Obsah (7)

§ 114§ 65§ 68§ 2§ 75§ 76§ 199

1 Kriminaalasi nr 1-17-9848 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9848 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 114

lg 1 p 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati J.K-le mõistetud karistust (9 aastat) Harju Maakohtu 27.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1638 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (2 kuud ja 4 päeva) ning temale mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati J.K karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 28.05.2017. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.04.2018 otsusega Harju Maakohtu 29.01.2018 otsuse J.K süüditunnistamises ja karistamises

§ 114

lg 1 p 1 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises ning tegi uue otsuse, millega tunnistas J.K süüdi

§ 2

115 järgi ja karistas teda 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati J.K-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.

02.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra ning J.K-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 4 päeva vangistust. Muus osas jäeti Harju Maakohtu 29.01.2018 otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 16.08.2018 Riigikohtu määrusega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib ta esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste eest. Käesolevat karistust kannab isik provotseeritud tapmise eest, mis viitab sellele, et kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Toimepandud kuriteod on eriliigilised, mustrit välja kujunenud pole. Kinnipeetav on 05.09.2018, 18.09.2018 ja 26.09.2018 käinud psühholoogi vastuvõtul, 06.09.2018 suunati kinnipeetav xxxx majutusteenusele ning 17.09.2018 saadi kinnitus, et kinnipeetav saab vabanemisel elama asuda xxxx, kus tal on võimalus osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. 20.09.2018 Viru Vangla käskkirja 6-2/748-1 alusel määrati isik tähtajatult koristajana tööle ning ta asus tööle. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt 34 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. J.K sündis 20.07.1998 xxxx. Kinnipeetaval on Venemaa kodakondsus, kuid ta ei ole kunagi Venemaal olnud ning miski ei seosta teda selle riigiga. Isikul on kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. Enne vanglasse sattumist elas kinnipeetav koos ema J K aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis on kaasaegne ning sisaldab kõike hädavajalikku elamiseks. Korter kuulub isiku emale. Kinnipeetava väitel kasutas ema lapsepõlves tema suhtes tihti vägivalda. Peale vabanemist asub isik elama xxxx, kus talle pakutakse majutusteenust koos nõustamisteenusega. Kinnipeetav ei soovi vabanemisel ema juurde elama minna, kuna omavahelised suhted on pingelised ning võivad tekkida uued konfliktid. Lisaks võivad kinnipeetaval xxxx tekkida arveteklaarimised teiste noortega. J.K on lõpetanud

