← Eesti

2-22-123327/7

Obsah (7)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 4842§ 172§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-123327 Tsivi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 12.01.2022 sõlmitud maksekokkulepe ning võlatunnistus nr

  1. Kostja jättis maksekokkuleppest tulenevad laenu tagasimaksmise kohustused täitmata. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohus saatis hagimaterjalid 12.01.2023 tähtsaadetisena aadressil xxx. Dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetlust läbi viinud kohus proovinud menetlusdokumente kätte toimetada eposti aadressidel xxx ja xxx ning aadressil xxx, kuid tulemuseta. Seetõttu toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.01.
  2. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (18.02.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (

§ 4842

alusel 20 eurot); 2) nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs (1 h 30 min); 3) hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule (2 h 20 min). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Hagi koostamise polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 140 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 350 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 490 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.