1-21-8530/19

1-21-8530 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-21-8530 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura Ubei-Kon Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu I.T (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 29.08.
2. a, kaugkohtuistung koht Tallinna kohtumaja, RESOLUTSIOON Jätta I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale I.T-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 1 avalik Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 19.07.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 13.01.2022 a otsusega tunnistati I.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, järgi ja karistati teda KarS § 68 lg1 alusel 1 aasta 5 kuu ja 26-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 21.10.
4. a ja lõpp on 16.04.
5. a. I.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et I.T vanglas töötab, osaleb sotsiaalprogrammis, distsiplinaarkaristusi on
6. Vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda elama oma endisesse elukohta Tallinnas. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub ja vangla andmetel on tasumata rahalisi kohustusi 8261,21 €. Tallinna Vangla ei toeta I.T tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. I.T taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Ta ei ole nõus rehabilitatsioonile minema, on seisukohal, et ainuüksi sotsiaalprogrammi läbimisejärgselt ta teab, kuidas edaspidi sõltuvust vältida. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Liisa Mölder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta I.T tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et I.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et I.T on praegusel ajal 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib
7. korda. Varasemalt karistatud varguste, provotseeritud tapmise ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolevat karistust kannab varguse eest, mis viitab sellele, et kuritegude muster on valdavalt jäänud samaks, paneb toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks ja joovastite sõltuvuse rahuldamiseks. Varasemat käitumist iseloomustab lisaks vargustele ka vägivalla kasutamine, mida viimaste kuritegude puhul isik ei kasutanud. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, majanduslikud probleemid ja grupimõju ning teod on impulsiivse iseloomuga. Vanglas I.T töötab, osaleb sotsiaalprogrammis ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
8. Asja materjalidest nähtub, et I.T-le tekitavad probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamine. Vangla meditsiiniosakonna osakonna andmetel on kinnipeetav alkoholisõltlane. Kinnipeetav tunnistab, et tal olid probleemid alkoholiga ning hakkas seda tarvitama 13-14-aastaselt. Kinnipeetava sõnul enne käesolevat vangistust vabaduses viibimise ajal tarvitas alkoholi periooditi, nt tarbis 2-3 päeva järjest, peale mida oli mitu päeva pohmell ja siis nädal kuni kuu aega ei tarbinud. Kõik varguse episoodid kinnipeetav enda sõnul pani toime alkoholijoobes ning leiab, et joobes kergekäeliselt paneb kuritegusid toime. Kinnipeetav on ka varasenat kuritegude ajal olnud alkoholijoobes. Provotseeritud tapmise ajal oli samuti joobes. Kinnipeetav leiab, et alkoholi tarbimine on tema jaoks probleem ja selle probleemiga tuleb tegeleda ning nõus osalema vanglas vastavates programmides. Samuti ka varasemas riskihindamises nähtub, et alkoholi tarvitamise probleemiga tuleb tegeleda, kuid ei ole ise miskit ette võtnud ja jätkanud tarvitamist. 2 Vangla meditsiiniosakonna osakonna andmetel on I.T narkosõltlane. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta viimati amfetamiini ca 2 nädalat enne kinnipidamist, so oktoobris
9. a. Tarvitas vabaduses olles paaril korral nädalas (süstis) ning ka mõned korrad tarvitas ectasyt. Varguseid pani ta toime narkootikumide ostmiseks. Leiab, et narkootikumid on temale probleemiks ning sooviks tarvitamisest loobuda. Samuti varasemalt ja ka käesoleva süüdimõistmise raames pani toime vargusi sõltuvusainete soetamise eesmärgil. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et I.T puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine ja ning vabaduses elukoha ning positiivselt toetava lähedase - ema olemasolu. Kuid vangla täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. I.T omab praegusel ajal 1 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab kohtule, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas nõuetekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduses tegema. I.T teatas kohtuistungil, et ta ei plaani vabanemisjärgselt tegeleda oma sõltuvustega ning on arvamusel, et vanglas läbitud sotsiaalprogramm on talle piisav, et hoiduda edaspidi sõltuvusainete tarvitamisest. On seisukohal, et tal ei ole vaja läbida rehabilitatsiooni, ta teab ise niigi, kuidas edaspidi käituda. I.T viibib mitmendat korda vanglas ning vabanes eelmises kriminaalasjas nr 1-203444 vanglast 26.09.
10. a, kuid ta pani uued kuriteod toime juba
11. kuul peale vanglast vabanemist. Seega ei avaldanud eelmine 7-kuuline vangistus I.T-le piisavalt mõju, et edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Seega peab I.T kandma pikemaajalist vangistust. I.T käitumismustreid on kujundanud mitmeid aastaid kestnud alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegeliku tegevusega. Kohtu hinnangul on I.T suhtunud ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Isiku eelnev kriminaalkorras karistatus ja sõltuvusainete tarvitamine võib suurendada tema puhul uue kuriteo riski. Kohus leiab, et I.T ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada I.T uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta I.T tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. I.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör ega Tallinna Vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
12. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3