KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-689 Kohtuasi TT, KK, RV ja TV a

) § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus heakskiidetud aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse.

§ 36lg 3 I lause kohaselt otsustab majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolek.

Puudutatud isiku põhikirja p 7.3 kohaselt esitab revident või revisjonikomisjon korralisele üldkoosolekule kinnitamiseks lõppenud majandusaasta revisjoniaruande. Puudub vaidlus, et KÜ-l puudus üldkoosoleku ajal revident. Seetõttu ei olnud ka seadusest tulenevat kohustust lisada aruandele revidendi aruanne. Seda ei muuda asjaolu, et KÜ põhikiri näeb ette revidendi valimise. 3.

1. Majandusaasta aruandes tuleb kajastada kõik KÜ tehtud kulutused sõltumata sellest, kas nende tegemise aluseks on üldkoosoleku otsus või mitte. Reaalsete kulude tekkimine, nende kajastamine majandusaasta aruandes ja nende õiguslik alus ei ole omavahel seotud. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 25 lg 1 kohaselt peavad majandusaasta aruandes esitatud andmed olema õiged ja täielikud. Puudutatud isik ei ole õigustatud jätma majandusaasta aruandest välja kulusid, mis tegelikult on kantud. Asjaolu, kas majandusaasta aruanne esitatakse ühes või teises sõnastuses ja sisus, ei muuda selles kajastatud või kajastamata kohustuste reaalset eksisteerimist. Majandusaasta aruandel ei ole õigust loovat tagajärge. Majandusaasta aruanne ei tekita ühistu liikmetele, muuhulgas avaldajatele kohustusi. Avaldajad ei ole esile toonud, milliseid kohustusi või millist kahju see neile tekitab. 3.
3. a majanduskava kohaselt on juhatuse liikme tasu 200 eurot kuus ja 2400 eurot aastas. Majanduskavas kehtestatud kulud on aluseks korteriomanike vastu nõude esitamiseks. Seega on KÜ-l kehtiva majanduskava alusel õiguslik alus esitada nõue korteriomaniku vastu seal näidatud kulude kandmiseks.

§ 281

lg 1 sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. KÜ põhikirjas ei ole määratud teisiti. KÜ 07.05.2018 üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsuse nr 9 kohaselt on üldkoosolek otsustanud maksta juhatuse liikmetele ametitasu. Protokollist nähtub, et ühistu juhatus on teinud ühistu koosolekule ettepaneku maksta juhatuse liikmetele ametitasu 350 eurot kalendrikuus ja ametitasu välja maksta kooskõlas kehtivate seadustega lubatud kujul (käsundusleping vms). Lisaks on 07.05.2018 protokollis märgitud, et juhatus ei selgitanud ning ei täpsustanud koosolekul osalejatele, millistel tingimustel, mis kujul ja korras ametitasu maksmine toimub. 07.05.2018 üldkoosoleku otsusega on vastu võetud üksnes otsus juhatuse liikmetele tasu maksmiseks. Üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra kohta. Seega ei saa 07.05.2018 üldkoosoleku otsuse alusel märkida 2020. a majanduskavasse juhatuse liikmete tasu suuruseid. Ka 16.11.2020 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks otsustanud juhatuse liikmete tasu suuruse ja korra. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et juhatuse liikme tasu suurus ja kord on otsustatud mõnel üldkoosolekul. Seega tuleb 16.11.2020 üldkoosolekul kehtestatud 2020. a majanduskava vastuolu tõttu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg-ga 1 ja

§ 281

lg-ga 1 tunnistada kehtetuks osas, millega kehtestati juhatuse liikme tasu 200 eurot kuus ja 2400 eurot aastas. 3.

