmata, hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Riigikohtu 24.03.2021 otsusega tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 28.10.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsused ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus on 24.03.2021 otsuses leidnud, et kohtud on asja lahendamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning on rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, milline on kostja käibekohustuse sisu ja ulatus. Samuti tuleb kostjal asja uuel läbivaatamisel tõendada käibekohustuse täitmist, arvestades maakohtu tuvastatavat käibekohustuse sisu ja ulatust. 22.10.2021 kohtunõudega selgitas Harju Maakohus, et kuna pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja on rikkunud käibekohustust ja Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuleb maakohtul tuvastada kostja käibekohustuse sisu ja ulatus, sh milliseid abinõusid pidi kostja avalikuks kasutamiseks mõeldud pargi pidajana pargi külastajate elu ja tervise kaitseks rakendama, tuleb 4 2-18-8345 pooltel lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest esitada seisukoht, milline oli kostja kui avalikuks kasutamiseks mõeldud pargi pidaja käibekohustuse sisu ja ulatus. 24.11.2021 esitas kostja omapoolse seisukoha ning taotlused tunnistajate AA ja BB ülekuulamiseks. Hageja esitas 26.11.2021 omapoolsed sisukohad ning hageja palub kostja positsiooni ümberlükkamiseks kuulata üle tunnistajana arborist CC ning palus võimaldada esitada täiendavavad seisukohad ja tõendid eelmenetluse raames. 10.01.2022 seisukohas leidis kostja, et hageja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja täiendava tähtaja määramiseks tuleb jätta rahuldamata. 12.01.2022 seisukohas leidis hageja, et kostja taotlus tunnistajate AA ja BB ülekuulamiseks ei ole põhjendatud, kuna kostja esitas kohtule kirjalikud tõendid sama asjaolude kohta. Kohus rahuldas hageja ja kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks 09.02.2023 kohtumäärusega. 12.04.2023 toimus asjas kohtuistung, kus kohus andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi kohtule esitamiseks. 08.06.2023 pikendas kohus hageja taotlusel poolte kompromissläbirääkimiste pidamise tähtaega kuni 30.06.
3. Pooled on 26.06.2023 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Lähtudes

§ 661

lg-st 4 on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 päevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast. 5 2-18-8345 Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6