← Eesti

1-23-1122/52

Obsah (5)§ 121§ 274§ 65§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-1122 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mariann Rei Krimi

§ 121

lg 2 p 3 ja § 274 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp Maivo Kärt isikukood: 38407260359; viibib vahi all XXX Vanglas; XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 01.08.2018. a otsusega

§ 274

lg 2 p-de 3 ja 4 ning § 404 lg 1 järgi;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust, mis lõppes 23.03.

  1. tõkend vahistamine alates 24.03.2023 vandeadvokaat Argo Küünemäe (määratud kaitsja) Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
  2. Tunnistada süüdi Maivo Kärt

§ 274lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Maivo Kärt

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel mõista Maivo Kärdi liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda liitkaristuse kandmise alguseks Maivo Kärdi vahistamise aeg 24.03.

  2. Tühistada Maivo Kärdile kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.
  3. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Maivo Kärdilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 322,56 1 eurot, pool määratud kaitsja tasust kohtumenetluses 1153,08 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 2563,14 eurot.
  4. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda pool määratud kaitsja tasust kohtumenetluses 1153,08 eurot.
  5. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb Maivo Kärdil tasuda menetluskulud kokku 2563,14 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-paadid XXX Vangla valvekaamerate videosalvestistega.
  8. Kannatanu J. U. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et neid teavitatakse Maivo Kärdi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.
  9. Kannatanu I. G. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotluse, et tal võimaldatakse anda arvamus Maivo Kärdi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  10. peatüki
  11. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
  12. Maivo Kärti süüdistatakse

§ 121lg 2 p 3 ja § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegde toimepanemises.

1.1.

§ 274lg 2 p 3 järgi süüdistatakse M.

Kärti selles, et tema, olles kinnipeetav XXX XXX asuvas XXX Vanglas ning olles varem toime pannud

§ 274

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo: 1) XXX kella 08:05 ajal ähvardas XXX Vangla eeluuritavate eluhoone