2. a majanduskavast nähtub, et majanduskavas on märgitud korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel vastavalt KrtS § 41 lg 1 p-le
3. Õigusabi- ja advokaadikulude kohta on märgitud, et need kulud jaotatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele tegelike kulude alusel. Majanduskavas ei ole kehtestatud konkreetseid õigusabi- ja advokaadikulusid. KrtS eelnõu (462 SE, XII koosseis) seletuskirja järgi tuleb korteriomanike 6 2-21-689 kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel, mis on majanduskava üks osa (KrtS § 41 lg 1 p 3), kavas näidata vastavalt sellele, mida selle KÜ puhul on korteriomanikud lisaks seadusele omavaheliste kokkulepetega ja põhikirjaga ette näinud. Seega on see osa majanduskavast ainult informatiivse tähendusega. Majanduskava kehtestamisega ei saa korteriomanikele kehtestada rahalisi kohustusi teistsuguse jaotusega, kui seadus, korteriomanike kokkulepped ja põhikiri seda ette näevad. Põhikirjast (p 3.2) lähtuva kulude jaotuse info märkimisest majanduskavas ei tulene korteriomanikele otseselt konkreetseid kulusid. Majanduskavas märgitud õigusabi- ja advokaadikulude jaotus on informatiivse tähendusega ning ei ole aluseks KÜ liikmetelt konkreetsete õigusabi- ja advokaadikulude kandmise nõudmiseks. KÜ liikmed saavad üldkoosolekul vastavalt KrtS § 35 lg 2 p-le 2 otsustada KÜ kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimise, sh õigusabiteenuse kasutamise üle. Kohtupraktika järgi saab kulusid, mis tekivad KÜ tegevuse tõttu KÜ ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, lugeda KÜ majandamiskuludeks, mis on võimalik korteriomanikelt sisse nõuda vastavalt harilikule majandamiskulude sissenõudmise korrale (RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-89-13, p 11). Õigusabikulude sissenõudmise võimaluse näeb ette ka KÜ põhikiri. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13 ei saa KÜ korteriomanikult nõuda õigusabikulusid majandamiskuludena juhul, kui korteriomanik peab KÜ-ga peetavas kohtuvaidluses KÜ õigusabikulud KÜ-le hüvitama või kui kohtumenetluses jäävad õigusabikulud korteriomaniku võidu korral KÜ kanda. 3.
4. Üldkoosoleku otsust nr 7 tuleb tõlgendada selliselt, et võeti vastu otsus, millega otsustati revidendi valimine edasi lükata järgmisele üldkoosolekule. Otsus jätta revident valimata on vastuolus KÜ põhikirjaga, kuivõrd põhikiri näeb ette revidendi/revisjonikomisjoni valimise ning KÜ-l puudus revident. KÜ-l puudus alus jätta revident valimata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu 31.05.2022 määrus osas, milles avaldaja I avaldus jäeti rahuldamata ning avaldajate II, III ja IV avaldused jäeti osaliselt rahuldamata, samuti osas, milles avaldaja I menetluskulud jäeti tema enda kanda ja avaldajate II, III ja IV menetluskulud jäeti osaliselt nende endi kanda, ning menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas. 4.
6. Maakohus kontrollis, kas avaldajad on vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid või ei olegi tegemist otsustega. Selles küsimuses ei ole maakohus oma järeldusi esitanud. Otsuste tühisust puudutavas osas ei ole kohtu seisukoha kujunemine jälgitav. Kohus on vaid loetlenud üldkoosoleku otsuse tühisuse alused, kuid ei ole nende esinemist kontrollinud. Seega ei saanud maakohus asuda seisukohale, et vaidlustatud otsused ei ole tühised. Kuivõrd kohtul tuleb tühisuse tuvastamise aluseks olevate asjaolude esinemist kontrollida omal algatusel, ei oma tähtsust see, kas avaldajad on tuginenud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. 4.
7. Kohus leidis ebaõigesti, et avaldaja I ei osalenud üldkoosolekul. Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt osales avaldaja I üldkoosolekul ka isiklikult ning andis selle kohta allkirja osalejate nimekirjale. Avaldaja I volitatud esindaja A. Junti esindas ka avaldajaid II, III ja IV.

§ 21

lg 31 järgi kirjutab üldkoosolekul osalevate liikmete nimekirjale alla üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev liige, aga märgitakse ära ka tema esindaja nimi. Avaldaja I antud volikirja kohaselt oli A. Juntil küll esindusõigus, kuid mitte hääleõigust, mida avaldaja I teostas ise. Vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KrtS § 22 lg 5 kohaselt võis üldkoosolekul osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku 7 2-21-689 dokumendiga tõendatud. KrtS ei näinud ette võimalust põhikirjaga piirata, kes võib olla KÜ liikme esindajaks KÜ üldkoosolekul. 4.3. Maakohtu seisukoht, et majandusaasta aruandele ei pidanud lisama revidendi aruannet, on seadusega vastuolus.

§ 36lg 2 kohaselt esitab juhatus heakskiidetud aruande üldkoosolekule.

Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. KÜ põhikirja p 7.3 kohaselt esitab revident või revisjonikomisjon korralisele üldkoosolekule kinnitamiseks lõppenud majandusaasta revisjoniaruande. Seega peab KÜ-l olema revident ning majandusaasta aruanne tuleb üldkoosolekule esitada koos revidendi aruandega. Kuivõrd puudus kohustuslik revidendi aruanne, on üldkoosoleku otsus

1. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta kehtetu. 4.
2. Kohus jättis tähelepanuta, et puudub üldkoosoleku otsus õigusteenuse kasutamise kohta. Puudub alus igasuguste õigusabikulude kogumiseks ja seega ka majanduskavas kajastamiseks. Ebaõige on kohtu järeldus, et KÜ põhikiri võimaldab ilma vastava üldkoosoleku otsuseta kehtestada korteriomanikele tasusid õigusabiteenuse kohta. KÜ
3. a novembri eest esitatud kommunaalmaksete arvel sisalduvad ka õigusabikulud, lähtuvalt majanduskavas toodud kulude jaotuse põhimõttest. Tsiviilasjas nr 2-19-9099, millega seonduvaid kulusid sisse nõuti, taotlesid avaldajad I ja II KÜ 19.06.2015 ja 14.04.2016 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist. Tsiviilasi on menetluskulude kindlaksmääramise ja jaotuse osas veel menetluses. KÜ on nõudnud avaldajatelt I ja II kulutuste hüvitamist, mida nad peaksid kohtuvaidluse kaotamise korral KÜ-le nagunii hüvitama või mis jääks KÜ kanda, kui avaldajate nõue rahuldatakse. Seega ei saa KÜ esitada avaldajate I ja II vastu õigusabikulude nõuet. 4.
4. Kuivõrd avaldaja I avalduse rahuldamata jätmine ei olnud põhjendatud, ei olnud ka alust jätta tema menetluskulusid tema enda kanda. 4.
5. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Avaldajad on menetluskulude nimekirjas näidanud millal, millises ulatuses ja mahus ning mille eest on esinduskulud kantud. 10.02.2021 kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajatele tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. 19.02.2021 esitasid avaldajad kohtule täpsustatud avalduse ja kõrvaldasid puudused. Nimetatud toimingute eest esitas Arvo Junti Büroo OÜ 01.03.2021 avaldajatele 168 euro suuruse arve, mis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvesse võtta. Selle asjaolu oleks võinud TsMS § 176 lg 6 alusel välja selgitada.
6. Puudutatud isik palub jätta avaldajate määruskaebus rahuldamata ning jagada menetluskulud maakohtu 31.05.2022 määruses toodud viisil. 5.
7. Vastavalt KÜ põhikirja p-le 3.1 on ühistu liikmel õigus osa võtta üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu. Kuivõrd avaldaja I esitas üldkoosolekul volikirja A. Junti nimele, siis andis ta sellega oma õigused üle esindajale. Nimetatud esindaja aga ei vastanud põhikirja nõuetele. 5.
8. Kuna ühistul ei ole valitud revisjonikomisjoni, esitas juhatus
9. a majandusaasta aruande ilma revisjonikomisjoni arvamuseta. Korteriomanikud on õigusteenuste kuludes kokku leppinud ning seda väljendab 16.11.2020 üldkoosolekul kehtestatud
10. a majanduskava. Ühistu põhikirja p 6.3 järgi peab ühistu juhatus üldkoosolekust informeerima ühistu liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt 15 päeva. Arvestades kohtu määratavaid tähtaegu hagile või avaldusele vastamiseks, pole võimalik kutsuda kokku üldkoosolekut 8 2-21-689 selleks, et otsustada kohtuasjas õigusteenuse kasutamise üle. Seega on ainuõige lahendus kehtestada need kulud majanduskavas. KÜ on kasutanud õigusteenuseid üksnes enda õiguste kaitsmiseks tema kohtusse andmisel. Kulude jagamisel arvetele on KÜ juhatus lähtunud majanduskavas kokkulepitud tingimustest.
11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Avaldajad on koos määruskaebusega esitanud uued tõendid (määruskaebuse lisad 1 ja 2): KÜ 16.12.2020 arve avaldajale I (
13. a novembri kommunaal- ja majandamiskulude eest) ning KÜ pearaamatu väljavõte perioodil 01.01.2019–31.12.2019 remondifondist tehtud väljamaksete kohta. Ringkonnakohus võtab uued tõendid TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel asja materjalide juurde.
14. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus avaldajate II, III ja IV avaldused osaliselt rahuldas, s.o üldkoosoleku otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamine osas, millega kehtestati
15. a majanduskava selliselt, et juhatuse liikme tasu on 200 eurot kuus, ja otsuse nr 7, millega lükati revidendi valimise küsimus edasi järgmisele üldkoosolekule, kus tuleb kinnitamisele uus põhikiri (määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Seega on määruskaebemenetluses vaidluse all avaldaja I kaebeõigus,
16. a majandusaasta aruande kinnitamine (protokolli p 1),
17. a majanduskava kinnitamine õigusteenuse kulusid puudutavas osas (protokolli p 6) ning menetluskulud.
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja I avaldus üldkoosoleku otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kehtestati
19. a majanduskava selliselt, et juhatuse liikme tasu kuus on 200 eurot. Samuti tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada avaldajate II ja IV kasuks välja mõistetud menetluskulusid puudutavas osas. Avaldajate I, II ja IV määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning avaldaja III määruskaebus jääb rahuldamata.
20. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. KrtS § 29 lg-st 2 tulenevalt lahendatakse KÜ organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut samas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. 9 2-21-689
21. Maakohus kontrollis, kas otsused on üldse vastu võetud, s.o ega ei esine otsuste puudumise ehk mitteotsuse olukorda. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et maakohus ei võtnud selles küsimuses seisukohta. Otsuse olemasolust saab rääkida siis, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Otsuseks on vajalik, et oleks toimunud hääletamine ja otsuse tegemisel on osalenud selleks õigustatud isikud (TsÜS komm