1. klassi ning
2. klassi jättis 2016 alguses pooleli. 2016 viibides xxxx varastas ta õpilase koolikotist mobiiltelefoni. Seoses oma käitumise, vägivaldsuse ja koolikohustuse eiramisega suunas alaealiste komisjon J.K xxxx, mille nimekirjas oli ta ajavahemikul 26.02.2010-31.08.
3. xxxx oli J.K probleeme distsipliini ning käitumisega, ta põgenes korduvalt erikoolist, sooritas järjepidevalt rikkumisi, kasutas ebatsensuurset kõnepruuki ja oli vägivaldne. Alaealiste komisjon suunas 2012/2013 õ.-a J.K xxxx, kuna ta jõi ja tarvitas narkootikume. Keskuses viibis J.K perioodil november 2012 kuni veebruari algus
4. Seal pani ta toime järjepidevaid rikkumisi: suitsetas, kasutas ebatsensuurset kõnepruuki, ähvardas töötajaid, varastas korduvalt hoone võtmeid hoonest lahkumise eesmärgil, rikkus kodukorda ja reegleid. Leping lõpetati xxxx algatusel korduvate rikkumiste tõttu. Hetkel suhtub kinnipeetav hariduse omandamisse positiivselt ning võimaluse korral ta lõpetaks
5. klassi. Kinnipeetava riigikeele oskus vastab A1 tasemele. Kinnipeetav ei soovi vanglas kooli minna, kuna 01.02.2019 vabaneb ta vanglast ning soovib koheselt tööle asuda. Kinnipeetav ei ole kunagi ametlikult töötanud, oli vaid oma sõnul paar korda abitöölisena ehitusel. Kinnipeetav oli tegevuseta, ei õppinud ega töötanud, puudus korrapärane sissetulek. Isik oli ema ülalpidamisel. Töötukassas ta end arvele ei võtnud. Vanglas on isik nõus tööle asuma ning peale vabanemist soovib ka koheselt tööle asuda. Kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks peale vabanemist leida tööd ning hakata normaalselt elama. 27.09.2018 K-raha andmetel on isikul täitmata nõudeid summas 866,60 3 eurot. xxxx rehabilitatsiooniprogrammi üheks oluliseks osaks on töökasvatus. Töötatakse keskmiselt 6 tundi päevas, vastavalt iga mehe füüsilistele võimetele ja oskustele. Ema J K väitel ei ole J.K isa poega kunagi tundnud ega temaga suhelnud, ema kasvatas poega üksinda. Rohkem inimesi leibkonnas ei ole. J.K ning tema ema omavahelised suhted olid pingelised. Lahkhelid leidsid viimasel ajal aset enamasti selle tõttu, et poeg istus päevad läbi kodus, tööl ei käinud, elas ema kulul ega viitsinud üldkasuliku töö tunde ära teha. Kinnipeetav on nõus emaga suhteid säilitama, kuid ei taha tema juures elada. Kinnipeetava sõnul tema suhtlusringkonda ei kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kuid ta suhtles ka nendega, kes tarvitasid "valge hiinlase" nime all tuntud narkootikumi (keemiline fentanüül) ning teisi tugeva toimega narkootikume. Need inimesed pakkusid talle ka tugeva toimega narkootikume. Isik tunnistab, et on enda meelest liiga usaldav, isegi võib olla mõjutatav, kuid ikkagi suudab vajadusel end kehtestada. Kinnipeetav soovib elada õiguskuulekalt, seetõttu ei soovi elada xxxx, kus tal võivad tekkida arveteklaarimised teiste noortega. Kinnipeetav ei taha suhelda antisotsiaalse elustiiliga inimestega. Vabaduses harrastas isik "parasiteerivat elustiili", kuna elas ema kulul ning millegagi ei tegelenud. Harju Maavalitsuse alaealiste komisjoni andmetel on J.K juhtum olnud komisjoni ajaloo kõige raskem ja pikem (kokku on tuldud 13 korral ja arutatud erinevaid rikkumisi). Kinnipeetav oli Tallinna Vanglas süstemaatiline õigusrikkuja ning tal on 34 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isiku sõnul oli tal palju rikkumisi Tallinna Vanglas, sest ta mõtles, et talle antakse 9 aastat vangistust ning ta ei suutnud oma emotsioone vaos hoida. Peale Viru Vanglasse paigutamist ei ole kinnipeetaval käitumisega probleeme ning ta osaleb noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest antakse preemiaid. Kinnipeetav tunnistab, et tal olid probleemid alkoholiga ning ta hakkas seda tarvitama 13-14-aastaselt, kuid samas olid perioodid, millal ta seda üldse ei tarvitanud. Isik saab aru, et alkoholi tarvitamine tõi endaga kaasa negatiivseid tagajärgi. Kinnipeetavat on korduvalt alkoholi tarvitamise eest väärteokorras karistatud. Narkootikumidest tarvitas isik ainult kanepit, proovides seda esimest korda 8-aastasena. Isik tarvitas 14-15-aastaselt kanepit iga päev, kuid pärast olid perioodid, millal ta seda üldse ei tarvitanud. Viimasel ajal tarvitas kanepit vähe. Vabanemisel soovib isik narkootikumide tarvitamisest loobuda. Tallinna Vanglas, kui isik sai teada pikast karistusest, esines suitsiidimõtteid. Esinevad kiindumussuhteprobleemid, kuna ei ole lähedast, kes temast hooliks. Emaga on väga keerulised suhted, viimase tõttu psühhotraumatiseeritud (peksmised, mõnitamised jms). Kinnipeetav ei lahendanud oma probleeme sihipäraselt ning vältis nendega tegelemist. Ta ei mõelnud oma tegude tagajärgedele ning pani toime süstemaatilisi õigusrikkumisi. Hetkel on kinnipeetaval kindlad eesmärgid. Isik ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Varasemalt on ta väljendanud minimaalset huvi ametnikega koostöö vastu. Kinnipeetav sooritas katseajal uue kuriteo. Kinnipeetav soovib alustada õiguskuulekat elu ning tööle asuda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 64% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava J.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus leiab, et J.K tuleb vabastada ennetähtaegselt vangistusest, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 01.02.2019 ning kohustada teda täitma