  1. osakonna kambris nr 3024 valvur I. V. tapmisega. M. Kärt teatas hommikuse loenduse ajal loendust teostavale valvurile E. L.: „Ütle sellele V. edasi, et kui ta minu kambrisse veel peaks tulema, siis ma löön ta maha“, millise ütles E. L. I. V. edasi. Ähvardus oli tingitud I. V. ametiülesannete raames 2 antud korraldusest, mille kohaselt ei saanud M. Kärt kasutada telefoni tema soovitud ajal. Valvur I. V. võttis M. Kärdi ähvardust reaalsena ja kartis selle täideviimist. 2) XXX kella 18:35 ajal ähvardas uuesti XXX Vangla eeluuritavate eluhoone
  2. osakonna kambris nr 3024 valvur I. V. tapmisega. M. Kärt helistas XXX Vanglas kasutuses oleva stenofoni kaudu E-hoone
  3. ja
  4. osakonna valvuriruumi ja ütles kõne vastu võtnud valvur E. L.: “Ole hea, ütle sellele kuradi V. edasi, et olgu kas loendus või ringkäik või mis iganes, ma löön ta raisa maha. Mul pohhui, alustage krim menetlus, aga ma teen seda.“ Ähvardus oli tingitud I. V. ametiülesannete raames antud korraldusest, mille kohaselt keeldus ta M. Kärdile valuvaigisteid väljastamast. Valvur I. V. võttis M. Kärdi ähvardust reaalsena ja kartis selle täideviimist. 3) XXX kella 17:45 ajal ähvardas uuesti XXX Vangla eeluuritavate eluhoone
  5. osakonna kambris nr 3024 valvur I. V. tapmisega. M. Kärt püüdis kambri nr 3024 toiduluugi kaudu haarata ametiülesannete raames toidu jagamisel valvurist I. V. läbi kambri toiduluugi kinni, ent tema tegu jäi tema tahtest olenemata lõpuni viimata, kuivõrd kannatanu eemaldumise tõttu ei saanud ta I. V. enda haardesse. Teo käigus lõhkus M. Kärt ära ametniku küljes oleva raadiojaama peakomplekti. Seejärel ähvardas M. Kärt I. V. tapmisega, öeldes talle mitu korda karjudes: “Sina loom siia ei tule, siis läheb sinuga nii nagu ma olen öelnud“. Valvur I. V. võttis M. Kärdi ähvardust reaalsena ja kartis selle täideviimist. 4) XXX kella 11:37 ajal kasutas XXX Vangla eeluuritavate eluhoone
  6. osakonna kambris nr 2077 füüsilist vägivalda ametiülesandeid teostanud valvur S. J. suhtes, üritades kambri nr 2077 toiduluugi kaudu tema käest kinni haarata, millise tegevuse käigus kriimustas M. Kärt kannatanu vasakut kätt. Ründele eelnenud hetkel täitis S. J. tööülesandeid, s.t saatis kinnipeetavat tagasi tema kambrisse ning kambrisse saabumisel otsis kinnipeetava läbi ja eemaldas temalt käerauad. Oma tegevusega tekitas M. Kärt S. J. tervisekahjustuse, s.o 2 cm pikkuse marrastuse vasaku käe küünarnuki paindekoha sisemisel pinnal. 5) XXX avahemikul 14:42 kuni 14:45 ähvardas uuesti XXX Vangla E-9 eluhoone kambris nr 3012 olles valvur I. V. tervisekahjustuse tekitamisega. M. Kärt avaldas valvurile M. P. valjuhäälselt: “Miks I. on loenduse ajal ukse peal, meil on temaga isolatsioon. Mind ei huvita, aga ma annan talle vastu molli. Mind ei huvita uus kriminaalasi. Hakkate siin loendust tegema kilpidega.“ Süüdistatava ähvardus oli tingitud sellest, et valvur I. V. täitis loenduse ajal oma tööülesandeid. I. V. võttis M. Kärdi ähvardust reaalsena ja kartis selle täideviimist. 6) XXX kella 13:10 ajal ähvardas XXX Vangla eeluuritavate eluhoone kabinetis nr 3047 valvur K. K. tervisekahjustuste tekitamisega. M. Kärt tegi ametiülesandeid täitva, s.t kinnipeetavale dokumenti viiva valvuri K. K. suhtes kehaga ähvardava liigutuse ja ütles talle: “Tõmba nahhui! Tahad pauku saada?“, tõustes seejärel toolilt püsti ning liikudes K. K. väga lähedale. K. K. võttis M. Kärdi ähvardust ja kehakeelt kogumis reaalsena ning kartis ähvarduse täideviimist. 7) XXX kella 21:34 ajal ähvardas XXX Vangla eeluuritavate eluhoone
  7. osakonna kambris nr 2028 ametiülesandeid täitvat, st kinnipeetavatele esemete üleandmist teostavat valvurit J. H. tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes talle: “Kui sa sõnadest aru ei saa, siis tuleb sulle vastu vahtimist anda“, mille järel lõi käega tugevalt vastu kambriust. J. H. võttis M. Kärdi ähvardust reaalsena ja kartis selle täideviimist. 8) XXX kella 13:47 ajal kasutas XXX Vangla eeluuritavate eluhoone
  8. osakonna kambris nr 2028 vägivalda valvur V. S. suhtes seoses tema ametiülesannete täitmisega. M. Kärt ei allunud V. S. korraldustele ning reageeris kannatanu korraldusele äkilise liigutusega V. S. suunas, mistõttu kasutas V. S. M. Kärdi suhtes seadusest tulenevat õigust kasutada füüsilist jõudu, üritades võtta M. Kärdi pead kontrollitud haardesse. Füüsilise jõu kasutamise käigus osutas süüdistatav aktiivselt vastupanu ja hammustas selle käigus V. S. parema küünarvarre piirkonnast. Kirjeldatud teoga tekitas M. Kärt V. S. valu ja tervisekahjustused, s.o. parema küünarvarre alumisel kolmandikul 1,5 cm suuruse sakiliste servadega haava ning selle kõrval umbes 5 cm pikkused kriimustused. 3 Seega pani M. Kärt toime

§ 274

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva vägivalla kasutamise võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega. 1.2.

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdstatakse M.