§-s 34 sätestatut.

§ 34lg 1 järgi teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle.

Selle ülesande täitmiseks 11 2-21-689 võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule (

§ 34lg 3). Krt

S § 51 lg-st 1 tuleneb, et kui KÜ peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele

§ 36lg-tes 1–4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut Krt

S-s sätestatud erisustega.

§ 36lg 2 kohaselt esitab juhatus heakskiidetud aruande üldkoosolekule.

Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt otsustab majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolek. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist. Revidendi aruanne annab korteriomanikele teavet selle kohta, kuidas on juhatus ühistu rahalisi vahendeid kasutanud. See teave võib omada tähtsust otsuse tegemisel selle kohta, kas hääletada majandusaasta aruande kinnitamise poolt või vastu. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikul on kohustus esitada majandusaasta aruanne ning 2020. aastal puudus KÜ-l revident või revisjonikomisjon.

§ 36

lg 2 järgi on üldkoosolekul kinnitamiseks majandusaasta aruandele revidendi/revisjonikomisjoni aruande lisamise kohustus seotud revidendi/revisjonikomisjoni olemasoluga. Seega isegi juhul, kui KÜ põhikiri näeb ette revidendi/revisjonikomisjoni olemasolu, kuid majandusaasta aruande kinnitamise ajal vastav isik/komisjon puudub, ei tulene seadusest keeldu kinnitada KÜ majandusaasta aruanne korteriomanike üldkoosolekul ilma revidendi/revisjonikomisjoni aruandeta. Sellist keeldu ei tulene ka KÜ põhikirja sätetest ühistu tegevuse revideerimise kohta (p 7). Revidendi puudumisel teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle üldkoosolek. Praegusel juhul on KÜ üldkoosolek otsustanud kinnitada ühistu

1. a majandusaasta aruande, s.o üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud korteriomanikest hääletas majandusaasta aruande kinnitamise poolt. Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et revidendi aruande puudumine ei ole majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. 15.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et üldkoosoleku otsuse nr 1 kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et KÜ
3. a majandusaasta aruanne kajastab kulusid õigusabile 1376 euro ulatuses. KÜ
4. a majandusaasta aruandes (I kd, tl 33–39 pöördel) esitatud tegevusaruande kohaselt osteti kõnealusel majandusaastal õigusabiteenust kokku 1376 euro ulatuses. Määruskaebuse lisana 2 esitatud pearaamatu väljavõttest reservfondist tehtud väljamaksete kohta nähtub, et õigusabikulud hõlmavad Eesti Korteriühistute Liidu konsultatsioone (07.06.2019 – 107 eurot; 30.08.2019 – 93 eurot) ning LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-lt ostetud õigusabiteenust (1176 eurot). Pole vaidlust, et aruandes kajastatud kulud õigusabile on reaalselt kantud.

§ 36

lg 1 järgi koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande RPS-is sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt RPS §-s 25 sätestatule. RPS § 25 lg 1 kohaselt kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruande heakskiitmisega majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust. RPS § 14 lg 1 järgi koosneb majandusaasta aruanne raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale 12 2-21-689 raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada (RPS § 15 lg 1). Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest (RPS § 15 lg 2). Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded (RPS § 15 lg 3 I lause). Tegevusaruandes antakse RPS § 24 lg 1 I lause järgi ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise eesmärk on tagada ühingu (ühistu) liikmetele võimalus kontrollida juhatuse tegevust ja veenduda ühingu majanduslikus seisus. Ka kolmandate isikute (võimalikud võlausaldajad, tehingupartnerid) võimalus kontrollida ühingu usaldusväärsust registris avaldatud aruannete kaudu ei oleks mõeldav, kui aruannet ei oleks enne koostatud. Samuti on majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise ning registripidajale esitamise eesmärk tagada registriandmete asjakohasus ja korrastatus, mittetulundussektori majandustegevuse läbipaistvus ja usaldusväärsus (RKÜKo 02.10.2018, 2-17-10423, p 45). Kulutatud summade sisaldumine majandusaasta aruandes ei kujuta nende kulutuste heakskiitmist, vaid see kajastab üksnes faktilist olukorda. Kui KÜ kontolt on tehtud makse teenuse eest, peab selline kulutus kajastuma ka ühistu majandusaasta aruandes. Kulutuse majandusaasta aruandes kajastamine ei välista KÜ kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikme vastu, kui kulutust võib pidada ühistule tekkinud kahjuks. KÜ üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel (vt RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-133-15, p 15). Eelnevast tulenevalt peab ühistu majandusaasta aruandes kajastama tõeseid andmeid mh ühistu majandustehingute kohta. Vaidlusalune majandusaasta aruanne kajastabki majandustehinguid ja nendest tulenevaid reaalseid kulusid. Ringkonnakohus märgib, et majandusaasta aruande kinnitamine ei vabasta juhatuse liikmete vastutust põhjendamatult tehtud kulutuste eest (KrtS § 24 lg 1,

§ 32lg 2).

Kui korteriomanikud leiavad, et juhatus on oma hoolsuskohustust rikkudes tekitanud ühistule kahju, tuleb esitada nõue juhatuse liikme vastu ühistule tekitatud kahju hüvitamiseks. Majandusaasta aruande kinnitamise otsust puudutavas vaidluses ei hinda kohus seda, kas ühistule on tekitatud väidetavalt põhjendamatute kulutustega kahju ning kas juhatus vastutab sellise kahju tekitamise eest.

1. Avaldajad vaidlustavad
2. a majanduskava kinnitamise otsust (otsus nr 6), kuna nende arvates kajastab kava õigustamatuid kulusid õigusabiteenusele. KÜ
3. a majanduskavas (I kd, tl 21–21 pöördel) on märgitud, et õigusabi- ja advokaadikulud sõltuvad tegelikust kulust ning jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab KÜ juhatus KÜ majandusaastaks majanduskava, mis kajastab mh KÜ kavandatavaid tulusid ja kulusid ning korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel. Majanduskava on KÜ järgmise majandusaasta eelarve ja ühtlasi ka alus KÜ rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu. Maakohus on õigesti leidnud, et õigusabija advokaadikulude jaotuse esitamine majanduskavas on vaid informatiivse tähendusega. Ringkonnakohus nõustub üldkoosoleku otsust nr 6 rahuldamata jätmist puudutavas osas maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Asjaolu, et üldkoosolekul pole võetud vastu otsust õigusabikulude kandmise kohta, ei välista nende kajastamist majanduskavas, kui selliste kulude tekkimist võib eeldada, arvestades, et need saab lugeda KÜ majandamiskuludeks (RKTKo 06.11.2013, nr 3-2-1-89-13, p 11). Majanduskavast selgub, 13 2-21-689 kuidas toimub õigusabiteenuse ostmisest tingitud kulude jaotamine. Maakohus selgitas Riigikohtu praktikale tuginedes oma määruses, millisel juhul ei saa korteriomanikult nõuda KÜ õigusabikulude kandmist majandamiskuludena. 16.12.2020 kommunaalteenuste ja majandamiskulude arvega (määruskaebuse lisa 1) on avaldajalt I nõutud tsiviilasjaga nr 2-19-9099 seotud õigusabikulude kandmist vastavalt kaasomandi osa suurusele. Selles kohtuasjas esitasid avalduse praeguse asja avaldajad I ja II KÜ vastu. Avaldus rahuldati osaliselt ning 66,67% menetluskuludest jäeti puudutatud isiku ning 33,33% osas avaldajate kanda. Harju Maakohus mõistis 13.02.2022 määrusega asjas nr 2-19-9099 kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 928,99 eurot ja puudutatud isikult kummagi avaldaja kasuks välja menetluskulu 50 eurot. Määruskaebuse esitamise ajal ei olnud nimetatud määrus veel jõustunud. Seega ei saanud puudutatud isik olla avaldajatelt nõudnud selle kohtuasja kulusid topelt. Selles ulatuses, mis avaldajad on õigusabikulud KÜ-le juba arve(te) alusel tasunud, ei saa avaldajatelt enam nende tasumist nõuda.
4. majanduskava kinnitamise otsust puudutavas vaidluses ei saa kohus hinnata, kas ja mis ulatuses peab konkreetne avaldaja KÜ ostetud õigusabiteenusest tingitud kulusid kandma.
5. Kuna määruskaebus tuleb avaldajat I puudutavas osas osaliselt rahuldada, tuleb ümber jaotada ka maakohtus kantud menetluskulud. Maakohus jättis avaldajate II, III ja IV avaldusega seotud menetluskulud 50% ulatuses kanda ja 50% ulatuses puudutatud isiku kanda. 17.
6. Avaldajad selgitasid 29.06.2023 vastuses ringkonnakohtu nõudele, et otsuste nr 1 ja nr 6 osas jagunevad menetluskulud 85% osas kõikide avaldajate vahel ning otsuse nr 7 osas 15% ulatuses avaldajate II ja IV vahel. Ringkonnakohus mõistab avaldajate selgitust selliselt, et 85% menetluskuludest on seotud otsuste nr 1 ja nr 6 vaidlustamisega ning need jagunevad kõikide avaldajate vahel võrdsetes osades ning 15% menetluskuludest on seotud otsuse nr 7 vaidlustamisega ning need jagunevad võrdsetes osades avaldajate II ja IV vahel. 17.
7. Kuna otsuse nr 7 osas avaldus rahuldati, kuuluvad sellega seotud kulud täies ulatuses hüvitamisele. Otsuse nr 1 osas jäi avaldus rahuldamata ja otsuse nr 6 osas rahuldati osaliselt (pooles ulatuses), st avaldajate I ja III avalduse saab lugeda rahuldatuks 1/3 ulatuses, avaldajate II ja IV puhul aga 50% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud maakohtus jaotada selliselt, et avaldaja I menetluskulud jäävad 1/3 ulatuses tema enda kanda. Teiste avaldajate osas jääb maakohtu määrus menetluskulude jaotust puudutavas osas muutmata. Avaldajat III puudutavat menetluskulude jaotuse proportsiooni ega tema kasuks maakohtu poolt välja mõistetud summat ei saa ringkonnakohus vähendada, kuna puudutatud isik ei ole maakohtu määrust vaidlustanud ja välja mõistetava summa vähendamine väljuks avaldajate määruskaebuse piiridest. 17.
8. Avaldajate menetluskulude nimekirja (II kd, tl 25–26) kohaselt olid nende menetluskuludeks maakohtus kokku 1616 eurot, sh riigilõivud kokku 150 eurot (50 eurot avalduselt ja 100 eurot esialgse õiguskaitse taotlustelt) ning õigusabikulud 1466 eurot (sh käibemaks 244,33 eurot). Avaldajate lepingulisel esindajal kulus toimingutele kokku 8 tundi 40 minutit tunnihinnaga 168 eurot (sh käibemaks). Puudutatud isik ei esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja. 17.
