Obsah (4)

§ 45§ 50§ 18§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-4604 Tsiviilasi A. K. maks

) § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 esimesele lausele lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 45

lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45

lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

1. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 23 693,68 eurot ja vara suurusjärgus 10 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Enamasti on karistused seotud narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete omamisega või sõiduki juhtimisega narkojoobes. Ka käesoleval hetkel kannab võlgnik karistust XXXs.
2. Hindamaks, kas kohustustest vabastamise menetlus võiks täita sellele menetlusele seatud eesmärke, tuleks esmalt välja selgitada võlgniku kohustuste struktuur (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9) ja võimalused neid kohustustest vabastamise menetluse ajal täita, sh karistuse kandmise ajal. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteoja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kannatanutele, sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras, eelnevaga seonduvalt on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi, millega kaasnesid täiendavalt täitemenetluse kulud ja täituritasud. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud kindel legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud, et viibib vanglas veel 4 aastat ja selle perioodi jooksul ei ole tal võimalik võlausaldajate ees oma kohutusi täita.
5. Kohus, nõustudes usaldusisikuga, asub seisukohale, et antud juhul tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (

§ 50lg 2).

Võlanimekirja kohaselt tulenevad võlgniku kohustused mh kriminaalasjast nr xxx EEE Aktsiaselts 8227,89 eurot, tsiviilasi nr xxx õigusvastane kahju tekitamine (tervisekahju) summas 254,62 eurot, Politsei- ja Piirivalveamet (Eesti Vabariik) 3448,22 eurot, EMTA 6561,50 eurot jm. Võlgniku võlanimekirjas märgitud kohustustest on enamik sellised kohustused, millest võlgnikul ei õnnestu vabaneda. Lisaks tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud, mis on käesoleval juhul eelduslikult suuremad kui summa, millest võlgnik vabaneda saaks. Seega suureneksid eeltoodust tulenevalt võlgniku kohustused pankrotimenetluse tõttu kokkuvõttes veelgi enam. 10. 22.05.2023 kohtunõudes selgitas kohus võlgnikule, et usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku kohustustest vähem kui 5 % sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda. Kuna antud juhul on enamik võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, siis ei pruugi kohtu hinnangul pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 18

lg 1 sätestatust määras kohus võlgnikule tähtaja kuni 05.06.2023, mille kestel palus 3 võlgnikul esitada seisukoha usaldusisiku 18.05.2023 aruandele ja käesolevale kohtunõudele, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi. Võlgnik ei vastanud 22.05.2023 kohtunõudele.

1. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et pankrotimenetluse algatamine oleks võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Võlgnik on selgitanud, et vangistuses viibides tal võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole. Riigikohtu
2. septembri
3. a määruse 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

§ 45lg 3 p 4 alusel. 12. Pankrotivara moodustamise aluseks saab Pankr

S § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. 13. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasunud. 14.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot (725 : 5). 15. Usaldusisik on taotlenud tasu 12 töötunni eest (arvestusega 120 eurot/h, lisandub käibemaks) summas 1440 eurot (lisandub käibemaks 288 eurot), kokku 1728 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1728 eurot (sealhulgas 4 käibemaks).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, mistõttu kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Martin Krupi kasuks väljamõistmisele usaldusisiku tasu 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot), kokku 870 eurot. 16. Menetluskulud jätab kohus võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 5