) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas hagist loobumise avalduse 13.04.2023 enne kohtuotsuse jõustumist. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 6.
lg 2 kohaselt kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus tühistab seoses menetluse lõpetamisega
7.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 550 eurot. Hageja on hagi esitamisel 06.08.2021 tasunud Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 1100 eurot. Hagejale kuulub vastavalt
Vastavalt esitatud taotlusele tagastada riigilõiv XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. 8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh
jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).
lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9. Kostja on teatanud 19.04.2023 kohtule, et ta ei nõua hagist loobumise korral oma menetluskulude hüvitamist hagejalt. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks jätta käesolevas asjas menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule nähtub, et pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele ning ei taotle 2 menetluskulude kindlaks määramist. Seega lähtub kohus poolte ühisest taotlusest ning jätab menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.