9. Maakohus jättis esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivu avaldajate endi kanda, kuivõrd taotlused jäid rahuldamata. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks mõista avaldajate kasuks välja 02.03.2021 ja 23.08.2021 arvetega seotud kulusid (vastavalt 1 tund, 168 eurot ning 1 tund 29 minutit, 248 eurot). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga 23.08.2021 arvet puudutavate kulude avaldajate kanda jätmise osas, kuivõrd need olid seotud vastuväite ja kohtuniku taandamise taotluste esitamisega, mis jäid rahuldamata. 01.03.2021 arvega seotud kulusid ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuivõrd toimikust ei nähtunud nimetatud 14 2-21-689 kuupäeval või selle lähedal tehtud toiminguid. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et kohus oleks saanud TsMS § 176 lg 6 alusel anda avaldajatele võimaluse täpsustada, mis kulusid kõnealune arve kajastab. Avaldajad on määruskaebuses selgitanud, et 01.03.2020 arve on seotud kohtu nõudel avalduses puuduste kõrvaldamisega (avaldajate 19.02.2021 menetlusdokument). Ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu määruse siiski muutmata, kuivõrd täpsustamist vajas avalduses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, mis jäi rahuldamata. Seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. 17.
10. Maakohus luges avaldajate õigusabikulusid põhjendatuks 1038,24 euro ulatuses (6 tundi 11 minutit tunnitasuga 168 eurot), millele lisandub riigilõiv 50 eurot, s.o kokku 1088,24 eurot. Sellest 85%, s.o 925 eurot jaguneb kõigi avaldajate vahel ja 15%, s.o 163,24 eurot avaldajate II ja IV vahel. Avaldaja I ja III maakohtus kantud menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses on seega kummalgi 231,25 eurot (925÷4) ning avaldajatel II ja IV kummalgi 312,87 eurot (231,25 + (163,24 ÷ 2)). 17.
11. Eelneva põhjal tuleb puudutatud isikult maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks avaldaja I kasuks välja mõista 77,08 eurot (231,25 ÷ 3). Avaldajate II ja IV kasuks tuleb puudutatud isikult välja mõista kummagi kasuks 156,44 eurot (312,87 × 0,5), s.o avaldajate II ja IV kasuks välja mõistetav summa suureneb. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Avaldaja I määruskaebuse saab lugeda rahuldatuks 1/3 ulatuses, mistõttu jääb 1/3 avaldaja I menetluskuludest puudutatud isiku kanda ning 2/3 avaldaja I enda kanda. Avaldajate II ja IV osas rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse vaid osaliselt menetluskulusid puudutavas osas. Avaldaja III osas jääb määruskaebus rahuldamata. Arvestades, et avaldajate II ja IV puhul suureneb vähesel määral vaid nende kasuks välja mõistetavate menetluskulude summa ning seda mitte määruskaebuses esitatud väidete, vaid ringkonnakohtu nõudel esitatud täpsustuse tulemusel, jäävad avaldajate II, III ja IV määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud nende endi kanda. Kuna määruskaebemenetluses on vaidluse alla vaid otsused nr 1 ja nr 6, jagunevad määruskaebemenetluse kulud avaldajate vahel võrdsetes osades. Kokkuvõttes jäävad 8,33% määruskaebuse menetlemisega seotud kuludest puudutatud isiku kanda ja 91,67% kuludest avaldajate kanda.
13. Puudutatud isik ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Avaldajad taotlevad 587,60 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõiv 50 eurot ning esindajakulud 537,60 eurot (sh käibemaks). Esindajal kulus määruskaebemenetlusega seotud toimingutele 7 tundi tunnihinnaga 76,80 eurot (sh käibemaks). Nimetatud tunnihind ei ületa sarnastes asjades tavapärast tunnihinda. Arvestades, et maakohtu menetluses oli põhjendatud ajakulu 6,18 tundi ning määruskaebuses on suuresti korratud maakohtu määruse põhjendusi ja avaldajate poolt maakohtus esitatud seisukohti, on määruskaebuse esitamisega seotud ajakulu ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane ja seda tuleb vähendada. Ringkonnakohus peab määruskaebemenetlusega seotud põhjendatud ajakuluks 4 tundi, mis tunnihinna 76,80 eurot juures teeb kokku 307,20 eurot. Sellele lisandub riigilõiv, st põhjendatud kulu on iga avaldaja kohta 89,30 eurot (357,20 ÷ 4). Puudutatud isikult tuleb avaldaja I kasuks välja mõista 1/3 nimetatud summast ehk 29,77 eurot. Vastavalt avaldajate taotlusele tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 15 2-21-689 (allkirjastatud digitaalselt) 16