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust.

J.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema kindel plaan on minna xxxx, olla seal 10 kuud ja taastuda narkosõltuvusest. Tema juures käis tugiisik ja nad rääkisid sellel teemal. Iseloomustuses märgitu, et tal ei ole 4 ühtegi lähedast inimest, on õige. Vangistuse jooksul ei ole suhted emaga paranenud. Kui ta oli Tallinna Vanglas, siis emaga ei suhelnud ta üldse, kuid Viru Vanglas olles nad vahetevahel helistavad. Suhted emaga ei ole pingelised. Ema tahab Tallinnas korteri üürida, et nad seal koos elaksid, kuid ta ei taha emaga koos elada. Tal on plaan keerata elus uus lehekülg ning elada nagu teised normaalsed inimesed. Ta usub, et talle on koht normaalses ühiskonnas. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J.K ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda vaatamata sellele, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimisi mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude raskusaste on suurenenud, varem pani kinnipeetav toime vargusi, kuid käesolev kuritegu on provotseeritud tapmine. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Kuigi Viru Vanglasse üleviimise järgselt on kinnipeetava käitumine paranenud, on tal käesoleval ajal 34 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetav avaldas soovi vabanemisel elama asuda xxxx. Iseloomustusest nähtuvalt pakub xxxx kinnipeetavale majutus- ja nõustamisteenust ning tal on võimalus seal osaleda 10kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Kinnipeetav ei ole varem ametlikult töötanud ning tal puudus sissetulek, ta oli ema ülalpidamisel. Vanglas määrati isik tööle koristajana ja ta asus tööle. Samuti tagab xxxx kinnipeetavale tema võimetele vastava töö. Kinnipeetav on avaldanud vabanemisel soovi tööle asuda. Isikul puuduvad lähedased, kes teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetaksid. Suhted emaga olid enne vangistust pingelised, kuid on nüüdseks paranenud, kuid ema juurde isik elama asuda siiski ei soovi. Kinnipeetav suhtles vabaduses isikutega, kes tarvitasid narkootikume ning pakkusid talle ka narkootikume. Isik tunnistab, et oli teiste poolt mõjutatav. Seega võivad vabanemisel narkootikume tarvitavad isikud mõjutada teda uuesti narkootikume tarvitama. Enda sõnul ei soovi ta elama asuda ema juurde põhjusel, et neil võivad tekkida omavahelised konfliktid, samuti ei soovi ta xxxx endiste tuttavatega kokku puutuda, et vältida omavahelisi arveteklaarimisi. Kinnipeetav tunnistab probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootilise aine kanepi tarvitamist. Enda sõnul soovib edaspidi hoiduda tarvitamisest, mistõttu soovibki minna xxxx. 5 Positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetav on vanglas olles 3 korral käinud psühholoogi vastuvõtul ning ta töötab vangla majandustöödel koristajana. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kinnipeetavale mõisteti eelmise kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistuseks 4 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuulus 2 kuud ja 4 päeva ning mis jäeti täielikult täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. Katseajal pani kinnipeetav toime uue, käesoleva kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik