lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Posti tn 22, Viljandi Marko Närep isikukood 37401226031; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; xxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 28.01.2021 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud (millest eelvangistuses ärakantud 3 päeva)
sätete alusel tingimisi 1 aastase katseajaga; oli kahtlustatavana kinni peetud 2022.09.2022; tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Mart Sikut 11.aprill 2023 RESOLUTSIOON Marko Närep süüdi tunnistada
lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20-22.09.2022 s.o 3 päeva ja mõista Marko Närepile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1-3 alusel määrata, et Marko Närepile mõistetud karistusest kuulub kohe ära kandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud osa mõistetud karistusest s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Marko Närep ei pane 1 aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses märgitud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 11.04.2023. Kontrollnõuete täitmise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Marko Närepit ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Vangistuse kandmise aja algust arvata alates Marko Närepi vanglasse saabumisest. Välja mõista Marko Närepilt menetluskuludena sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti ning riigi õigusabi tasu 536 (viissada kolmkümmend kuus) eurot 40 senti riigituludesse. Süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud (kokku 1623,90 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks esimese 11-ne osamakse katteks 135,33 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 135,27 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99923700012703 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-231221). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 11.04.2023. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 27.04.2023. Kohtuotsuse peale võib esitada 2
Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 20.09.2022 kella 17.30 paiku liikus alkoholijoobes M.Närep Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas tema kasutuses oleva mopeediga Lifan LF50QT-8D registreerimismärgiga xxxx mööda Abjamõisa teed. Asjaolu, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas ta enda kasutuses oleva mopeediga liikus, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Süüdistatava ütluste kohaselt ( tl 54-55) 20.09.2022 lõuna paiku läks ta oma tuttava juurde, kus tarvitas alkoholi (veini ja vist ka viina) ja hakkas õhtupoolikul enda kasutuses oleva mopeediga minema umbes 5 km kaugusel elava kasuvenna juurde puhkama. Mopeediga ta ei sõitnud, vaid lükkas seda käe kõrval. Kuna ta oli küllaltki purjus, oli lükkamisega raskusi ja tahtis rollerile peale istuda või istus. Täpselt seda ei teagi. Mingil hetkel ta komistas ja kukkus. M.Närepi mäletamist mööda sel hetkel küll ta mopeedi sadulas ei istunud. Üles aeti ta, kui tuli kiirabi. Seejärel tuli politsei ja M.Närep toodi jaoskonda tõenduslikku alkomeetrit puhuma. Süüdistatavat nägi mopeediga liikumas tunnistaja I. K. . Tunnista I.K. ütluste ( tl 52-53) kohaselt 20.09.2022 õhtul poole kuue ajal oma põllu peal tee ääres tööd tehes nägi ta 50-60 meetri kaugusel ühte mopeedijuhti sõitmas ja kukkumas. Viimane liikus aeglaselt, sest tee oli auklik ega kannata kiiresti sõita. Juht istus mopeedi peal. I.K. vaateväljas sõitis mopeed kuskil 30 meetrit. Kui mopeedijuht teele kukkus, läks I.K. tuppa helistama. Paari minuti möödudes uuesti välja tulles oli mopeedijuht juba maast püsti, parkis mopeedi ära ja heitis pikali kraavi. Kiirabi turgutas ta üles ja hiljem tuli ka politsei. 3
RS §-st 24 lg 1 p 6 tulenevalt käesoleva ajani kehtiv. Seega pani M.Närep 20.09.2022 mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes toime korduvalt. Kokkuvõtlikult Marko Närep, Tartu Maakohtu 28.06.2021 kohtuotsusega mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud isikuna, juhtis tahtlikult 20.09.2022 kella 17.30 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas Abjamõisa tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit (mopeedi Lifan LF50QT-8D registreerimismärgiga xxxx), olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,10 mg/l kohta, mida liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobeks. M.Närep rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani M.Närep toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Süüdistatava süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib M.Närepi toimepandu
424 lg 2 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb
kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb M.Närepi süüd keskmisest väiksemaks. Süüd suurendab küll alkoholisisalduse määr M.Närepi väljahingatavas õhus. Tegemist pole piiripealse ega ka sellele ligilähedase alkoholisisalduse määraga, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest, vaid oluliselt suuremaga. Samas juhtis M.Närep mopeedi, mis oma kiiruselt ja võimsuselt võrreldes mõne muu suurema mootorsõidukiga on liikluses väiksem ohuallikas. Kuigi ka sellist mootorsõidukit juhtides kujutab juht liikluses kindlasti ohtu, siis ohustatud on eelkõige juht ise ning vähem kaasliiklejad. Nagu kohus eespool tuvastas, omab M.Närep kehtivat kriminaalkaristust analoogse teo eest. Kuigi M.Närep ei pannud uut kuritegu toime katseajal, pani ta eelmisega analoogse kuriteo toime lühikest aega peale katseaja lõppemist. Seega ei teinud M.Närep eelmisest karistusest vajalikke järeldusi. M.Närepi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.
