1-21-2366/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2366 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu 39404220212) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kirill Radtšenko (isikukood kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus sisuliselt muutmata, jättes sellest välja viited kehtivale distsiplinaarkaristusele.
7. Jätta Kirill Radtšenko kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohus karistas Kirill Radtšenkot 03.05.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-212366 KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Kirill Radtšenkole karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust, suurendades mõistetud vangistust Harju Maakohtu 01.06.
10. a otsusega mõistetud 2 aasta 2 kuu vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 18.01.2021, s.o Kirill Radtšenko kahtlustatavana kinnipidamise aja. Kohtuotsus jõustus 11.05.
11. 1.
12. Tartu Maakohus jättis 04.08.
13. a määrusega Kirill Radtšenko vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 24.08.
14. 1
15. Viru Vangla esitas 07.12.2022 Tartu Vanglas karistust kandva kinnipeetava Kirill Radtšenko materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Kirill Radtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
16. Tartu Maakohus jättis 25.05.
17. a määrusega Kirill Radtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
18. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Kirill Radtšenko suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus välja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise (sotsiaalprogrammid, sõltuvusteemaline loeng, töötamine, tagasilanguse ennetamise tugigrupp), elu- ja töökoha olemasolu ja toetavad lähedased. Samas märkis maakohus, et süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning mitmete tegevuste tagasisides pisendab isik sõltuvusprobleemide olemasolu, kuigi viimane on olnud üheks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Tal oli olemas ka enne elukoht ja toetavad lähedased, kuid see ei taganud isiku õiguskuulekust. 3.
19. Kirill Radtšenkol on neli kehtivat kriminaalkaristust – kehaliste väärkohtlemiste, varguste, röövi ja mootorsõiduki joobes juhtimiste eest. Teine reaalne vangistus. Temal on diagnoositud rahustite, heroiini ja alkoholi sõltuvus. Enne vangistust jõi igal nädalavahetusel ennast purju ja süstis igapäevaselt heroiini. Kuritegusid on toime pannud ka joobes. Kinnipeetav soovib vabanedes liituda OÜ Tervisekeskus Elulootus rehabilitatsiooniprogrammiga (olemas kinnituskiri). Maakohus leidis, et vanglas läbitud programmid ja soov liituda rehabilitatsiooniprogrammiga on kiiduväärt, kuid ei ole piisav, et saaks nentida madalat riski uute kuritegude toimepanemiseks. Kirill Radtšenko oli ka enne praegust vangistust läbinud sotsiaalprogramme, kuid vabaduses jätkas sõltuvusainete tarvitamist, sh ka kriminaalhooldusel olles, ja pani toime uue kuriteo. Tema varasem elukäik ei kinnita seda, et süüdimõistetu oleks võimeline olema vabaduses seadusekuulekas. Varasemalt on ta rikkunud korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning on toime pannud katseajal uusi kuritegusid – seega ei täitnud ka kriminaalhooldus oma eesmärki. Arvestades sotsiaalprogrammide kahetist tagasisidet kogumis eeltooduga, ei ole alust arvata, et seekordse vangistuse ajal on toimunud isiku mõtlemises sedavõrd suured muutumised, et oleks põhjendatud ennetähtaegne vabastamine. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 25.05.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse Kirill Radtšenko kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Kirill Radtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega ning vajadusel elektroonilise järelevalve alla, millega süüdimõistetu on nõus. 4.
22. Maakohus on tuginenud valedele asjaoludele ja ei ole arvestanud kehtivat kohtupraktikat. Kirill Radtšenko distsiplinaarkaristus on kustunud ning süüdimõistetul on plaan tegeleda sõltuvusprobleemidega OÜ Tervisekeskus Elulootus programmis. Vabastamata jätmine tugineb peamiselt tema varasemale elukäigule ja toimepandud kuritegudele, jättes arvestamata positiivsed asjaolud. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et vabastamine on ennatlik – karistuse kandmise lõpuni on jäänud viis kuud. Ei ole näha, millist konkreetset eesmärki vangistuses viibimine kannab ning iseloomustuses on märgitud, et isik on teinud järeldused ja suudab edukalt reeglite kohaselt käituda. Ta on läbinud individuaalse täitmiskava ning viis kuud vanglas viibida on mõttetu, kui süüdimõistetu saaks olla vabaduses nii perele kui ühiskonnale kasulik. Kriminaalhooldus maandab riske, mida vangla alati ei suuda. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kirill Radtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
25. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud kaalutlusõiguse teostamisel ning jätnud ebaõigesti Kirill Radtšenkot tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
26. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaitsjal on õigus selles, et maakohus on kord öelnud, et Kirill Radtšenko distsiplinaarkaristus on aegunud ning seejärel on argumenteerinud, miks distsiplinaarkaristus näitab, et süüdimõistetu ei suuda olla õiguskuulekas. Kirill Radtšenkole määrati distsiplinaarkaristus 12.05.2022, seega ei ole tegemist kehtiva karistusega ning sellele tugineda ei ole võimalik. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viite kehtivale distsiplinaarkaristusele. Vaatamata maakohtu eksimusele, ei ole põhjendatud muuta maakohtu lõppjäreldust, kuivõrd Kirill Radtšenkot ei ole kõiki asjaolusid kogumis arvestades siiski võimalik vanglast ennetähtaegselt vabastada.
27. Kirill Radtšenkot iseloomustavad tõepooleest mitmed positiivsed asjaolud, mis on ka maakohtu määruses märgitud. Tal on vabanemisel olemas esmavajalik igapäevaseks eluks, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on vanglas tegelenud sõltuvusprobleemidega, läbides selleks erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi. Kaitsjal on õigus selles, et esmalt tuleb vaadata, milline on olnud kinnipeetava käitumine vanglas ning kas ta on täitnud individuaalse täitmiskava. Need ei ole siiski ainsad otsustamise alused. Riigikohus on selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Ennekõike annab kõrge ohuprognoosi Kirill Radtšenko varasem elukäik, sh varasemate karistuste ja meetmete vähene mõju, ning riskikäitumist soodustavate asjaolude (majanduslik olukord, sõltuvused) jätkuv olemasolu.
29. Kirill Radtšenkol on neli kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib ta teist korda ning kriminaalhooldusel on ta varasemalt viibinud samuti kahel korral. Seega ei ole varasemad erinevad karistused saavutanud edu ning Kirill Radtšenko ei ole muutnud oma käitumist. Ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ja seda katseajal. Kuigi kaitsja hinnangul on just kriminaalhooldus see, mis maandab riske, ei ole see paraku nii iga kurjategija puhul. Nagu näha, siis Kirill Radtšenko puhul kriminaalhooldus koos nõuete ja kohustustega ei ole varasemalt teda õiguskuulekusele suunanud. Uued kuriteod on jätkunud. Lisaks rikkus ta mõlemal korral kontrollnõudeid ja määratud kohustusi (sh alkoholi tarvitamise keeldu ning ei läinud sõltuvusrehabilitatsiooni), mis seab kahtluse alla vabaduses reeglite järgimise ning motivatsiooni alluda käitumiskontrollile. Kuigi vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ei saa ainuüksi sellele tuginedes öelda, et Kirill Radtšenko on suuteline korrektselt vabaduses käituma, kus piiranguid on vähem kui kinnipidamisasutuses. 3
30. Kirill Radtšenko kasuks ei räägi asjaolu, et vaatamata varasema vangistuse ajal läbitud sõltuvusteemalistele tegevustele jätkas ta narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamist, mis tõi endaga kaasa ka uue kuriteo toimepanemise (KarS § 424 lg 2 ). Küll on kiiduväärt see, et võrreldes varasema ajaga, on ta olnud vanglas läbiviidavates tegevustes aktiivsem ning tagasiside on positiivsem, mis näitab, et süüdimõistetu on saanud aru oma probleemidest ja soovib nendega ka tegeleda. Samas ei ole see piisav, et tagada vabaduses isiku õiguskuulekus ja nentida piisavalt madalat uute kuritegude toimepanemise riski tema ennetähtaegseks vabanemiseks. Seda kinnitab asjaolu, et Kirill Radtšenko pisendab alkoholiprobleemi (leiab, et probleem on kontrolli all) ning tema eesmärgiks on alkoholi tarvitamist vähendada (käitumist muuta). Kohtukoosseisu hinnangul seab selline mõtteviis kahtluse alla süüdimõistetu suutlikkuse hoiduda alkoholi tarvitamisest täielikult ning suure tõenäosusega võib viia uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseni (vägivallateod, mootorsõiduki joobes juhtimine). Ka tagasilanguse ennetamise tugigrupi tagasiside kohaselt oli tema motivatsioon keskmine ning oleks kasulik, kui ta saaks osaleda läbiviija teistes programmides. Kahtlemata on positiivne, et Kirill Radtšenko soovib osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus programmis, kuid puudub kindlus, et ta selles ka reaalselt osaleb. Varasemalt on ta rikkunud kohustust osaleda sõltuvusravil, mistõttu võib see soov olla kantud tahtest vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega.
31. Väheoluline ei ole seegi, et Kirill Radtšenko majanduslik olukord ei ole kiita ning mh kannab ta karistust röövimise eest. Vabaduses on temal olemas kindel töökoht. Vangla iseloomustusest on näha, et vahemikus 18.11.2018 – 07.08.2020 töötas ta Soomes, samas pani ta röövimise toime 01.09.
32. Seega ei ole varasem regulaarne sissetulek takistanud kuriteo toimepanemist hõlptulu teenimise eesmärgil, mistõttu võib sama olukord korduda. Seda enam, et 26.01.2023 seisuga oli täitmata nõudeid summas 12 980,12 eurot. Arvestades veel võimalikku vajadust narkootiliste ainete järele, on suur oht, et tema igapäevasest sissetulekust ei piisa ning varavastaste kuritegude toimepanemine jätkub. Raha saamiseks on süüdimõistetu valmis kasutama ka vägivalda, mis ei räägi samuti tema vabastamise kasuks.
33. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada siis, kui temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on selleks piisavalt madal ning tema edasine mõjutamine kriminaalhoolduse kaudu annaks efektiivsema tulemuse. Arvestades eeltoodut leiab kohtukoosseis, et Kirill Radtšenko puhul see nii ei ole – uute kuritegude toimepanemise riski ei maandaks tema puhul ei kriminaalhooldus ega ka elektrooniline valve.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 jääb Tartu Maakohtu
35. mai
36. a määrus sisuliselt muutmata, kuid ringkonnakohus jätab sellest välja viited kehtivale distsiplinaarkaristusele. Kirill Radtšenko kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4