Kärti selles, et tema, olles kinnipeetav XXX XXX asuvas XXX Vanglas ning olles varem pannud toime

§ 274

lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo: 1) XXX ajavahemikul 16:39-16:42 kasutas XXX Vangla eeluuritavate eluhoone

  1. osakonnas kaaskinnipeetava J. U. suhtes füüsilist vägivalda. M. Kärt haaras kell 16:39 osakonna koridoris tekkinud sõneluse käigus kaaannatanul parema käega kaelast kinni ja lükkas ta vastu seina. Kirjeldatud teoga tekitas M. Kärt kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o 2 cm pikkuse marrastuse ja punetava ala vasakule poole kaelapiirkonda. Kella 16:41 ajal jätkunud sõneluse käigus üritas M. Kärt uuesti J. U. parema käega lüüa, ent tema tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kuivõrd J. U. taganes ja blokeeris M. Kärdi ründe ning kaaskinnipeetav I. P. lahutas M. Kärdi ja J. U.. 2) XXX lõi tahtlikult kella 16:09 ajal XXX Vangla eeluuritavate hoone
  2. eluosakonna koridoris, möödudes kambrist nr 3057, nimetatud kambri ust oma parema õlaga selliselt, et see põrkus vastu kambri ees seisnud kaaskinnipeetava I. G. paremat säärt. Kirjeldatud teoga tekitas M. Kärt I. G. valu ja tervisekahjustuse, s.o hematoomi parema sääre siseküljele. Seejärel lõi M. Kärt kella 16:15 ajal XXX Vangla eeluuritavate hoone
  3. eluosakonna koridoris lahtise vasaku käega ühe korra I. G. näo piirkonda. Kirjeldatud teoga tekitas M. Kärt I. G. valu ja tervisekahjustuse, s.o alahuule turse. 3) XXX lõi kella 16:14 ajal XXX Vangla eeluuritavate hoone
  4. eluosakonna koridoris tekkinud sõneluse käigus ühe korra kaaskinnipeetav J. L. näo piirkonda ja seejärel lükkas teda kaelapiirkonnast oma vasaku käega kinni haarates. Kirjeldatud teo tagajärg jäi M. Kärdi tahtest mitteolenevatel põhjustel saabumata, kuivõrd J. L. suutis esimese löögi oma käega blokeerida, ei tundnud löökide tagajärjel valu ja tal ei tekkinud tervisekahjustusi. Seega pani M. Kärt toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teisele isikule valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp, süüdistatav Maivo Kärt ja tema kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Kärt tuleb süüdi tunnistada

§ 274lg 2 p 3 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega.

M. Kärt tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja teda tuleb karistada 6-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust, mille kandmise aja algust arvata alates M. Kärdi vahistamisest 23.03.

  1. Jätta muutmata M. Kärdile kohaldatud tõkend vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Mõista M. Kärdilt välja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 322,56 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses, ja sundraha 1087,50 eurot. Kohtuistungil möönsid prokurör ja kaitsja, et M. Kärt vahistati alates 24.03.2023 ja et see kuupäev tuleb lugeda praeguses asjas mõistetava liitkaristuse algusajaks. Samuti nõustusid prokurör ja kaitsja, et KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda pool kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust. Ka M. Kärt oli kõige eelnevaga nõus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Seejuures leidsid pooled istungil ühiselt, et M. Kärdi liitkaristuse alguseks tuleb lugeda 24.03.2023, mil M. Kärdi suhtes kohaldati tõkendina vahistamist, ja et 4 KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda pool kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust. Muud menetluskulud tuleb välja mõista M. Kärdilt. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanud on kokkuleppemenetlusega nõustunud. M. Kärt tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3 ja § 274 lg 2 p 3 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Liitkaristuse alguseks tuleb lugeda 24.03.2023. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 322,56 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2306,16 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Vastavalt istungil kokkulepitule ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda pool kohtumenetluses tekkinud kaitsja tasust, s.o 1153,08 eurot. M. Kärdilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 322,56 eurot, teine pool kohtumenetluses tekkinud kaitsja tasust 1153,08 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 2563,14 eurot. Tulenevalt KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 tuleb M. Kärdil tasuda menetluskulud kogusummas 2563,14 eurot 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Kriminaalasjas on asitõenditeks DVD-paadid XXX Vangla valvekaamerate videosalvestistega, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu J. U. taotlenud enda teavitamist M. Kärdi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (I kd, tl 49) Kannatanu I. G. on taotlenud võimalust arvamuse andmiseks M. Kärdi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta (II kd, tl 10) (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.