Seega tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. M.Närepi süü suurust arvestades võib vangistus olla sanktsiooni keskmisest väiksem. Kuna M.Närep eelmisest karistusest vajalikke järeldusi pole teinud ja puuduvad kergendavad asjaolud, ei saa karistus olla ka väga väike. Kohus peab põhjendatuks M.Närepit karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on M.Närep kinni peetud 20-22.09.2022. 6
lg 1 alusel tuleb süüdistava eelvangistuses viibitud aeg s.o 3 päeva arvata karistusaja hulka.
lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Karistuse tingimisi kohaldamata jätmine osutatud sätte mõttes tähendab karistusest vabastamist
Samas ei keela
lg 4 p 1 vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (RKKKo 1-20-2476/18, p-d 16-17). Karistatus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja uue analoogse teo toimepanemine viitab sellele, et süüdistatav ei oska alkoholiga piiri pidada. Et ta kaldub vahel alkoholiga liialdama, kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav ise. Arvestades süüdistatava kalduvust alkoholiga liialdada, on temast tulenev oht uue analoogilise kuriteo toimepanemiseks jätkuvalt olemas. Süüdistatava mõjutamiseks on vajalik, et ta vähemalt osa mõistetavast vangistusest ka reaalselt ära kannaks. Kohtul puudub alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku töö või elektroonilise valvega, kuna selleks puudub esiteks süüdistatava nõusolek. Süüdistatav pole oma tervisliku seisundi tõttu üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik, mida möönis M.Närep kohtuistungil ka ise. Elektroonilise valve kohaldamist välistavad ka asjaolud, et mõistetav vangistus on pikem kui üks aasta (
-1 lg 1) ning pole kontrollitud elektroonilise valveseadme paigaldamise eeldusi süüdistatava elukohas. Kuigi M.Närep pani kuriteo toime ajal, mil eelmine karistus analoogse teo eest oli veel kehtiv, ei saa siiski tema puhul rääkida märkimisväärselt suurest kuritegelikust aktiivsusest. Seetõttu peab kohus võimalikuks jätta suurema osa mõistetavast vangistusest tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg tuleb määrata mõistetud vangistusest pikemana. Alkoholi liialdamisele kalduva süüdistatava isikust tuleneva uue kuriteo toimepanemise ohu maandamiseks peab kohus vajalikuks allutada ta
sätete alusel katseajaks käitumiskontrollile, määrates
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel ka kohustused alkoholi mitte tarvitada ning osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses märgitud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Tartu Maakohtu 28.06.2021 otsusest nähtub, et N.Närep pidi sotsiaalprogrammis osalema ka eelmisel katseajal. Tartu Vangla KrHO 10.10.2022 kohtueelse ettekande ( tl 34-37) kohaselt M.Närep osales programmis „Eluviisitreening“ ja läbis programmi täies mahus. Uue kuriteo toimepanemine osutab asjaolule, et programm polnud piisavalt tulemuslik, mistõttu on vajalik, et M.Närep uuesti mõnes programmis osaleks.
Uurija 22.09.2022 koostatud õiend liiklusregistri andmete kohta ( tl 32) tõendab, et M.Närepil puudub kehtiv juhiluba. Kuna süüdistatav mootorsõiduki juhtimisõigust ei oma, pole niikuinii lisakaristust võimalik kohaldada ning puudub vajadus kaaluda, kas juhtimisõiguse äravõtmist võiks välistada N.Närepi liikumispuue. Tartu Maakohtu 28.06.2021 otsuse sisust nähtub, et M.Närep pani ka eelmise kuriteo toime sama mopeediga nagu praegu (Lifan LF50QT-8D registreerimismärgiga xxxx). Nimetatud asjaolu annaks iseenesest alust kaaluda süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist
Ent uurija 22.09.2022 koostatud õiend liiklusregistri andmete kohta ( tl 33) tõendab, et see mopeed ei kuulu süüdistatavale, vaid J. M. . Et mopeed on üksnes tema kasutuses, kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav. Kuna mopeedi omanikku pole käesolevasse menetlusse kolmanda isikuna kaasatud, ei saa mopeedi konfiskeerimise üle otsustada. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.